Suhkur, magusained ja muud vigurvändad: kas tõesti on tark nende söömist promoda?

Ütleme nii, et see metanooli jutt on suht lollus. Olen hetkel tööl aga homme lisan vastavad uuringud sellel teemal. Jah metanool võiks olla probleemiks, ainult, et ohtliku taseme saavutaks päevas mingi 100l Coca-Zero tarbimisega. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Veidi ebareaalne.

Veresuhkru kohta ei oska hetkel kommenteerida, sest pole otseselt aspartaami mõju veresuhkrule uurinud.

Aga sinu isiklik näide on küll kena ja tore, aga suhteliselt ebaoluline. Kuna veresuhkrut mõjutavaid faktoreid võib palju olla ning pealiskaudse vaatlemise abil on raske midagi kindlaks teha. Aga huvitav kogemus kindlasti. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

100l Cola tarbimimise näide on veidi üle pingutatud su poolt. Ohutu, st veel maksimaalne lubatud kogus inimorganismile peetakse 7mg päevas. Aga 1l mõne magusainega uputatud karastajook võib sisaldada kuni 56mg vaba metanooli.

Jah, kindlasti on veresuhkrut mõjutavaid tegureid palju. Kuid siinkohal tahan öelda, et ma ei muutnud tol hetkel mitte midagi toitumises kui lõpetasin siirupivee tarbimise. Ja peale seda oli veresuhkur ka normis. Seega mina näen ainsat loogilist seletust aspartaami näol. See on minu “praktiline test”.

Loomulikult kiidavad aspartaami tootvad tööstused need uuringud heaks, kuna nemad tellivad need “sõltumatud uurimisteadlased” ja asi peab vastama ju normidele samuti. Samal ajal, kui suurem osa muid teadlasi, kellel ei ole ühendusi nende tõõstustega leiavad aspartaami ohtlikkuses.

Ütlesid, et sa pole aspartaami mõju veresuhkrule uurinud. Kuidas see uurimine käib sinul käib ?

100l Cola tarbimimise näide on veidi üle pingutatud su poolt. Ohutu, st veel maksimaalne lubatud kogus inimorganismile peetakse 7mg päevas. Aga 1l mõne magusainega uputatud karastajook võib sisaldada kuni 56mg vaba metanooli.

Kust pärinevad sinu andmed?

“About 10 percent by weight of aspartame is released as methanol. In the body, methanol converts into formaldehyde and formate. Because formate can cause blindness and metabolic acidosis [Tephly and McMartin, 1984], methanol is toxic when humans consume it in large quantities. In order for the body to accumulate a significant amount of formate, a human must consume 200 to 500 mg of methanol per kg of body weight [Food and Drug Administration, 1984]”

Ehk sinu poolt välja käidud 7mg on naeruväärne. Vbl mõtlesid 7g? Aga isegi see on alles algtaseme “võimalik” mürgitus.

http://www.ncbi.nlm….pubmed/11926610

Loe ka see läbi:

http://jn.nutrition….8/1600.full.pdf

Et saavutada vähegi ohtlik metanooli tase (või siis täpsemalt) formaldehüüdi taset, peab tarbima ikka meeletult suurt kogust Aspartaami. Ikka suht sadu pudeleid karastusjooke.

Jah, kindlasti on veresuhkrut mõjutavaid tegureid palju. Kuid siinkohal tahan öelda, et ma ei muutnud tol hetkel mitte midagi toitumises kui lõpetasin siirupivee tarbimise. Ja peale seda oli veresuhkur ka normis. Seega mina näen ainsat loogilist seletust aspartaami näol. See on minu “praktiline test”.

Loomulikult kiidavad aspartaami tootvad tööstused need uuringud heaks, kuna nemad tellivad need “sõltumatud uurimisteadlased” ja asi peab vastama ju normidele samuti. Samal ajal, kui suurem osa muid teadlasi, kellel ei ole ühendusi nende tõõstustega leiavad aspartaami ohtlikkuses.

Ütlesid, et sa pole aspartaami mõju veresuhkrule uurinud. Kuidas see uurimine käib sinul käib ?

Uurin erinevaid pabereid katsete kohta, mis tehtud ning loen muud kirjandust juurde. Kahjuks võtab see palju aega ning väga sügavuti ei jõua alati minna.

Aga paar pealiskaudset teksti, mis on huvitavad:

http://www.ncbi.nlm….84/?tool=pubmed

“Stevia preloads significantly lowered postprandial glucose levels compared to sucrose preloads (p < .01), and postprandial insulin levels compared to both aspartame and sucrose preloads (p < .05). When consuming stevia and aspartame preloads, participants did not compensate by eating more at either their lunch or dinner meal and reported similar levels of satiety compared to when they consumed the higher calorie sucrose preload."

Suhkru-asendajad omasid tunduvalt väiksemat mõju veresuhkrule ning ei suurendanud nälga, kuigi tarbitud kaloraaž oli tunduvalt väiksem.

http://journals.camb…395fd739ff44a29

“Aspartame ingestion was followed by blood glucose declines (40% of subjects), increases (20%), or stability (40%). These patterns were related to the volunteers’ perception of sweetness of the drink (R 0.81, P = 0.014),”

Päris huvitav värk. Aspartaami mõju veresuhkrule oli pigem vähendav või neutraalne – kuid mõne inimese puhul siiski ka tõstis versuhkrut, mis tundus olevat sõltuvuses inimese magusa-tajumises. Aga veresuhkru tõus oli väga ajutine.

Üldiselt ei leidnud kuskilt eriti Inffi, et aspartaam suurendaks veresuhkrut. See eelmine uuring oli üks vähestest, kus oli märgatud mingit ajutist veresuhkru tõusu.

“Variability in blood glucose responses to aspartame may be caused by inter-individual variability in the magnitude or timing of insulin responses, neuronal responses and/or

gastric emptying. It has been suggested that responses to aspartame may be related to the sweetness of the drink. (Blundell & Hill, 1986; Rogers et al. 1990).”

Küll aga on piisavalt materjali selle kohta, et paljud teised madala-kalorsustega jookidesse pandud ained seda teevad. Nagu näiteks:

Sorbitool ja Ksülitool.

Mõlemaid kasutatakse nätsudes ja ka vist Coca-Lightis, ja seal tulebki vast Coca-Lighti osaline kalorsus.(Edit, käisin just poes ja Coca-s seda ei ainet siiski ei näinud, kuigi võisin vanduda, et kunagi nagu oleks olnud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) Usun, et tõesti ka nendes siirupites mida sa jõid võib neid sees olla.

Kuigi versuhkru tõus neile ainetele on tunduvalt väiksem, kui tavalise suhkru puhul – siis on see siiski olemas. Seega tühja kõhu peale nendega rikastatud siirupivett juua siis täitsa usun, et veresuhkru tõus on märgatav.

http://www.ajcn.org/…t/65/4/947.long