Süsivesikud VS rasvad

Üldiselt väga nõus sinu postitusega:) Aga siis muutub ka tegelikult jutt sellest, et võin süüa mida tahes ja püsida kaalus vms üsna mõttetuks.

No, kas just nii…

Kui sind huvitab siis mine näiteks Bonsuna foorumisse ja vaata Jokeri blogi, mees on ka aastatega aina enam minu hetke-toitumise radapidi läinud. Pea iga päev pitsat ja burksi ning samas vorm on karm. Kõhu peal veresoonterägastik ja lihas punnis. Sest Joker teab väga hästi, et toidu nimetus ei määra arengut vaid piisava soovi ja teadmiste puhul võib ikka mõistuse piires lubada. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga point selles, et Kõike võib küll süüa, aga tavainimesel puuduvad lihtsalt vajalikud teadmised, et edukalt nüansidega arvestada ja toime tulla. ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

See selleks. Lihtsalt mind isiklikult häirib see, kui väidetakse, et see või too toit ei võimalda vormi teha või see ja too asi on paha jne. Et jätke aga suhkur menüüst välja muidu vormi ei tee, või et kes saia sööb see jääbki pekiseks vms jura jutt.

Aga ju vist tavainimene just väga hästi ei ole nõus aksepteerima nii segast soovitust, kui et “Võid kõike süüa mida tahad, aga loe enne need 5 raamatut läbi ja istu 3 kuud pubmedis uuringuid lugedes ja siis oskad asja tööle saada”.

Tahad hallollust kurnamata vormi teha siis tulebki vist järgida üldlevinud soovitusi ja lihtsalt “piinelda” veidi toidupoes jalutades. Ning unustada väljas söömised jms. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Valguvaegus mõjutab ikka kogu organismi – nõrgendab immuunsust, põhjustab väsimust, kahvatust, juuste kasvu vähenemist, seedeensüümide vähesust, kehvveresust jne.

Valguvaegusest tingitud haigust nim. kwashiorkor:

http://www.ncbi.nlm….lth/PMH0002571/

Jah, ma pidasingi kõike üldiselt silmas “Keha ülalpidamise all”. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Valgud kehale vajalikud ja kui sisse ei söö siis peab keha mitte-vajalikke lihaseid lõhkuma, et muid protsesse varustada ning hing sees hoida.

AGA.

Stabiilselt valgupuuduses olevatel inimestel tekib kiiresti kohanemisprotsess, kus keha valguvajadus langeb järsult väga-väga alla. See on aegade jooksul välja kujunenud ellujäämisprotsess, sest näljaperioodide ajal, kus keha kasutab valke ka energiaks, tühjendaksime keha valgureservid väga kiiresti ja sureksime valgupuuduse kätte. (Muidugi ülalväljatoodud haigus on siiski väga tõenäoline, kuid surm läbi valgupuuduse võtab arvatavasti siiski väga kaua aega)

Kes tahab lugeda, kuidas lihastest ilmajäämine käib siis palun. Pange tähele, et piisava kaloraaži puhul toimub suhteliselt kiire kohanemine lihaste säilitamiseks. Valgud nulli aga kaloraaž süskarite ja rasvade arvelt kõrgeks ning üldjuhul lihasmassi langus võtab ikka omajagu aega.:

http://jn.nutrition….129/1/227S.full

CONSERVATION OF MUSCLE CELL PROTEIN BY SUPPRESSION OF THE UB-PROTEASOME PATHWAY

While many physiological and disease processes can stimulate the breakdown of proteins and amino acids in muscle, mammals also have adaptive mechanisms that conserve cell protein and essential amino acids. For example, when there is an inadequate intake of amino acids in the diet but adequate caloric intake, there are very different series of biochemical adaptations than are seen in catabolic states. Rats fed protein-deficient diets fail to grow normally, but they exhibit little or no loss of muscle mass for extended periods, in sharp contrast to fasted, acidotic or tumor-bearing rats (Baracos et al. 1995, May et al. 1986 and 1991,Medina et al. 1995, Tawa and Goldberg 1992). In such rats or humans, protein turnover in muscle (and presumably in other tissues) is suppressed, as is the degradation of amino acids (May et al. 1991, Tawa and Goldberg 1992, Young 1986). Muscles of protein-deficient rats have a reduced capacity to degrade proteins, to synthesize new proteins and to oxidize branched-chain amino acids (May et al. 1991, Tawa and Goldberg 1992, 1994). This reduced proteolysis is associated with a suppression in muscle of the ATP-dependent proteolytic pathway, a decrease in the proteasome content, as well as a reduction in content of lysosomal hydrolases (Tawa and Goldberg submitted). These metabolic responses appear to involve a suppression of thyroid function, and are similar to changes seen in experimentally induced hypothyroidism (Tawa and Goldberg submitted).

These adaptations to protein deficiency resemble ones seen in humans in prolonged starvation or malnutrition. Humans have evolved physiological mechanisms that enable us to withstand little or no calorie intake for prolonged periods, primarily because there are large reserves of triglycerides in adipose tissue, which are an excellent source of energy. However, since continued loss of cell proteins is lethal, the capacity to mobilize protein from cells as a source of energy is quite limited and would be quickly reached in fasting if proteolysis were continued at an accelerated level. In the initial days of a fast or catabolic illness, protein reserves are mobilized and amino acids are metabolized for energy. After several days of food deprivation, this catabolic response ceases, and other mechanisms are activated to suppress muscle protein breakdown and amino acid oxidation, just as occurs with amino acid-deficient diets. In both prolonged fasting and protein deficiency, muscle protein conservation occurs concomitantly with a reduction in oxygen consumption and metabolic rate (Tawa and Goldberg 1994). Thus, the biochemical and physiological adaptations that suppress muscle protein degradation contrast sharply with those leading to protein loss and mobilization of amino acids in an acute fast or catabolic disease.

This reduced proteolysis is associated with a suppression in muscle of the ATP-dependent proteolytic pathway, a decrease in the proteasome content, as well as a reduction in content of lysosomal hydrolases (Tawa and Goldberg submitted).

Proteasoomi ja lüsosoomi lammutustegevuse pidurdamine VÕIB siis osutuda igasuguste katkiste valkude alleshoidmiseks.

Funktsionaalsel kujul valguosake pole kuigi kaua säiliv ja sellepärast on nende eluiga üsna lühike.

Katkised ensüümid võivad hulga jama kokku keerata.

These metabolic responses appear to involve a suppression of thyroid function, and are similar to changes seen in experimentally induced hypothyroidism (Tawa and Goldberg submitted).

Nii et valguvaene dieet paneb ka energiakulutuse korralikult kinni.

Ja hüpotüroidismi korral tervis, enesetunne ja väljanägemine head pole.