Süsivesikud VS rasvad

Rasvaga see huvitav asi –

Kogu sissesöödud rasv läheb põhimõtteliselt täies mahus otse sulle rasvarakkudesse. Lol. Alati mõtlen, et miks neist süskareid kardetakse – et A’la, läheb rasvaks. Hui läheb… ja kui ka läheb mingi imetilluke osa… So what?

Kogu sissesöödav rasv läheb otse rasvaks – aga seda ei kardeta enam eriti… nüüd on järsku süsivesikud, mida on ÜLIMALT RASKE rasvavarudesse talletada, kõiges süüdi, LOL.

Ah… populaarmeedia ja alarmistid, lol.

See kuidas toitaine ja sellega kaasnevad aineid erinevaid tasakaalusid organismis mõjutavad on vast olulisem kui see, mis teid pidi keegi rasvarakkudesse läheb.

Niipalju on vahet et ise sünteesitud rasvas pole lahustunud pestitsiide. Aga selles pole ka tokotrienoole, K2-vitamiini ja muud hädavajalikku.

Rasval ja rasval on vahe. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Märksõnaks on MCT:

http://www.nutritionreview.org/library/mcts.php

Sest siis on ju süsivesikute laadung ka enamasti ebaproportsionaalselt suur ja üleüldse kaloraaž üle normi. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Lisaks on hormoonid paigast ära, diabeet reaalne, lihasmassi kasv ka piiratud. = Pontsikud. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Uuringute järgi on mingi 300g süskareid ühe einega sisse topitud pm. füüsiliselt mitte-aktiivsele inimesele ning rasvana talletus mingi 4g vist. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ülejäänu kasutati ära või salvestati glükogeenina. Kui reaalne on, et keegi sööb ühe korraga üle 300g? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Ning kui oodata mingi pool päeva ja siis veel 300g süüa siis on eelmine juba ära kulutatud ning uuesti rasva salvestumis vast ei toimu. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Inimene ei ela ühe päeva vaid mitu päeva järjest, see ühe päeva salvestumisuuring pole kuigi oluline.

Ja nagu sa ütlesid siis olulisem on mõju igasugustele hormonaal- ja muudele signaalainetasakaaludele, mitte see mis teed pidi miski kuhugi läheb.

Aga üldiselt on see, mis menüü kellelegi sobib, ilmselt omajagu geneetiline ja ka senisest elust sõltuv.

Miks populaarmeedia? Kusjuures päris hea hulk teadlasi/uurijaid pooldab ka teatud kontekstis süsivesikuvaest toitumist.

Just – teatud kontekstis. Aga meedia oskab sellest väänata sellise jama kokku, et pärast on pool ilma KETO peal ja haisevad. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Las see rasv läheb siis rasvarakkudesse, mis selles halba on, kui keha on harjunud oma põhienergia saama rasvadest, tuleb ta sealt samakergesti välja tagasi ja võteb veel varusid kaasa. Me räägime 50g rasva hommikusöögiga, palju seda kulutab, 3-4 tundi lamades?

Süskarid ei ole mõeldud inimese puhul põhienergiaks, inimene suudab glükogeeni talletada 100g maksas ja max 500g lihastes. Ülejäänud sünteesitakse rasvaks ja kindlasti mitte 4g, kui glükogeenivarud on täis. Sealt edasi, kui organis ei ole harjunud rasvast energiat saama, siis on see ühesuunaline tee, midagi sealt tagasi ei tule. Tuleb ainult väsimus ja isu rohkemate süsikate järele.

ErikO ütleb õigesti, kõike võid süüa, süsikate peal on sul tegelikult õigesti regullides stabiilselt energiat, rohkeb veel, kui rasvade peal. Pa ei räägi muudest probleemidest, mida see võib tekitada (olenevalt süsikate valikust). Siiski sobib see lollikindlam variant ehk rasvad enamusele paremini, kuna nad on liiga “laisad”, et “eat less and exercise more”. Saa aru, et kui sina nende hulka ei kuulu, oled sa ikka väga suures vähemuses ja seda iganenud dogmat korrutades aitad sa kaasa tegeliku probleemi lahenduse edasilükkamisele, mis tervet modernset maailma vaevab.

Arvan, et said minust veidi valesti aru. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mina pooldan igal juhul makrode poolest tasakaalustatud toitumist. Ise söön hommikuti enamvähem süskarite vaese eine aga edaspidi tarbin oma 200g süskareid siiski ära.

Minu jutu mõte oli selles, et paljud teevad süskareid maha kuna kardetakse, et need salvestuvad rasvadena. Reaalselt on see protsess äärmiselt ebatõenäoline mingis arvestatavas mahus – ning dieedi ajal, kui oled alakaloraažis on see üldse põhimõtteliselt võimatu ning, kui ka toimub siis põletab keha mis iganes salvestatud rasvad päeva lõpuks niikuinii ära.

Samas, kui rasvad liiguvad otse rasvavarudesse ja inimestel pole selle vastu mingit reaktsiooni. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Meedia maalib ilusa pildi, kus suhkrud tekitavad rasvumist mingite imenippide läbi, lol. Kuigi reaalselt on tegu kaloraaži ülepaugutamisega ning liiga ühekülgse dieedi ja kehva aktiivsusega.

Eks see rasvapaanika oli 80-ndatel Ameerikas ning kui nähti, et rasva vältimine tegi asjad hoopis hullemaks siis jõudis kohale, et parem vast ikka rasva mitte vältida, lol.

Nüüd siis süskarite käes aeg. Eks ma ootan seda hetke, kui paarikümne aasta pärast uuesti pead vangutatakse kogu selle poleemika peale.

Inimene ei ela ühe päeva vaid mitu päeva järjest, see ühe päeva salvestumisuuring pole kuigi oluline.

Ja nagu sa ütlesid siis olulisem on mõju igasugustele hormonaal- ja muudele signaalainetasakaaludele, mitte see mis teed pidi miski kuhugi läheb.

Aga üldiselt on see, mis menüü kellelegi sobib, ilmselt omajagu geneetiline ja ka senisest elust sõltuv.

Ühe päeva uuring tõesti pole kuigi oluline selles suhtes, aga tuleb arvestada, mida see siiski meile ütleb. Ütleb seda, et keha suudab pm. ükskõik mis seisukorras peale lühiajalist paastumist – nagu magamine – või aktiivsus – nagu treening – omastada mitusada grammi süsivesikuid kuna suudab niivõrd palju nii kulutada, kui ka glükogeenina salvestada.

Aga mida ma loen foorumitest? Inimesed kardavad peale trenni 50g süskareid tarbida kuna “läheb naha vahele” ja kasvatab rasva.

No tule taevas appi eksole. Või, et enne magamaminekut iga gramm süsivesikuid salvestub otse rasvana. No mida veel. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga jah – pikema-ajaline kaloraaži bilanss ning hormonaalsed tasakaalud ja muu kõik see on oluline, et püsivalt mingeid häid tulemusi keha vormi või tervise osas saavutada.

Geneetiline on ta kindlasti mingil määral ning kindlasti ka keskonnast mõjutatav.

Seega ütlen alati, et vaadake, mis toimemehhanismid kehas toimuvad ning, mis toimingud enamikele häid tulemusi annavad, et leida pidepunkt, kust ise alustada.

Ning sealt pidepunktist pihta hakates saab juba enda spetsiifika järgi korrigeerima oma toitumist. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Alzheimeri vastu aitab päris hästi.

Ja selline väga sptetsiifiline nüanss jääb populaarmeediale mõistetamatuks suuremas pildis ning sellest muidu lihtsast lausest leiutatakse kohe artikkel, et “junk” food tekitab Alzheimeri tõbe ning KETO peal olles oled tervem jms. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Edit. Keto parandas uuringus kerges dementsuses mälu, nii et vähemalt dementsuse osas vähemalt mingi aja jooksul oled küll tervem.

http://www.ergo-log….arbsmemory.html

http://www.ncbi.nlm….pubmed/21130529

Aga teoreetiliselt peaks see ka ApoE geenist sõltuma.

Suur osa dementsusest on insuliiniresistentsus, aga seal on veel miljon tegurit.

Insuliin on ajule väga kasulik, aga ainult senikaua kuni ta toimib.

Kahjuks on inimestel mingi tugev vajadus kõik kas heaks või halvaks liigitada ning piisab lendu lasta lause, et insuliin osaleb rasvade salvestamises ning ongi kohe kõigil insuliin “halva” alla lahterdatud ja istuvadki kõik keto peal. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Saadakse teada, et süsivesikud vallandavad insuliini ja kohe paanika lahti kuna keegi telekas väitis, et insuliin põhjustab rasvumist, lol.

Teadmata, et valgud on pea-aegu sama osavad insuliini vallandamises mida nad nüüd keto peal kindlasti rohkem endale sisse pressivad.

Siis kardetakse fruktoosi ja suhkrut nagu tuld – teadmata jällegi, et tavaline lauasuhkur või HFCS on suhteliselt madala GI numbriga, kui selline asi üldse huvitama peaks.

Aga millegi pärast sellised detailid ei jõua kunagi täpselt kohale.

Ma alati küsin, et kui suhkrut paaniliselt väldite siis puuvilju kardate ka nagu tuld või? Mõni hakkab kogelema, kui jõuab kohale, et puuviljad ka enamuses ainult suhkruhunnikud ongi – mõni aga ütleb, et jah – puuviljade söömist piirab äärmiselt palju, et pekki mitte minna. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Hahah.

Kummaline maailm ikka küll selle toitumise koha pealt.

Otsitakse optimaalselt kiireid ja effektiivseid lahendusi ning kokkuvõttes piirdutakse nende meetodite järgimisega mida kõige valjemalt populaarmeedias promotakse või kohalikud “Bro’d” soovitavad.

Seetõttu näed ikka aina enam, kui inimesed viitavad Dr. Oz’le või vaatavad youtubest Hodge Twinsi, lol. Või kuulavad Dr. Lustigi rante suhkrust. Targem oleks toitumisalast teavet saada lemmiklooma poe hamstrilt, kui neilt tegelinskitelt. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

AlanBStard – sa muidu FoxO geeni kohta oled midagi uurinud? Peaks olema pm. terve keha tööd haldav geen mille erinevad variatsioonid võivad ulmeliselt elukvaliteeti mõjutada.

Geeni kõige haruldasem variant pm. garanteerib vist eluea 100+ aastat, kui õnnetused vahepeal elu ei võta. Ning inimesed jooksevad vaat, et maratone 100+ eluea juures, selle geeni abiga.

Tundub põnev.

Ei tasu luua seoseid asjade vahel, kus neid pole põhinedes ebatäiusliku informatsiooni olemasolule.

Olen kindel, et kui võtan 100 paksukest ja käsin kõigil suhkur menüüst välja jätta, junk foodi mitte süüa, palju valku, teha kergelt trenni siis on hiljem kasvõi pooliku tahtejõu puhul 100/100 kaalust alla võtnud, lihast kasvatanud ning on igati tervemad, tugevamad ja näevad paremad välja. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Samas võin ma võtta ka 100 paksukest, lubada neil iga päev jäätist süüa, lusikaga suhkrut otse suhkrupakist kõige muu hulgas ning tehes ka trenni ja jälgida juhtnööre siis olen kindel, et täpselt samamoodi 100/100 on kaalust alla võtnud ning näevad paremad välja ja on kordades paremate tervisenäitajatega.

Kõik on detailides kinni.

Kahjuks paljud meedias kajastatud isikud ei näe omaenda ninaesisest kaugemale ning suruvad peale oma tõekspidamisi mille kallal aastaid vaeva nähtud “cherry-pickides” uuringuid jms. Telekas ja raamatutega pappi taskud täis ning kuulsust rohkem, kui peale osatakse hakata.

Hui neist keegi tunnistab, et nad Eksisid minevikus. Võimatu. Täiesti lootusetu, et nad kunagi oma juttu muudavad. Võid iga nende arvamuse täiesti maatasa tõenditega teha, kuid neid ei huvita. On oma karbis kinni ja ajavad möga edasi.

Taub’i kohta paar arvamust:

Taube’s book is filled with half-truths, cherry picked data and is mostly crap. I will do a long review at some point but he starts with an incorrect starting point (The obese don’t eat any more than the lean, an old data set now known to be incorrect) and therefore draws totally incorrect conclusions (it’s not calories but insulin that are the culprit).

The problem I have with Taube’s book is this: after criticizing folks for cherry picking their data’ date=’ he does the exact same damn thing.[/i’]

He starts with an incorrect/out of date 1980 paper (suggesting that the obese eat the same as the lean) and then goes looking for reasons why this is the case, concluding that it’s insulin.

He then carefully ignores all data that doesn’t agree with him including an enormous amount of data showing that the obese under-report their true food intake (which is why the 1980 survey is garbage

For someone who ‘spent 5 years raiding the research’, he mainly just selected data that agreed with his pre-formed conclusion, ignoring a tremendous amount of current research that did not.

And that a lot of people keep insisting on a metabolic advantage that NO study has ever been able to measure doesn’t change the fact that NO study has ever been able to measure it. I’d point you to the study by Brehm for example:

“The role of energy expenditure in the differential weight loss in obese women on low-fat and low-carbohydrate diets. J Clin Endocrinol Metab. 2005 Mar;90(3):1475-82.”

Which directly measured both resting energy expenditure and thermic effect of food after a low- and high-carb meal. Results? No difference in resting energy expenditure and a higher TEF after the carb-based test meal. If the metabolic advantage exists, it should be measurable with current technology. And no study has been able to find it EVER (it’s always inferred by changes in weight).

And bodybuilders have gotten to sub 10% for a couple of decades with carb-based diets so what Poliquin says doesn’t seem to be that relevant here.

Which isn’t to say that lowcarb diets don’t work for a lot of people. But they work because people eat less, not because of any metabolic magic.

Understand? I’m not anti-lowcarb diets (my first book is about nothing but them), but I am against people preaching magic voodoo that doesn’t exist.

Lyle