Süsivesikud, suhkur-jahu-malto-glükoos-fruktoos, GI, glycemic load

Kuna fruktoos ei jõua vereringesse, ei mõjuta see vere suhkru- ega insuliinisisaldust, mistõttu see on veidi parem valik diabeedi korral

Fruktoosiga simuleeritakse katseloomadel suhkruhaigust, ta püsib pikalt veres ja annab samu glükeeritud valke mida veres vedelev glükoos suhkruhaigetel palju annab.

Diabeedikahjustused ongi nendest tingitud.

http://jn.nutrition.org/cgi/content/full/128/9/1442

Paljudel just toitumisekavas ju, et peale trenni puuvili valguga? Vale siis jälle?

Low Fructose fruits:

Pineapples,

strawberries, raspberries

blackberries, lemons, limes,

avocado, bananas,

rhubarb, orange

High fructose:

Prunes, pears, cherries

peaches, apples, plums,

applesauce, apple juice,

pear juice, apple cider,

grapes, dates, figs, raisins, melons, mangos, lychees, guavas, paw-paws, persimmons, coconut milk

Enamasti soovitatakse banaani ja nagu näha, siis banaani fruktoosi tase pole just kõige kõrgem.

Ja rääkides siis puuvilja kasulikkusest dieedil :

If you have a lot of fructose in your diet, it only has one place to go: your liver. If your liver glycogen levels are full, which is the case all times of the day except before you eat breakfast, then that fructose is turned into fat!

Since your liver doesn’t want to store this new fat, it ships it to other parts of your body; places you don’t want it, like your abdomen or lower back.

This relationship was first discovered in lab experiments with rodents. (1) When a high fructose diet (about 50-60% of total energy intake) is given to rats, they present symptoms of the Metabolic Syndrome, which is the precursor to full-blown diabetes and heart disease.

These animals develop high blood pressure, endothelial dysfunction, weight gain, increased abdominal fat, hyper-triglyceridemia, and insulin resistance. The weight and fat gain is thought to be due to leptin resistance; rats that eat a high fructose diet long-term have higher leptin levels than rats that don’t eat a lot of this simple sugar.

http://www.tmuscle.com/free_online_article…ils_of_fructose

Lõpetuseks siis niipalju, et toored, mitte töödeldud puuviljad ( va banaanid, viinamarjad jt suhkrurikkad ) ja marjad on siiski kasulikud, kuna neis on kõvasti vitamiine, mineraale, kiudaineid ning ka vett. Eks kõike tuleb osata valida.

Kindlasti on praegune 3-6 puuvilja päevas liiast, eriti mitte treenivale indiviidile, kuid AN APPLE A DAY KEEPS THE DOCTOR AWAY? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Selle peale : IF THE DOCTORS CUTE, SCREW THE FRUIT ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Üks küsimus: kas Eestis müüdavates (ja ka Eestis toodetud) toitudes on kasutatud HFCS’it? Ise ei ole pakenditel seda märganud (võib-olla seepärast, et ei ole juhtunud ostma selliseid kahtlaseid tooteid), või ehk on sellel teine nimi?).

Küll on väga levinud “glükoosi-fruktoosi”-siirup (mis tundub Euroopas olevat HFCS’i teine nimi, samuti nagu “isoglükoos”…)

Üritasin leida adekvaatset informatsiooni selle kohta, kuidas HFCS’i kasutamine Euroopas on reglementeeritud…Arvasin/lootsin, et see on ehk bännitud, aga selle sissetoomist on hoopis limiteeritud. Kas HFCS’i kasutades ei peaks olema siiski pakendil märgitud selle õige nimi? Samuti see, et tegu on tootega, mille valmistamisel on arvatavasti kasutatud GMO (kas siis maisi näol või selle tootmisel kasutatavate ensüümide kujul).

Kas Eestis väga paljudes toiduainetes kasutusel olev glükoosi-fruktoosisiirup ongi isuglükoos, ehk siis high fructose corn syrup?