Suveks vormi!

Mõelgem nüüd loogiliselt kummas rohkem suhkurt on kas veinis või viinas?

mai 13, 2011 at 6:14 p.l. #302124

Arx07

Member

Jookide kalorsus 100 ml kohta – viin 214-226 kcal , punane vein 72-95 kcal

Argo

Noh ja Sa jood viina samapalju korraga kui veini?

Alkohol annab rohkem kaloreid, kuid puhta alkoholiga saad “meeldiva oleku” vähesemate süsivesikutega. Pealegi pidi alkoholi põletamine kulutama pea samapalju energiat kui ta annab…

mai 13, 2011 at 6:30 p.l. #302126

kalmer87

Member

Punase veini jutt tuleb sealt, et prantslased jne igapäev joovad ja neil tervis korras. Kaalu seisukohalt tasub kanget ikka võtta.

Väidetakse, et punane vein on küll tervisele (südamele) mõõdukas koguses tarbides kasulik aga sama kasu pidavat olema kusjuures ka näiteks greibi mahlal…niiet see ei vabanda alkoholi joomist.

mai 13, 2011 at 8:21 p.l. #302133

AlanBStard

Moderator

Väidetakse, et punane vein on küll tervisele (südamele) mõõdukas koguses tarbides kasulik aga sama kasu pidavat olema kusjuures ka näiteks greibi mahlal…niiet see ei vabanda alkoholi joomist.

mai 13, 2011 at 8:22 p.l. #302136

AlanBStard

Moderator

Oled sa vähemalt ise uhke enda käitumise üle?

Sa ei kujuta ette kui uhke

mai 14, 2011 at 5:09 e.l. #302141

AlanBStard

Moderator

Tõenäoliselt on see erinevus peale trenni söömise ja mittesöömise vahel tulnud just treeningu tüübi erinevusest. Neile kes tahavad rohkem rasva põletada võib koheselt peale trenni kiiremate süsivesikute manustamine karuteene osutuda.

Trennijärgne söömine != kiired süsivesikud.

Ega mina ka kiireid süsivesikuid ei propageeri, mina lähen nende peale väga pehmeks. Aga trennijärgne nälgimine võib teha sama pehmeks, kortisooli või halvemal ajal ja vbl ülekompenseeritud söömise tõttu.

mai 14, 2011 at 5:48 e.l. #302142

Risto Uuk

Member

Kasu on igasugusest alkoholist, veinil on veel lisaefekt tänu igasugu polüfenoolidele. Greibil ei ole kummagi efektiga mingit seost.

Kas veini tarbimise õigustamine tuues mängu tervislikkuse pole veidi liiast? Minu teadmiste järgi alkohol aeglustab vitamiinide ja mineraalide imendumist. Ja kui inimene tahab terve olla, siis tasuks tal ikka õigeid marju süüa, mitte alkoholi tarbida. Samas ma ei tea, kui paljud inimesed ütleks: “Ma joon veini ainult sellepärast, et ma tean, et ta on mulle tervislik. Kui ta mu tervisele kasu ei tooks, siis ma teda ei jooks.” Enamasti tuuakse see ikka n-ö vabandusena mängu.

mai 14, 2011 at 6:43 e.l. #302145

AlanBStard

Moderator

Kas veini tarbimise õigustamine tuues mängu tervislikkuse pole veidi liiast? Minu teadmiste järgi alkohol aeglustab vitamiinide ja mineraalide imendumist.

Mida? Mismoodi?

Ja kui inimene tahab terve olla, siis tasuks tal ikka õigeid marju süüa, mitte alkoholi tarbida.

Mõõdukas kogus päevas vähendab südameintsidentide arvu. Mõju ajule ei oska kommenteerida. Anaeroobset töövõimet mõjutab alkohol vähe. Aeroobset mõjutab rohkem, samas mõõduka koguse kohta peaks vaatama.

Samas ma ei tea, kui paljud inimesed ütleks: “Ma joon veini ainult sellepärast, et ma tean, et ta on mulle tervislik. Kui ta mu tervisele kasu ei tooks, siis ma teda ei jooks.” Enamasti tuuakse see ikka n-ö vabandusena mängu.

Veini tavaliselt kuigi palju korraga ei jooda. Vist.

mai 14, 2011 at 7:23 e.l. #302147

kalmer87

Member

Mõõdukas kogus päevas vähendab südameintsidentide arvu. Mõju ajule ei oska kommenteerida. Anaeroobset töövõimet mõjutab alkohol vähe. Aeroobset mõjutab rohkem, samas mõõduka koguse kohta peaks vaatama.

Ja sa väidad, et alkohoolsetes jookides (näiteks punane vein) on just nimelt alkohol see, mis vähendab südameintsidentide arvu (on kasulik südamele). Kui ei siis ei ole see adekvaatne põhjendus õigustamaks alkoholi tarbimist.

mai 14, 2011 at 8:11 e.l. #302152

AlanBStard

Moderator

Ja sa väidad, et alkohoolsetes jookides (näiteks punane vein) on just nimelt alkohol see, mis vähendab südameintsidentide arvu (on kasulik südamele).

No seda ma just tegin jah.

mai 14, 2011 at 8:13 e.l. #302155

Risto Uuk

Member

Mõõdukas kogus päevas vähendab südameintsidentide arvu. Mõju ajule ei oska kommenteerida. Anaeroobset töövõimet mõjutab alkohol vähe. Aeroobset mõjutab rohkem, samas mõõduka koguse kohta peaks vaatama.

Relationship between alcohol intake, health and social status and cardiovascular risk factors in the urban Paris-Ile-De-France Cohort: is the cardioprotective action of alcohol a myth?

Conclusions:

Moderate alcohol drinkers display a more favorable clinical and biological profile, consistent with lower CV risk as compared with nondrinkers and heavy drinkers. Therefore, moderate alcohol consumption may represent a marker of higher social level, superior health status and lower CV risk.

Kui tervet uuringut analüüsida (siin kahjuks on ainult lühike variant), siis tuleb diskussiooni osas ilmsiks küsimus kas tegemist on korrelatsiooniga või on X põhjustanud Y-i? Inimesed, kes joovad mõõdukalt alkoholi, on ka sotsiaalselt aktiivsemad ja tõenäoliselt väiksema stressi all. Kas selle pärast on alkohol nüüd kasulik? Mis sa arvad inimesest, kes ei joo üldse alkoholi, aga on sotsiaalselt aktiivne ja ei närveeri enda töö ja muu elu pärast?

Millel sinu väide muidu põhineb?

mai 14, 2011 at 8:32 e.l. #302157

Archangel

Member

Midagi veel:

EI hakka väitma, et see mingi super leht nüüd on. Aga jutt tundub loogiline. Neid asju, mis on suuremates kogustes kehale ohtlikud ja mürgised, on tihtipeale väikestes doosides ülimalt kasulikud.

http://www.peele.net/faq/benefits.html

The primary health benefits that have been noted from alcohol are a reduction in coronary heart disease, the number one killer in America, and the reduction in ischemic stroke, or stroke due to occlusion of the arteries in the brain due to plaque build up, which is the number three killer. Because of alcohol’s beneficial effects in these two areas, moderate drinkers on average live longer than abstainers. Yes, Al, abstinence from alcohol is a risk factor for heart disease and stroke, and as a result for premature death. – säh sulle karsklasi

Autor

Postitused