Suits, alkohol, tervis ja treening

Minule kui sportlasele on suitsetamine ning ka suitsetajatega koos viibimine täielikult vastuoluline.

selge see,et lõpuks on see igaühe enda asi mis ta oma tervisega teeb kuid paraku enamik suitsetajaid ei arvesta teistega ning rikuvad nende tervist.

pidevalt peab tundma ebameeldivat haisu nii tänaval kui TRENNIS ning vahel lausa paksu tubakavingu.

kui ütlema minna siis jääb õigust veel ülegi.vot sellised lood.

mõned uuringud näitavad, et treening mõjutab ajus samu piirkondi, mis narkosõltlasel. kui sa ise pole kunagi olnud suitsetaja, siis on sul väga raske aru saada, mida tegelikult tähendab antud sõltuvus… mis tunne sinul kui treenija oleks, kuisa näiteks ei tohiks süüa umbes 8 tundi järjest? pidev nälg, keha otsustab võta energiat sinu poolt raskelt kogutud lihastest. OK üks väike selline päevake ei tee midagi, aga… väheke tolerantsust ja empaatiavõimet peaks inimesel ikkagi olema, et mõista inimesi, kes elavad teisiti kui sina. sain ise sellest pahest mõne aja eest lahti, kuid psüühiline soov on ikkagi alles… eriti raske on see venemaal, kus on normaalne igal pool peaaegu suitsetada ja seda ka mittesuitsetajale mõeldud hotellitoas. siis tahaks küll ise suitsu ette panna ja tõmmata…

Aga kui palju kahjustab mind see, kui ma viibin koos inimestega, kes suitsetavad?

Passiivne suitsetamine on hullem mitmes mõttes.

Kui suitsetaja suitsetab, et saada sealt mingi nauding, saades enda kehasse nikotiinidoosi, siis mittesuitsetajal ei ole isegi nikotiini saamise võimalust- ainus, mida tema saab on suits, milles leiduvad keemilised ühendid ja CO2 üldse, kahustavad tema tervist. Kui suitsetaja suitsetab enda sõltuvusest tulenevalt, siis mittesuitsetajal puudub igasugune alus ja põhjus enda tervist kahjustada.

Kui suitsetaja teab kogu elu, et see, mida ta teeb on tema jaoks potentsiaalselt tappev, siis passiivne suitsetaja ei pruugi seda isegi teadvustada, aeg ajalt lihtsalt käega õhku segades, et suitsupilv silme ees hajuks.

Lühemalt, passiivsele suitsetamisele ei ole mitte mingit õigustust. Kui suitsetaja suitsetab seltskonnas ja mittesuitsetaja ei soovi enda juustele ja riietele suitsuhaisu tuleb leida lihtsalt kompromiss- mõlemad on inimesed ja mõlemad tahavad elada.

Suitsetasin ise üle 1,5 aasta, pea aegu pool pakki päevas. 1 septembrist jätsin maha. Tunnen ennast suurepäraselt, eriti hea tunne on peale jooksmist, hoopis kergem on hingata. Ainult 1 asi jääb, kui on pidu, kus ma tarvitan ka alkoholi siis ma teen suitsu. Oleme siis täpsemad, Kui ma saan oma kolme parima sõbraga kokku ja me hakkame viskit jooma siis ma teen.

Maha jätmise 1 suur põhjus oli see et tahan tõsisemalt tegelema hakata kulturismiga.

punases veinis, tumedas õlus on rohkem antioksüdante kui tavalises õlus.

tühi

Välja arvatud paar saunaõllet ja mõni nipet-näpet õhtu (pluss hea viski), ei joo ma üldse. Ei näe selle mõtet, kuna olen niikuinii seltskondlik ega pole vaja seepärast võtta. Suitsetamisega on range ei, välja arvatud üks tava mis tänase päevani veel jõus on – nimelt ühe parima sõbra ning kaastöötajaga proovime aeg-ajalt erinevaid viskisid (ja mitte neid alumise riiuli omi) , ning sinna kõrvale saab tema kui endise suitsetaja kombest suitsu ka tehtud. Siis on üks selline õhtu, kus alkohol ja suits käivad käsikäes. See aga on reeglina vaid ühel päeval aastal, kuid jõuab ka tulla erandeid, olen küllaltki kindel ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aeg ajalt juurime suitsu välja – mine tea, ehk ka paugu pealt. Viski aga ära ei kao, kuna pole antud aega, mil teineteist näeb üleliia palju. Viski teeb üldse asjad selgemaks ja aitab päeva muredest ja pingetest vabandeda

sa nii noor ei tohigi veel ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Krt mind pole ükski vein targaks teinud, olen ikka lollidemaale sattunud üldiselt. Kuigi miskipärast järgmine päev pohmakaga trennis on jõunäitajad võimsamad olnud ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>