Suveks vormi!
- This topic has 51 replies, 23 voices, and was last updated 14 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Mõni pindike läheb nädalas ikka, kas või neerukivide vältimise põhjenduseks
Mõni pindike läheb nädalas ikka, kas või neerukivide vältimise põhjenduseks
http://www.mayoclinic.com/health/red-wine/HB00089
Red wine, in moderation, has long been thought of as heart healthy. The alcohol and certain substances in red wine called antioxidants may help prevent heart disease by increasing levels of “good” cholesterol and protecting against artery damage.
Still, many doctors agree that something in red wine appears to help your heart. It’s possible that antioxidants, such as flavonoids or a substance called resveratrol, have heart-healthy benefits.
Red wine seems to have even more heart-healthy benefits than other types of alcohol, but it’s possible that red wine isn’t any better than beer, white wine or liquor for heart health. There’s still no clear evidence that red wine is better than other forms of alcohol when it comes to possible heart-healthy benefits.
Antioxidants in red wine called polyphenols may help protect the lining of blood vessels in your heart. A polyphenol called resveratrol is one substance in red wine that’s gotten attention.
Resveratrol might be a key ingredient in red wine that helps prevent damage to blood vessels, reduces “bad” cholesterol and prevents blood clots.
– Ühesõnaga midagi raudkindlat pole, kuigi uuringuid vist omajagu siiski tehtud on. Nõus ollakse sellega, et väiksed kogused alkoholi on kasulik – ning punane vein on tarbimiseks kõige mugavam ja ohutum selles suhtes – ning võimalik, et seal on veel aineid, mis aitavad tervisele kaasa.
See veinihullus on minu arust üks suht absurdne värk.
Alko on alko ja ei ole mingi vahe kas jood viina, rummi, siidrit või veini.
Eesti veinispetsid peavad ennast proffesionaalseteks veinisõpradeks. Ometi, olen veendunud, et see on konkreetselt sõltuvus.
Mina veini ei joo, küll aga muid erinevaid kraame, maitseb ikka see, mida rohkem joodud.
Järeldus: Kui võtta ükskõik milline suvaline tegelane, kes eluseeski pole lonksugi alkot proovinud, siis anna talle ükskõik kui kvaliteetset ja hurmavat veini tahes, selle sülitab ta igaljuhul välja ja ütleb, et sellist sitta pole ta varem maitsnud
Ma ei tea meie õppisime koolis, et veini kasulikkus on müüt
</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Ma ei tea meie õppisime koolis, et veini kasulikkus on müüt
Punane vein ei pidanud olema ei kasulik, ega kahjulik. (pokaal päevas siis)No koolis õpetatakse teinekord igasugu lollusi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga eks muidugi iga aasta tahakse uusi uuringuid ja kindlasti on minu kooliajast saati paljud asjad õpikutes muutunud.
@Renno – No vahe on ikka sees mida jood. Maitse vahe on tohutu. Samuti see mida toode sisaldab. Tavaline sinises purgis Gin on ju puhas keemia näiteks. Sealt küll midagi kasulikku ei tule – kui ka alko osa on kasulik, siis muu jura seal sees hoopis kahjulik.
Punane vein ja üldse veinid on enamasti ikka hoopis teistsuguse toormisprotsessiga ja kindlalt “naturaalsemad”.
Veini maitse on tunduvalt rikkalikum ja meeldivam kui enamikel alko toodetel. Samamoodi võib käsitleda ka viskit jms kraami. Ise ei tarbi kumbagi, aga on sõpru, kes naudivad sügavalt head veini ja kallist viskit, konjakit jms.
Kui tore on üle pika aja voorumit lugeda.
Teadmisi lisandub mühinal:
tuleb välja ,et Lõuna-Euroopa rahvaste veinikultuur on “totrus”.
Nad ,totrad , ei saa lihtsalt aru ,et ei ole mingit vahet ,kas juua siidrit või samakat või odekat …,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Puha üks maitse.
Jah.Ilmselt tuleb siit ka järeldada ,et samuti on totrus igasugu gurmaanlus – mis krdi “maitseelamused”, mingid delikatessid … ,kartul jahukastega lauale ja kõik – maitse niikuinii üks,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja ainult totrad väidavad ,et Rahmaninovi klaverikontsert kõlab erinevalt RaadioElmariMaailmast või et Black Metal ja hip-hop on erinevad – üks musa kõik.Kõlab täiesti ühtemoodi.
Mulle kohe meeldib targaks saada,
Järeldus: Kui võtta ükskõik milline suvaline tegelane, kes eluseeski pole lonksugi alkot proovinud, siis anna talle ükskõik kui kvaliteetset ja hurmavat veini tahes, selle sülitab ta igaljuhul välja ja ütleb, et sellist sitta pole ta varem maitsnudSiidriga igatahes ei ole nii. Mu karsklasest sõbranna jõi mul pool klaasi ära ja siis hiljem ütlesin, et tegu oli alkohoolse joogiga, oli pärast pikka aega vihane.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>– Ühesõnaga midagi raudkindlat pole, kuigi uuringuid vist omajagu siiski tehtud on. Nõus ollakse sellega, et väiksed kogused alkoholi on kasulik – ning punane vein on tarbimiseks kõige mugavam ja ohutum selles suhtes – ning võimalik, et seal on veel aineid, mis aitavad tervisele kaasa.Ma tahaks konkreetseid uuringuid näha. Praegu ei saa minu meelest küll midagi veel väita. Keegi võiks kvaliteetseid materjale ka jagada, et saaks “tõele” lähemale.
Kui tore on üle pika aja voorumit lugeda.Teadmisi lisandub mühinal:
tuleb välja ,et Lõuna-Euroopa rahvaste veinikultuur on “totrus”.
Nad ,totrad , ei saa lihtsalt aru ,et ei ole mingit vahet ,kas juua siidrit või samakat või odekat …,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Puha üks maitse.
Mulle kohe meeldib targaks saada,
Ei ole ohutut alkoholi kogust maksale.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See veinihullus on minu arust üks suht absurdne värk.Alko on alko ja ei ole mingi vahe kas jood viina, rummi, siidrit või veini.
On ikka küll. Minu kui veinipede meelehärmiks oli muuseas ajule ühes uuringus kõige parem vist õlu.
Tervisemõju ei ole lihtne hinnata. Hea mõju südamele ja ajule jätab vist paljud külmaks kui samas ilmneb negatiivne mõju libiidole
Ma tahaks konkreetseid uuringuid näha. Praegu ei saa minu meelest küll midagi veel väita. Keegi võiks kvaliteetseid materjale ka jagada, et saaks “tõele” lähemale.Googelda alcohol cardiac events, see peaks olema üldtunnustatud seisukoht.
Ei ole ohutut alkoholi kogust maksale. tekitatud maksakahjustused (rasvmaks) terveks muuseas nii et asendati kalarasv menüüs loomse rasvaga… ilma alkoholi menüüst välja võtmata.</p>
<p>Huvitav. Muidugi selge et esiteks isegi omega-3 ei ole hea kui teda on liiga palju, sest ta oksüderub hästi, ja teiseks et hiir ei ole inimene.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Relationship between alcohol intake, health and social status and cardiovascular risk factors in the urban Paris-Ile-De-France Cohort: is the cardioprotective action of alcohol a myth?Conclusions:
Moderate alcohol drinkers display a more favorable clinical and biological profile, consistent with lower CV risk as compared with nondrinkers and heavy drinkers. Therefore, moderate alcohol consumption may represent a marker of higher social level, superior health status and lower CV risk.
Kui tervet uuringut analüüsida (siin kahjuks on ainult lühike variant), siis tuleb diskussiooni osas ilmsiks küsimus kas tegemist on korrelatsiooniga või on X põhjustanud Y-i? Inimesed, kes joovad mõõdukalt alkoholi, on ka sotsiaalselt aktiivsemad ja tõenäoliselt väiksema stressi all. Kas selle pärast on alkohol nüüd kasulik? Mis sa arvad inimesest, kes ei joo üldse alkoholi, aga on sotsiaalselt aktiivne ja ei närveeri enda töö ja muu elu pärast?
Millel sinu väide muidu põhineb?
Alkohol parandab verevarustust, k.a. koronaarverevarustust, langetab vererõhku, lõõgastab veresooni.
Korrelatsiooni kohta ka siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Alcohol_and_c…ascular_disease
Alkohol parandab verevarustust, k.a. koronaarverevarustust, langetab vererõhku, lõõgastab veresooni.Korrelatsiooni kohta ka siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Alcohol_and_c…ascular_disease
1. Aitäh, et mu mõtet kinnitasid:
“Another possibility is that moderate drinkers have more healthful lifestyles (making them healthier), higher economic status (giving them greater access to better foods or better healthcare), higher educational levels (causing them to be more aware of disease symptoms), etc. However, when these and other factors are considered, the conclusion again remains the same: moderate drinkers are less likely to suffer heart disease.”
2. Kust võetakse uuringuteks inimesi, kes ei tarbi üldse kunagi alkoholi (mitte neid, kes kunagi palju kaanisid)? Kas selliseid inimesi on lihtne leida?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mu põhiline point on, et soovitada inimestel mõõdukalt alkoholi tarbida ei ole minu meelest hea nõuanne. Tekib palju küsimusi selle nõuande juures: a) palju on mõõdukas?, -b kellel tasuks “mõõdukalt” alkoholi tarbida?, c) kas sellel ikka on teaduslik tõepõhi?
Kust võetakse uuringuteks inimesi, kes ei tarbi üldse kunagi alkoholi (mitte neid, kes kunagi palju kaanisid)? Kas selliseid inimesi on lihtne leida?” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Las see jääda uuringutegijate mureks.
Mu põhiline point on, et soovitada inimestel mõõdukalt alkoholi tarbida ei ole minu meelest hea nõuanne. Tekib palju küsimusi selle nõuande juures: a) palju on mõõdukas?, -b kellel tasuks “mõõdukalt” alkoholi tarbida?, c) kas sellel ikka on teaduslik tõepõhi?Selles ülevaates, mida lugesin mina, oli see “mõõdukas” kogus üsna suur, ehk suurem tavaarusaamast. Täpseid numbreid muidugi ei mäleta, aga ära väga muretse.
- You must be logged in to reply to this topic.
