Skip to main content

süsivesikud

Avaleht » Forums » Toitumine » Üldine » süsivesikud

Viewing 6 posts - 1 through 6 (of 6 total)
  • Autor
    Postitused
  • #23342
    kristen.
    Member

    Mul tekkis küsimus seose massi lisamisega

    Kui massi annab pmst süsivesik ja lihast kasvatab valk , siis mis mõte on sisse lahmida süsivesikuid kui nende ülejääk lisab nö. rasva. Kas see süsivesiku liigtarbimine annab siis lihasekasvule midagi kaasa või see on tõesti ainult sellepärast et päevased kalorid kõrgel hoida?

    #28923
    Archangel
    Member

    Mõh? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Massi all võid mõelda nii lihaseid, pekki, vett või mida iganes, mis tõstab kaalu ja visuaalselt suuremaks teeb, Ükski toitaine ei tekita mingil maagilisel moel lihtsalt massi või lihaseid vms.

    Lihas kasvab, kui on tagatud nii piisavalt valke, piisav koormus, piisav kaloraaž, piisav taastumine, korras hormoonid.

    Piisava kaloraaži saad mistahes toitainetest. Piisava koormuse tagab korralik treeningplaan mida omakorda peab toetama toitumine. Taastumine on samuti segu õigest aja ja koormuse planeeringutest ning õigest toitumisest. Sama ka hormoonide tööga.

    Piisavalt valke tarbitakse siis kui on juba arvestatud kadudega nagu ala-kaloraaž, kus suurem osakaal valkudest, kui muidu kasutatakse energiaks näiteks.

    Pekki minnakse ülekaloraažist, ning see võib tulla ükskõik mis toitaine ületarbimisest. Ainuke viis visuaalselt “pekki” minna ilma üle söömata on langetada valgutarbimine ning füüsiline koormus miinimumi ja siis näed, kuidas lihas kaob ning vaikselt asendub pekihulgaga.

    Seega on kõik omavahel seotud.

    Aga täpsemalt öeldes on süsivesikud keha üks tähtsamaid energia allikaid ning kui süsivesikuid mitte tarbida siis peab keha lülituma ümber teistele meetoditele kergelt energia saamiseks ning üldjuhul toimub see mööndustega millest üldjuhul lihaskasvule abi küll pole.

    Seega madala süsivesikute dieedi peal on lihaskasv raskendatud kuna piiratud on vaba energia kättesaamine ning energiavarude taastamine. Samuti on paljudes süsivesikutes sisalduvad kiudaineid ning paljud mineraalid/vitamiinid tervisele väga vajalikud.

    Ei oska lihtsalt midagi seletada kuna sinu küsimus on juba piisavalt segane. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #90369
    kristen.
    Member

    Mõh? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Massi all võid mõelda nii lihaseid, pekki, vett või mida iganes, mis tõstab kaalu ja visuaalselt suuremaks teeb, Ükski toitaine ei tekita mingil maagilisel moel lihtsalt massi või lihaseid vms.

    Lihas kasvab, kui on tagatud nii piisavalt valke, piisav koormus, piisav kaloraaž, piisav taastumine, korras hormoonid.

    Piisava kaloraaži saad mistahes toitainetest. Piisava koormuse tagab korralik treeningplaan mida omakorda peab toetama toitumine. Taastumine on samuti segu õigest aja ja koormuse planeeringutest ning õigest toitumisest. Sama ka hormoonide tööga.

    Piisavalt valke tarbitakse siis kui on juba arvestatud kadudega nagu ala-kaloraaž, kus suurem osakaal valkudest, kui muidu kasutatakse energiaks näiteks.

    Pekki minnakse ülekaloraažist, ning see võib tulla ükskõik mis toitaine ületarbimisest. Ainuke viis visuaalselt “pekki” minna ilma üle söömata on langetada valgutarbimine ning füüsiline koormus miinimumi ja siis näed, kuidas lihas kaob ning vaikselt asendub pekihulgaga.

    Seega on kõik omavahel seotud.

    Aga täpsemalt öeldes on süsivesikud keha üks tähtsamaid energia allikaid ning kui süsivesikuid mitte tarbida siis peab keha lülituma ümber teistele meetoditele kergelt energia saamiseks ning üldjuhul toimub see mööndustega millest üldjuhul lihaskasvule abi küll pole.

    Seega madala süsivesikute dieedi peal on lihaskasv raskendatud kuna piiratud on vaba energia kättesaamine ning energiavarude taastamine. Samuti on paljudes süsivesikutes sisalduvad kiudaineid ning paljud mineraalid/vitamiinid tervisele väga vajalikud.

    Ei oska lihtsalt midagi seletada kuna sinu küsimus on juba piisavalt segane. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    ma mõtlen et mis kasu on massitsüklist, kui loeb tegelikult see kui palju sa valku tarbid et lihast kasvatada. Pmst vahet pole ju kas ma söön päevas ära 3000kcal ja 200g valku või 4500kcal ja 200g valku.Ainuke asi siis on et massitsükkel teeb sind küll massivsemaks aga mitte lihaste arvelt?

    #90240
    Rambo vend
    Member

    Rohkem süsikaid aitab sul ka intensiivsemalt trenni teha, pole karta, et üle tõmbad ennast, mis alakaloraažis võib kergemini juhtuda. Eks see ole ka mineviku eeskujudest külge jäänud praktika, trimmis võistlusvorm kaks korda aastas ja ülejäänud aasta pekine. Aastaläbi vormis a’la leangains.com on rohkem uuemaaja teema.

    #90214
    z3nka
    Member

    • on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal,
    • kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse,
    • määravad veregrupi,
    • kuuluvad paljude hormoonide koostisesse,
    • omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises,
    • neil on inimorganismis varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada,
    • kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.

    Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta.

    #90058
    Archangel
    Member

    ma mõtlen et mis kasu on massitsüklist, kui loeb tegelikult see kui palju sa valku tarbid et lihast kasvatada. Pmst vahet pole ju kas ma söön päevas ära 3000kcal ja 200g valku või 4500kcal ja 200g valku.Ainuke asi siis on et massitsükkel teeb sind küll massivsemaks aga mitte lihaste arvelt?

    Eee… no kaloraaž määratakse ikka inimese järgi. Mõni võib süüa 500g valku ja 3000kcal ning kaotada lihast mühinal. Mõni teine sööb 2000kcal ja 200g valku ning lihas ilusti kasvab.

    See sõltub ikkagist inimestest milline on vajalik kaloraaž ning sobib valgukogus.

    Sellest tõesti lihas rohkem ei kasva, kui +500kcal asemel päevas õgid endale +2000kcal kaloraažile otsa, kui vaja. Nii lähed koos lihaskasvuga ka kenasti pekki. Noh, täpsed numbrid on vaieldavad jällegi, aga üldjoontes on lihaskasvu kiirus väga piiratud ning mingist hetkest ei anna see lisakaloraaž enam mingit lisa-effekti. Kuigi treening-effektiivsus/taastumine võib mõnel suure kaloraaži juures küll paraneda omajagu.

Viewing 6 posts - 1 through 6 (of 6 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.