Susie-Ann – Eesti meister käesurumises
- This topic has 91 replies, 16 voices, and was last updated 8 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere!
Siis, kui teised sõidavad Leetu Balti Matšile, sõidan mina Rootsi käesurumisvõistlustele. Vastane on mulle juba teada, nüüd vaja ta käsi vaid maha suruda.
Valmistumine võistlusteks on mul läinud rahulikult. Leian, et mida ükskõiksemalt ma käesurumisvõistlustesse suhtun, seda tugevama looma suudan endast lõpuks välja lasta. Viimane saalitrenn enne võistlusi juhtus mul olema rinnatrenn. Trenni lõppu proovisin midagi uut. Inspiratsiooni sain ühest videost ning mõtlesin, et proovin, kuidas mul selle harjutusega jõudu on. Video sai tehtud alles täitsa trenni lõpus, kui rind oli täis, kuna enne ei tulnud selle pealegi, et filmida võiks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Õhtul on meil koos teiste käesurujatega minek ja uue nädala alguses saate lugeda, mis Rootsis toimus.
Edu ja jõudu ka kõikidele teistele võistlejatele Leedus!
Tere!
25. aprillil käisime käesurujatega Rootsis Norbergis võistlemas. Toimusid supermatšid ehk igaüks sai endale ühe vastase, kellega suruti 5x mõlema käega – kes kõige rohkem maha surus, võitis. Sain endale kõva vastase, kes on varem Euroopa Meistrivõistlustel saanud IX koha, Rootsi Golden Arm võistlustel II koha ja Rootsi meistrivõistlustel pro klassis II koha. Naised saunas rääkisid, et ta olevat Rootsi neljas käsi. Ühesõnaga päris kõva vastane tulemuste järgi. Matšid olid mul temaga alguses väga tasavägised, kogu aeg oli tunne, et nüüd surun ta käe maha ning ei ole ta nii tugev midagi. Miks ma siiski kaotasin? Ta oli minust päris palju lühem ja setõttu ei osanud ma õiget stardipositsiooni võtta. Kui ma oleks õige asendiga alustanud, oleksin ma ta 10 korda järjest maha surunud ka. Juba stardi alguses ei saanud ma oma rannet sirgeks ja nii mu võidud läksidki. Võistluste lõpus kutsusid kohtunikud mu enda juurde, rääkisid, milline mu stardiasend oleks võinud olla ning lisasid, et ma olen päris tugev
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nüüd ei jää muud üle, kui oma vigadest õppida, harjutada õiget stardipositsiooni, rannet veel treenida ja järgmine kord vastase käsi maha suruda.
Kokkvõttes oli meie Rootsi reis väga vahva! Loksusime laevaga Rootsi. Teel sinna valmistasime end vaimselt ette. Siin näide, kuidas Aldo end võistlusteks vaimselt valmis pani.
Järgmisel hommikul autot käivitades ütles auto: “transmission malfunction”. Diiselmootori ja automaatkäigukastiga Ford ei tahtnud meil Rootsis käike vahetada. Nii sõitsime me esimese käiguga Kesk-Rootsi. Teepeal hakkas auto imelikku häält tegema, seejärel suitsema ning salongi huvitavat aroomi tootma. Lõpuks ei julenud me teepeal autot enam kordagi välja lülitada, kuna kartsime, et enam ta käima ei lähe. Teepeal mõtlesime erinevaid versioone, kas ja kuidas me üldse Stockholmi tagasi jõuame. Meil oli aega võistluspaigal olla vaid 2 tundi, et seejärel 2 tunniga laevale tagasi jõuda. Kaalusime pukseerimist, kellegi teise autoga tagasisõitmist, Rootsi jäämist…. Vahepeal mõtlesime, kas ikka elusalt kohale jõuame…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Võistluspaika jõudsime hilinemisega ning selleks ajaks tegi vaene Ford juba traktorihäält, roolivõim puudus, ABS, airbag ja kõik muud tuled põlesid ning auto enam käima ei läinud.Võistluste lõppedes sõidutati meid kahe autoga tagasi Stockholmi. Oma auto jätsime sinna, kus ta seisma jäi. Ma sõitsin Rootsi käesurumisliidu presidendiga tagasi – keskmine kiirus oli 140kh/h ning me jõudsime 10 minutit enne laeva väljumist sadamasse. Väravaid läbides kuulsime, et me oleme viimased, kes laevale pääsevad. Meie ülejäänud käesurujad olid alles autoga Stockholmi ummikus. Üritasin oma lolli jutuga töötajaid kinni hoida, kuid kapteni poolt tuli käsk uksed sulgeda ja sõitma hakata. Helistasin teistele ja teatasin häid uudised: “Te ei pea enam kiirustama,” ja halbu uudised: “te jääte Rootsi”. Viimasel minutil lubas kapten siiski viimased matsid laevapeale. Nad tormasid pea ees laevapeale, viskasid kotid laiali ja viskusid ise kõhuli maha. Minuti pärast tuli ühelt vaevu üle huulte sõna “vett….”. Seejärel: “Ma pole veel kunagi nii kiiresti jooksnud…”.
Õnnelik lõpp: kõik jõudsime laevale ja vaid Ford jäi õnnetult Rootsi põõsaste vahele.
Nädalavahetusel käisin Tartus. Nautisin pikka nädalavahetust, tähistasin Volbrit ja tegin trenni. Käisime Tarosega A Le Coq spordimajas jalga tegemas. Tutvusin huvitava kavaga, kus olid sees sellised harjutused, mida ma pole kunagi enda jalapäeval teinud, näiteks Jeffersoni kükid, reie lähendajad. Alustasime õnneks traditsioonilisest kükist, mis õnnestus tänu kükipuuri puudumisele suurepäraselt – kükipuuri puudumine tekitas psühholoogilise efekti, mis sundis üles tulema, muidu olekski kangi alla jäänud. Nii kükkisin ma lõpus tavalise kolme korduse asemel kuus korda ning Taavigi pani rohkem kettaid kangile.
Esimene katse teha Jeffersoni kükki
Taavi lasi endas looma välja
Naised saunas räägivad, et trenn ei lähe muidu kirja, kui selfiet pole teinud
Pärast trenni külastasin füsiot, kes mind jälle tagasi inimeseks üritas muuta.
Seekordne Tartu külastus oli omamoodi meeldejääv ning jään ootama 23. kuupäeva, mil uuesti Tartupoole kihutada saan. Väike mõte on ka Fitness5 Tartu etapist osa võtta…. elame näeme
Laupäeval toimus Fitness5 esimene etapp.
Alad, milles end proovile pannakse on: rinnalt surumine (naised 70%ga enda keharaskusest), küünarvarte kõverdamine (naised 40%ga), kükk (naised 100%ga), lõuatõmme ja triitsepsi surumine.
Võistlused algasid minu jaoks kohutavalt, kuna kell 10 hommikul kaalule astudes vaatas vastu number, mida ma olen näinud ainult kaaluangetajate saadetes. Samas ma tundsin juba eelmisel päeval, et mu keha ei päris see ning kaalunumber ei pruugi tulla n-ö adekvaatne. Pärast kaalumist käis peast läbi mõte istuda järgnevad 2 tundi saunas ning enne võistlusi end uuesti üle kaaluda, kuid ei viitsinud selliste ekstreemsustega tegelema hakata. “Küll need suuremad raskused mind tugevamaks teevad,” mõtlesin ma. Võitma ma nagunii ei läinud – läksin end vaid proovile panema.
Kordusi ma palju kirja ei saanud, kuna paljud jäeti õige tehnika puudumise tõttu lugemata. Pettumust valmistas kõige rohkem see, et küünavarte kõverdamises tegin endameelest üle 10 korduse, kuid kirja läks vaid 3. See-eest pakkusin ma huvitavat vaatemängu. Ehk saan video varsti kätte ja kui julgen, panen selle ka siia üles.
Seniks üks pilt, mis ehk annab aimu, kui väärakad mu vimased kordused olid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Kükk läks ka halvasti, kuna hakkasin peeglist oma tehnikat jälgima ja kogu energia läks sinna.
Lõuatõmme
Kõige puhtamalt tegin ära dipsid, kus loeti ära kõik kordused. See oli positiivne üllatus, kuna neid tegin ma eelmisel nädalal üle aastate esimest korda. Dipse ei tee ma oma roiete tõttu – need tulevad oma pesadest välja. Nüüd tunnen, et mul on vähemalt 3 roiet paigast ära ning uus füsio aeg on alles kuu aja pärast. No pain no gain. Senikaua, kuni roided väljas on, võin kas või iga päev dipse teha, sest valusamaks praegune olukord enam minna ei saa
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lühike video ka, kus küll kõiki kordusi peal ei ole
Lõppkokkuvõttes sain III koha, haha.
Kui autosse rahvast saan, käin ära ka Tartu Fitness5 võistlusel ja vaatan, kas mõni tulemus paraneb. Nüüd tean, mis tehnikaga tegema peab.
Kellel veel uudishimu ja soovi sellel aastal võistlustest osa võtta, siis soovitan!
Lisainfo siit http://www.fitness.ee/uudis/6415/fitness5-teine-etapp-laupaeval-16-mail-kimberi-klubis
Selleks ei pea sportlane olema ja mingeid konkreetseid tulemusi kelleltki ei oodata. Teiste tähelepanu, väike adrenaliin ja võistlusmoment paneb palju rohkem pingutama ning võistluste lõpuks märkad kindlasti, et oled tugevam, kui sa alguses arvasid end olevat
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eile oli rinnapäev ning trenni lõppu proovisin taaskord teha oma stepipingiharjutust.
Seekord sättisin ma stepipingid kõige kõrgemasse asendisse ning harjutus ei osutunudki võimatuks. Järgmisel korral laon pingid juba üksteise peale.
Väike video ka
Tere!
Sel nädalavahetusel, 15-17 mai toimub Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses Ilumess.
Lisaks pealekantavatele ja ajutistele ilutoodetele pakutakse ka sisemist ilu ja tervist. Olen esindatud Eesti Personaaltreenerite Liidu boksis. Pakun head tuju ja lõbusat vaatemängu. Lisaks mõõdan kehakoostist, pakun personaalset nõustamist ja vastan kõikidele teie küsimustele ükskõik, mis valdkonnast
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Homme olen veel seal, nii et tulge kindlasti! Sissepääs on 5 euri ja saab palju tasuta nänni ka. Fitshopi boksis saab maitsta batoone ja osta neid soodsama hinnaga, lisaks saab teistes boksides võtta osa sportlikest võistlustest, lasta endale juuksepikendusi panna, küüsi lakkida, kreeme peale määrida ja mida kõike veel. Tegevust jätkub.
Oma keha väänates ja pöörates püüdsin Tallinna TV tähelepanu ning andsin väikese intervjuu. Ühelegi küsimusele ma vastata ei osanud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tahtsin öelda midagi tabavat, aga välja tuli ikka täielik jama. 
Lisaks tegi üks juuksepikendusi pakkuv firma minust pilte, kus ma kannan nende juukseid ning kätel seisan. Eesmärgiks tõestada, et juuksepikendustega saab kõike teha.
Messil pani keegi mulle hüüdnimeks “Supertreener”. Selle võiks isegi oma CV-sse või visiitkaardile lisada.
Väga vahva oli ja kui teil positiivsust või energiat puudu jääb, siis külastage meie boksi!
Kui suur on käesuruja biitseps?
… vot nii suur
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere!
Sügisel algas Sparta jõusaalis terve talve vältav võistlussari, kus sai osa võtta erinevatest põnevatest aladest:
- Padrunikasti hoidmine enda ees
- Suusaergomeetrite tõmbamine
- Lõuatõmme korduste peale / naistel kätekõverdused
- Sõudeergomeetrite võistlus
- Rööbaspuudel surumine – korduste peale
- Kükk kangiga
- Jalgade tõstmine horisontaali
- Wattbike´i võistlus
- Rippumine
Võtsin kolmest esimesest võistlusest osa ning selgus, et võitsin III koha naiste arvestuses.
Ma olin selle võistluse juba täiesti ära unustanud ning ei oodanud mingit märkimisväärset kohta, kuna ei saanud kõikides aladeski end proovile panna.
Kui ma vahepeal reisil poleks käinud ja oleks korraldajaid taga ajades kõik alad ära sooritanud, oleks esikoht minu oma olnud!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga selleks on järgmine aasta. Väga vahva ja positiivne oli keset eksamistressi oma auhinnale järele minna.
Nüüd tagasi õppima.
Tere!
Täiesti uued tuuled puhuvad ja eks näis, kuhu ma lõpuks välja jõuan.
Kõrgharidus olemas – Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga jätan hüvasti järgmisel nädalal.
Uus töö – olen nüüd tihedasti seotud Fitnessi, EKFL-i ja EPTL-ga.
Uued eesmärgid – purustada mõned Eesti rekordid, treenida oma ranne tugevaks ja kõik maha suruda, kükkida sajaga, suruda vähemalt 80-ga, osaleda euroopakatel käesurumises, maailmameistrivõistlustele tahan ka kunagi minna….
Kui ma midagi endale sihiks sean, siis ma viin ka selle lõpuni.
Minu Rootsi vastane käesurumises sai EM-l V koha. Kuna mul oli temaga väga tasavägine võistlus, siis mu eesmärgiks on tulla Euroopa esimeseks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täna andsin Terases oma viimase trenni.
Tähistasin seda maheda jalapäevaga, kus kangile ladusin 110, kuid tegin seeriaid siiski veel kummidega. Lisaks veel terve nimekiri teisi harjutusi, eriti reie tagaosale. Tahan, et see lõpuks ilusasti joonistama hakkaks. Kakspealihas kasvab magades.
Aeroobset teen õues.
Elu on seiklus.
- You must be logged in to reply to this topic.