Suhkur, magusained ja muud vigurvändad: kas tõesti on tark nende söömist promoda?
- This topic has 18 replies, 9 voices, and was last updated 13 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Pole kummalgi midagi viga.
Süsivesikud jõuavad verre suhkrutena niikuinii. Söö paljast suhkrut või näri salatit. Veres on nad ühesugused. Vahe ainult selles, et tavaline laua-suhkur enamasti ainult tühjad kalorid ning ülekülluses tarbides võib liialt vajalike mineraalida/vitamiinide osakaalu menüüs vähendada.
Suhkruasendajad on tihtipeale tark valik, kui soov midagi magusat aga kaloreid pigem kasutaks muude toitude puhul. Pole ma veel näinud paikapidavaid uuringuid, mis tõestaksid, et neid asendajaid peaks mingil põhjusel vältima.
Ära paanitsega nii metsikult. Ärge lahterdage erinevaid toite või aineid nii metsikult halbadeks või headeks.
***
Kahe otsaga asi. Uuringuid antud teemal vähe. Mina pole veel häid uuringuid sellisel teemal näinud, mis väidaksid, et magusjookide tarbimine suurendaks magusa-isusid.
Pole veel täheldanud sellist asja. Küll aga ise tarbin just nimme seetõttu Coca-Zerot, et saaksin magusavajadusi rahuldada ning samas kaloreid süüa ikka tahket toitu.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Seega mulle asi sobib. Kui mõni hakkab Coca tõttu rohkem magusat igatsema siis see tema mure.Üldist trendi märganud ei ole – seega tundub, et asi rohkem inimeste peas kinni või siis suht 50/50, kellele asi füüsilist mõju isudele tekitab.
Tsitaat tuleb Archangelilt teemast “Toitainete kvaliteet ja mõju lihastele – Hesburger, mcdonalds vms“. Ma loodan, et see, et ma sind, Archangel, tsiteerin, ei ärrita sind. See teema ei ole tehtud, et sind rünnata, vaid üleüldiselt sellise mõtteviisi üle arutleda.
Ma ei tahtnud eelnevat teemat enam risustada, kuna seal läksid inimestel emotsioonid lakke ja enam ei olnud eesmärk õppida.
Argument on, et ükski lubatud aine pole iseenesest halb, vaid selle üle söömine on halb. Selle põhjenduseks tuuakse alati termodünaamika seadus, mis ütleb, et kui sa sööd rohkem kui sa energiat kulutad, siis sa võtad kaalus juurde. Aeg-ajalt laskuvad inimesed, kes termodünaamika seadust (ma ütleks, et lausa ekstreemselt) järgivad, selleni, et ütlevad, et suhkrul ja salatil pole isegi erinevust, kuna kokkuvõttes lõpetavad nad ikkagi veres suhkruna.
Ma tahaks selle ideele vastu seista ja loodan, et inimesed hakkavad mõtlema veidi ka muust kui ainult figuurist.
Siin on üks huvitav (ma ei ütle, et see on ilmtingimata absoluutne tõde ja et see lõpetab arutelu) artikkel aspartaamist ja MSG-st: http://www.naturalnews.com/020550.html
Üks lõik artiklist:
A: “Well, glutamate appears naturally in other foods, like tomatoes and seaweed.” What’s your answer to that kind of defense?
B: Sure, but you see, all of these types of glutamate are bound. They’re in oligosaccharides, polysaccharides. They are bound in amino acids groupings. They’re not free amino acids. If you have it as a complex protein, you absorb it in your GI tract. In the GI tract, there are almost no free amino acids if you eat foods such as tomatoes. The level of free amino acids is nil; it’s almost all absorbed as combined amino acids, and then it’s only broken down in the liver, where it’s released in very low concentrations that the body can deal with. It was never meant to have free amino acids in such high concentrations.
Well, when you hydrolyze them — or you use yeast extract or enzymes to break down these various proteins into their free, released amino acids — they’re not natural any longer. What you’ve done is artificially release the amino acids in an unnatural way, and when they enter your GI tract, they are absorbed as free amino acids, then your blood level of that glutamic acid goes up significantly. As I said, it can go up as high as 20-fold, in some cases 40-fold. Your blood brain barrier is not constructed to handle such high levels of glutamate, because it doesn’t naturally occur that way. It can handle the lower levels, but it can’t handle these very high levels. So this argument, “Oh, it’s natural,” is just a lot of nonsense.
Ma vaatan asja puhtalt loogika vaatenurgast. Kas tõesti ei ole erinevust, kuidas keha reageerib tõelisele toidule vs mingile ainele, mis on toidust “välja pigistatud”? See ei tundu lihtsalt loogiline. Inimkeha ja üldse loodus ei tööta isoleeritult. Me ei treeni ainult rinnalihast ja samamoodi ei saa me süüa ainult mingit spetsiifilist isoleeritud ainet ja loota, et keha funktsioneerib pärast seda suurepäraselt.
Mõtle selle peale. Sinu sõbrad, pere, tulev põlvkond — kõigi jaoks võiks olla ka tulevikus ju kvaliteetset toitu. Ärge toetage suurfirmasid, mis toodavad rämpsu; toetage parem neid, kes teevad kvaliteetset tööd ja proovivad tõesti maailma paremaks muuta või vähemalt hoida seda täielikust hävingust.
Loogikaviga. Tomateid ei ole tõesti võimalik füüsiliselt süüa kogustes, mis tõstaks veres järsult aminohapete taset. Kõikvõimalikke pulbreid on. Siit aga ei järeldu, et neid peaks lihtsalt sööma sellises koguses. Siit ei järeldu, et need ei oleks “naturaalsed”. Sest “naturaalsuse” definitsioon ei ole nagunii 100% paigas. Iseasi on see, et kõik lisandid ongi mõeldud selleks, et tõsta mingi aine taset kiiremini ja rohkem kui seda oleks võimalik teha “looduslike” vahenditega. Sellise toitumise mitmekülgsus on samuti iseasi – ehk kas inimene oskab ise endale toidulisanditest panna kokku menüü, mis oleks “optimaalne”. Sest siiani ei ole tegelikult lõpuni selge “igapäevatoidus” sisalduvate kõikide koostisosade kompleksne toime. Paljalt toidulisandite või asendajate söömine võib tõesti viia, kuid ei pea, mingite häireteni. Kuid see ei tulene aine enda “ebanaturaalsusest” vaid selle kasutaja oskuste puudumisest.
Minu arvamus on, et kuigi maiustused maitsevad ka mulle, piiran ma ennast sellegipoolest. Juhul kui ma siiski eksin selle reegli vastu, siis “karistuseks” on mul enamasti väga suuremahuline aeroobne trenn ja selline elu meeldib mulle. Tehke, mis tahate aga inimloom vajab distsipliini. See on aga asja nö. psühholoogiline külg. Suhkru negatiivse toime vastu ma väga huvi ei ole tundnud enam, kuna viimased aastad on tarbimine langenud. See ei tähenda, et ma omale siiski aeg ajalt midagi ei lubaks. Oleme ausad, mingit kasu pidev suhkrusöömine kohe kindlasti ei too, õigustusi aga selle söömiseks leiavad vaimult nõrgad iga kell. Vene vanasõna: tahet on, jõudu on aga tahtejõudu pole.
Loogikaviga. Tomateid ei ole tõesti võimalik füüsiliselt süüa kogustes, mis tõstaks veres järsult aminohapete taset. Kõikvõimalikke pulbreid on. Siit aga ei järeldu, et neid peaks lihtsalt sööma sellises koguses. Siit ei järeldu, et need ei oleks “naturaalsed”. Sest “naturaalsuse” definitsioon ei ole nagunii 100% paigas. Iseasi on see, et kõik lisandid ongi mõeldud selleks, et tõsta mingi aine taset kiiremini ja rohkem kui seda oleks võimalik teha “looduslike” vahenditega. Sellise toitumise mitmekülgsus on samuti iseasi – ehk kas inimene oskab ise endale toidulisanditest panna kokku menüü, mis oleks “optimaalne”. Sest siiani ei ole tegelikult lõpuni selge “igapäevatoidus” sisalduvate kõikide koostisosade kompleksne toime. Paljalt toidulisandite või asendajate söömine võib tõesti viia, kuid ei pea, mingite häireteni. Kuid see ei tulene aine enda “ebanaturaalsusest” vaid selle kasutaja oskuste puudumisest.
Kellel on tegelikult need “oskused”? Kes tunneb keha nii hästi, et näeb, kus on vaja mingit lisandit, et üht spetsiifilist detaili paremaks muuta? Minu meelest arvame me tihti, et me oleme targemad kui me tegelikult oleme. Aga nagu sa ütled, on just neid pulbreid võimalik valesti tarvitada ja see ongi üks mu argument toidulisandite vastu. 99% inimestest, kes toidulisandeid soovitavad, ei jaga tegelikult ju matsu füsioloogiast. Ja peale selle, soovitatakse toidulisandeid nii vaba käega, nagu nende tarbimisega oleks võimatu endale liiga teha. Kui sul teadmisi pole, on alati kõige kindlam tee, et toitud tavatoiduainetest. Ja see, kas inimesel tegelikult on teadmisi, on suur küsimark.
Võtame näiteks valgupulbrid ja aminohapped, mida väga intensiivselt propageeritakse. Justkui jääb mulje, et nende järele on vajadus ja et nende propageerijatel on vastavad teadmised, et neid promoda. Kui ma aga uurin, mida teadlased sellest arvavad, siis tuleb mitmes uuringute ülevaates välja, et teadlased ei ole nende vajalikkuse ja isegi ohutuse osas kindlad. Erilist materjali nende ohtlikkusest ei ole ja ma ei hakka seda teemat liiga dramaatiliseks sellega muutma, et midagi sellist väidaks, aga vajalikkuse küsimus on küll väga kaheldav.
Samas teemat tehes ei mõelnud ma niivõrd selliseid toidulisandeid, mida sa ostad selleks, et enda tavatoitumise puudusi likvideerida, aga pigem rohkem suhkrut ja muid lisandeid, mida pakendatud toitudele lisatakse.
Aga väga head mõtted. Tänud!
Keda huvitab rohkem antud teema, vaadake ka seda loengut EXCITOTOXINS: The Taste That Kills: http://video.google.com/videoplay?docid=-2384105525501310962
Paraku olen ma matemaatik ja lihtsalt osutasin sellele osale väitest ehk implikatsiooni nõrkusele. Reaalelus – täiesti nõus sinuga!
Ekstreemsustesse langedes leiame alati argumente, mis sobiksid.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vbl minu jutt kõlab samuti üleliia ekstremistlikuna. Aga ma kirjutan seda selleks, et inimesed asuksid oma peaga rohkem mõtlema ning ei omandaks kogu oma toitumisalaseid ja treeninguga seotud teadmisi populaar-meediast või “Suurte poiste” või kuulsate nimede käest, kes ei suvatse oma väidetele tõendusmaterjali külge panna. Panen tähele, et rünnates kellegi argumente väidetega, mis põhimõtteliselt absoluutselt vastupidist ütlevad – on reaktsioon tunduvalt tugevam ning ka järgnev arutele tihtipeale tõsisem.
Kahjuks on reaktsioon enamasti negatiivne ning loodetud tulemust saab harva – kuid samas ei ole mul kannatust, et vaikselt ja tasapisi töödelda. Ma ütlen välja nii nagu asjad on, kui mõni keeldub kuulamast, siis nende mure.
Siinkohal on tegemist juba rohkem psühholoogiaga, kui ükskõik mille muuga. Faktid on teisejärgulised.
Argument on, et ükski lubatud aine pole iseenesest halb, vaid selle üle söömine on halb. Selle põhjenduseks tuuakse alati termodünaamika seadus, mis ütleb, et kui sa sööd rohkem kui sa energiat kulutad, siis sa võtad kaalus juurde. Aeg-ajalt laskuvad inimesed, kes termodünaamika seadust (ma ütleks, et lausa ekstreemselt) järgivad, selleni, et ütlevad, et suhkrul ja salatil pole isegi erinevust, kuna kokkuvõttes lõpetavad nad ikkagi veres suhkruna.
Ma tahaks selle ideele vastu seista ja loodan, et inimesed hakkavad mõtlema veidi ka muust kui ainult figuurist.
Siin on üks huvitav (ma ei ütle, et see on ilmtingimata absoluutne tõde ja et see lõpetab arutelu) artikkel aspartaamist ja MSG-st: http://www.naturalnews.com/020550.html
Siinkohal ei tasu mind valesti mõista.
Sa räägid siiski peamiselt tervisenäitajatest – . Siinkohal avame juba sellise hunniku lisafaktoreid, et arutelu kasvab ebanormaalselt suureks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Aga olgu.Otse loomulikult mõjutab erinevate toiduainete tarbimine tervisenäitajaid. Kes vastupidist väidab on lihtsalt pea peale kukkunud. Kui keegi loeb minu juttudest välja, et tervise koha pealt pole vahet mida tarbida siis väga kahju. Sest seda ma ei ütle.
Asi on selles, et inimestel on mingi absurdne idee tekkinud, et mingid toiduained on kasulikud ja mingid toiduained tervisele kahjulikud – olenemata kontekstist.
Näiteks:
Minge küsige mõne inimese käest tänaval, kas puuviljad on kahjulikud. Suht kindel, et 99.9% vastab, et ei ole ning et hoopis kasulikud tervisele. Nüüd aga küsige sama suhkru või rasvade kohta. Suht kindel, et enamik ütleb, et jah – kahjulikud jah.
Miks inimesed nii mõtlevad?
Reaalis ei saa selliseid väärtusi praktiliselt ühelegi toiduainele omandada, ilma kogu menüüd arvesse võtmata ning inimese spetsiifikaid silmas pidades. Aga inimesed teevad seda sellegi poolest.
Mis on üks peamisi põhjuseid, miks paljud kardavad kiireid süskareid ja suhkruid? Ikka sellepärast, et see kuidagi maagiliselt toob kaasa rasvumise. Mis on idiootsus. See sõltub siiski Termodünaamikast, mis oligi minu originaalse postituse mõte.
Paksuks võid sa minna salatist või suhkrust. LIhtsalt ühte on kergem üle-tarbida ning otsene kasulikkus kehale on minimaalne.
Kui räägime tervisenäitajatest siis nagu ma juba ütlesin, et ei saa omandada selliseid väärtusi toiduainetele nii lampi. Toitumise tervislikkus sõltub nii mitmest asjast. Kogu menüü, ning inimese enda spetsiifika.
Ei saa lihtsalt võtta mingit toiduainet ning kisada kogu maailmale, et see on mürk. (Nagu tehakse suhkruga või igasugu erinevate asjadega)
Teema on ju tegelikult väga lihtne. Mistahes toiduaine ületarbimine viib enamasti terviseprobleemideni. Mõne asja puhul tulevad probleemid kiiremini ja märgatavamalt, teiste puhul mitte nii väga.
Küll on aga üks suuremaid terviseprobleemide tekitajaid vähene füüsiline aktiivsus ning rasvumine. See aga pole otseselt ühegi individuaalse toiduaine süü – vaid ikka Inimeses endas kinni.
Jah – suht raske ennast kapsast paksuks süüa ning haigeks muuta, kuid võimalik. Samas suhkrust võid kiiresti end ülekaalu süüa ning kindlasti suht kiiresti diabeedi või mida iganes endale tekitada. Kuid kas see on suhkru süü, et inimesed ohjeldamatult seda endale sisse ajavad? Ei ole.
***
Mis aga puutub teema pealkirja. Siis jällegi asi rohkem psüühikas kinni.
Asi pole maguse promomises, vaid selles, et Puudub vajadus asja niiväga piirata nagu populaar-meedia seda väidab. Jah – see on kerge ning lihtne lahendus, mis kindlasti vähendaks ülekaalu maailmas. Suhtkoht fakt. Aga, kas see on Õige asi mida teha?
Suur osa maailmast on täis idioote, kes ei suuda end kontrollida ning suudavad igast olukorrast välja tulla idioodina. Kas nende tõttu peame ümber tegema kogu oma maailma?
Varsti keelatakse isiklikud autod ära kuna keskmine inimene on liiga debiilne, et sõita korralikult. Siis hakkame süüa saama kupongide alusel automaatidest, kuna keskmine inimene on liiga loll, et ise tervislikud toituda.
See my point?
Oleme ausad, mingit kasu pidev suhkrusöömine kohe kindlasti ei too, õigustusi aga selle söömiseks leiavad vaimult nõrgad iga kell. Vene vanasõna: tahet on, jõudu on aga tahtejõudu pole.
Ma ütleks, et vaimselt nõrgad on need, kes arbitraarselt oma toiduvalikut piiravad ebanormaalsete kartuste tõttu.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kummal on rohkem vaimset jõudu? Kas sellel, kes sööb iga päev üje lõigu magusat shokolaaditorti naudinguga või sellel, kes keeldub isegi selle ostmist kaalumast, kuna teab, et ajaks korraga kogu tordi endale sisse.
Ning ärme räägi üldse sellest, kes tihtipeale vaimselt tasakaalukam on ning suudab ühiskonnas paremini toime tulla. Nii mõnigi inimene on oma “dieedihulluses” ületanud kõik piirid ning ei suuda enam adekvaatselt ühiskonnas funktsioneerida.
***
Mis puutub aspartaami siis selle kohta praegu ei vasta pikemalt. Ühes teemas juba tõestasin pikalt ja laialt, kuidas tegu vägagi ohutu ainega. Igasugu “teadlased”, kes annavad endast parimat, et rottide peal tehtud uuringuid Inimestele üle kanda ning paanikat tekitada ei ole väga kuulamist enamasti väärt.
Aga ma loen selle jutu hiljem läbi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma pole kordagi kuulnud, et enda tekstides mainiksid kehakompositsiooni ja tervist eraldi. Iga kord, kui sa räägid toitumisest, siis sa ei maini neid sõnu. Sa ei tee nendel enda tekstides vahet. See on üldse esimene kord, kui mina näen, et sa eristad neid kahte asja teineteisest. See on ka põhjus, miks mulle on jäänud mulje, et sa ei teegi neil vahet. Saavuta parem figuur ja saavutad parema tervise…
Kas suhkrut saab kunagi tervislikuks nimetada? Kuigi sul on õigus, et kontekst on oluline, ei ole meie ebatäpsus nii ränk kui me sellise üldistuse teeme. Minu meelest on palju hullem viga rõhutada inimestele, et toidukvaliteet on teisejärguline ja mitte korrigeerida informatsiooni võimalikult täpseks.
Kas tõesti räägib peavoolu meedia sellest, et suhkrut tuleks paaniliselt vältida? Vaata toidupüramiidi: http://www.toitumine…ramid_large.jpg Maiustused on justkui kohustuslik püramiidi osa; inimestele tuleb ikka meelde tuletada, et natuke suhkrut tarbida. Aga muidugi olen nõus, et see paanitsemine ja süümepiinade tekitamine pole hea asi.
Mul on tunne, et sa alahindad keskkonna rolli rasvumise põhjustamises. Kas inimene saab ise valida, et ta astub õue ja talle vaatab McDonaldsi reklaam kohe vastu? Kas inimene saab ise valida, et kui ta läheb poodi, siis 99% poest on täis värvilisi maiustusi? Ma arvan, et kindlasti tuleks keskkonda muuta, et inimestel oleks lihtsam teha häid otsuseid, eriti kuna see mõjutab nii paljusid. Kuigi enamjaolt on inimese enda teha, milline ta välja näeb, on suur roll muudel teguritel väljaspool teda ennast.
Soovitan, et sa kasutaksid ikkagi vähem sõna “idioot” ja “loll” siin kontekstis, kuna paljud ei pruugi sinu jutust seda tarkust, mida sa edastada tahad, nii kätte saada. Ma näen, et sul on palju kirge ja sa tahad, et teised saavutaksid hea figuuri. Selle tõttu tuleks muuta sõnum võimalikult kvaliteetseks ja kättesaadavaks. Praegu jääb mulje, et sa pead ennast “targaks” ja enamikku “lollideks”.
Mis puutub su tulihingelisse fanaatilisusse korralike uuringute leidmises, ma arvan, et sa võiksid arvestada ka sellega, kuidas uuringute tegemine käib. Kas sa arvad, et ühel kvaliteetsel teadlasel on lihtne teha hea uuring, mis tõestaks aspartaami kahjulikkust? Kui meil poleks sellist kapitalistlikku süsteemi, oleks see tõenäoliselt palju lihtsam. Praegu aga enamik ei julgegi teisiti mõelda, kuna see tähendaks nende karjääri ohustamist.
Ma pole kordagi kuulnud, et enda tekstides mainiksid kehakompositsiooni ja tervist eraldi. Iga kord, kui sa räägid toitumisest, siis sa ei maini neid sõnu. Sa ei tee nendel enda tekstides vahet. See on üldse esimene kord, kui mina näen, et sa eristad neid kahte asja teineteisest. See on ka põhjus, miks mulle on jäänud mulje, et sa ei teegi neil vahet. Saavuta parem figuur ja saavutad parema tervise…
Vbl tõesti.
Kas suhkrut saab kunagi tervislikuks nimetada? Kuigi sul on õigus, et kontekst on oluline, ei ole meie ebatäpsus nii ränk kui me sellise üldistuse teeme. Minu meelest on palju hullem viga rõhutada inimestele, et toidukvaliteet on teisejärguline ja mitte korrigeerida informatsiooni võimalikult täpseks.Suhkrut tervislikuks? Oleneb muidugi suhkrust, aga eeldan et mõtled lauasuhkrut. Aga jällegi, mis on tervislik? Kui inimene on nälgimas siis ilmselgelt suhkur, kui energia-allikas on tervislik, kui lükkab surma edasi.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis on toidukvaliteet? Mille järgi seda mõõta? See on küsimus. Küsida mõnelt siinselt tegelinskilt, kas viiner on kvaliteetne valguallikas? Saadetakse sind kuu peale. Miks? Kas üldse teatakse asjast midagi, et nii räägitakse?
Viiner ainukese valgu/energia-allikana on arvatavasti kehv valik. Kuid, kas see tähendab, et teda ei võiks vähemal määral sellegipoolest mõnuga tarbida? Selle asemel, et paaniliselt vältida ning eelistada ilmtingimata mingeid teisi valikuid? Sest nii mõnigi Treener on mulle otse öelnud, et kui tahad areneda siis ära seda solki üldse tarbi (viinerid), mis on lihtsalt debiilsus… aga seda paljud räägivad.
Kas tõesti räägib peavoolu meedia sellest, et suhkrut tuleks paaniliselt vältida? Vaata toidupüramiidi: http://www.toitumine…ramid_large.jpg Maiustused on justkui kohustuslik püramiidi osa; inimestele tuleb ikka meelde tuletada, et natuke suhkrut tarbida. Aga muidugi olen nõus, et see paanitsemine ja süümepiinade tekitamine pole hea asi.Oleneb, mis meediast rääkida. Enamik, kes “tervislikust toitumisest” räägivad on tihtipeale treenerid või siis arstid. Ning enamik neist siiski soovitab suhkru tarbimist vähendada, räägitakse insuliiniprobleemidest jne. Samas pole neil midagi selle vastu, kui enne ja peale trenni kamalutega Dextrot vms kraami lastakse nii, et jube. Kohati lausa naljakas.
Arvestades, et Dextro+vadaku koosmõjul tõuseb Insuliin nii lakke, kui lakke seda võimalik ajada on (kuhu arvatavasti ükski teine toit isegi ligilähedale ei saa) siis tundub vähe tobe rääkida suhkru halvast mõjust.
Seni kuni suhkru tarbimise vähendamisest räägitakse sellises võtmes, et Rafineeritud Suhkur on suuresti tühjad kalorid, mille tarbimine omab vähe väärtust (ehk pole kehale vajalik ning kasu saab vähe, kui üldse), on ju kõik okay.
Aga niipea, kui hakatakse jahuma, et põhjustab rasvumist või tervisehädasid siis tekib tahtmine mul küll kellegile kallale minna.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul on tunne, et sa alahindad keskkonna rolli rasvumise põhjustamises. Kas inimene saab ise valida, et ta astub õue ja talle vaatab McDonaldsi reklaam kohe vastu? Kas inimene saab ise valida, et kui ta läheb poodi, siis 99% poest on täis värvilisi maiustusi? Ma arvan, et kindlasti tuleks keskkonda muuta, et inimestel oleks lihtsam teha häid otsuseid, eriti kuna see mõjutab nii paljusid. Kuigi enamjaolt on inimese enda teha, milline ta välja näeb, on suur roll muudel teguritel väljaspool teda ennast.Eks mõju on kindlasti. Aga see on kehv vabandus. Sarnane argument sellele, et tapsin 20 inimest püssiga, kuna nägin telekast action filmi.
Valitsused pole suutnud oma rahvaid piisavalt harida, vaid selle asemel proovivad probleeme pealiskaudselt lappida. Inimene ei tea, kuidas õigesti toituda – seega piirame kõigi õigusi ning eemaldame kõik selle, mis võib potensiaalselt ohtlik olla.
See viibki lihtsalt selleni, kus oleme lõpuks täielikud vangid omaenda kodus, kus kõik on ette määratud mida tohime või ei tohi teha. Mida võime süüa, kuidas. Kuhu minna, kuidas jne.
Sama teema on praegu Ameerikas ka relvalubadega. Protestitakse, et vabalt kättesaadavad relvad teevad elu ohtlikuks. Aga tuleb ju meeles pidada, et relv on ainult nii ohtlik, kui on selle kasutaja. Ehk jällegi – süüdi pole mingi “asi”, vaid ikka inimene. Ning selle asemel, et lappida sümptomeid, peaks ründama probleemi sisu – milleks on ikka ja jälle kehv haritus inimeste seas. Teadmatus. Ning selles tulenevalt ka metsik müütide ning kuulujuttude levik.
Soovitan, et sa kasutaksid ikkagi vähem sõna “idioot” ja “loll” siin kontekstis, kuna paljud ei pruugi sinu jutust seda tarkust, mida sa edastada tahad, nii kätte saada. Ma näen, et sul on palju kirge ja sa tahad, et teised saavutaksid hea figuuri. Selle tõttu tuleks muuta sõnum võimalikult kvaliteetseks ja kättesaadavaks. Praegu jääb mulje, et sa pead ennast “targaks” ja enamikku “lollideks”.Jah. Probleem.
Kuidas anda informatsiooni nii edasi, et teised ka kuulaksid. Ma tean kuidas seda teha. Aga see on rämedalt aeganõudev ning aeglane protsess.
Hetkel tundub mulle lihtsam see, et ma käin lihtsalt Info välja. Need, kes soovivad kuulata, need kuulavad. Jah – see on eba-effektiivne viis “tõde” kuulutada. Kuid see vaev ning energia/aja/närvikulu mida on vaja, et ümber veenda neid, kes on täiesti raudkindlalt vastupidises arvamuses – see on Lihtsalt liiga suur. Ma ei suuda sellega toime tulla… ausalt ütlen.
Ning vähesed suudavad. Lyle McDonald saadab konkreetselt kõik ######, kes teda ei kuula. Tal suht kama kaks neist, kelle mõttemaailm on liiga kleenuke ja IQ liiga väike. Martin Berkhan kaotas ka hiljuti kogu kannatuse ja läks sama teed.
Alan Aragon veel peab vastu kuna tema materjal on ainult raha eest ostetav ning ei ole kommentaaridele avatud. Ehk puudub see pidev “ründamine”, mis sunniks teda pidevalt end kaitsma.
Mis puutub su tulihingelisse fanaatilisusse korralike uuringute leidmises, ma arvan, et sa võiksid arvestada ka sellega, kuidas uuringute tegemine käib. Kas sa arvad, et ühel kvaliteetsel teadlasel on lihtne teha hea uuring, mis tõestaks aspartaami kahjulikkust? Kui meil poleks sellist kapitalistlikku süsteemi, oleks see tõenäoliselt palju lihtsam. Praegu aga enamik ei julgegi teisiti mõelda, kuna see tähendaks nende karjääri ohustamist.Jah. Olen kursis kogu selle jama ümber mis uuringutega toimub.
Nagu sa juba varem mainisid, et pea kõik uuringud, mis toetavad mingi toidulisandi kasulikkust on tellitud nende samade firmade poolt ning lõpuks kontekstist välja rebitud ja reklaamis ära kasutatud. Siin pole teadlased süüdi kuna nemad lihtsalt teostavad uuringud ette antud protokollide järgi.
Mis puutub aspartaami siis uuringute puhul, mis on “peer reviewed” tuleb kindlasti vaadata fakte. See mis järeldusteni jõudsid teadlased või mis järeldusi tegi meedia ei puutu asjasse.
Tuleb vaadata asja sisu. Ning kui FAKTID räägivad ikka ühte juttu, siis ei vääna ühtegi pidi neid teistsuguseks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kindlasti suur-korporatsioonid mõjutavad paljusid uuringuid, kuid tänapäeva info-ajastus, kus uuringuid tehakse üle terve maailma iga päev – ei ole võimalik, et kogu asi lihtsalt kalevi alla lükatakse.
Ekstreemsustesse langedes leiame alati argumente, mis sobiksid.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vbl minu jutt kõlab samuti üleliia ekstremistlikuna. Aga ma kirjutan seda selleks, et inimesed asuksid oma peaga rohkem mõtlema ning ei omandaks kogu oma toitumisalaseid ja treeninguga seotud teadmisi populaar-meediast või “Suurte poiste” või kuulsate nimede käest, kes ei suvatse oma väidetele tõendusmaterjali külge panna. Panen tähele, et rünnates kellegi argumente väidetega, mis põhimõtteliselt absoluutselt vastupidist ütlevad – on reaktsioon tunduvalt tugevam ning ka järgnev arutele tihtipeale tõsisem.
Kahjuks on reaktsioon enamasti negatiivne ning loodetud tulemust saab harva – kuid samas ei ole mul kannatust, et vaikselt ja tasapisi töödelda. Ma ütlen välja nii nagu asjad on, kui mõni keeldub kuulamast, siis nende mure.
Siinkohal on tegemist juba rohkem psühholoogiaga, kui ükskõik mille muuga. Faktid on teisejärgulised.
Siinkohal ei tasu mind valesti mõista.
Sa räägid siiski peamiselt tervisenäitajatest – . Siinkohal avame juba sellise hunniku lisafaktoreid, et arutelu kasvab ebanormaalselt suureks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Aga olgu.Otse loomulikult mõjutab erinevate toiduainete tarbimine tervisenäitajaid. Kes vastupidist väidab on lihtsalt pea peale kukkunud. Kui keegi loeb minu juttudest välja, et tervise koha pealt pole vahet mida tarbida siis väga kahju. Sest seda ma ei ütle.
Asi on selles, et inimestel on mingi absurdne idee tekkinud, et mingid toiduained on kasulikud ja mingid toiduained tervisele kahjulikud – olenemata kontekstist.
Näiteks:
Minge küsige mõne inimese käest tänaval, kas puuviljad on kahjulikud. Suht kindel, et 99.9% vastab, et ei ole ning et hoopis kasulikud tervisele. Nüüd aga küsige sama suhkru või rasvade kohta. Suht kindel, et enamik ütleb, et jah – kahjulikud jah.
Miks inimesed nii mõtlevad?
Reaalis ei saa selliseid väärtusi praktiliselt ühelegi toiduainele omandada, ilma kogu menüüd arvesse võtmata ning inimese spetsiifikaid silmas pidades. Aga inimesed teevad seda sellegi poolest.
Mis on üks peamisi põhjuseid, miks paljud kardavad kiireid süskareid ja suhkruid? Ikka sellepärast, et see kuidagi maagiliselt toob kaasa rasvumise. Mis on idiootsus. See sõltub siiski Termodünaamikast, mis oligi minu originaalse postituse mõte.
Paksuks võid sa minna salatist või suhkrust. LIhtsalt ühte on kergem üle-tarbida ning otsene kasulikkus kehale on minimaalne.
Kui räägime tervisenäitajatest siis nagu ma juba ütlesin, et ei saa omandada selliseid väärtusi toiduainetele nii lampi. Toitumise tervislikkus sõltub nii mitmest asjast. Kogu menüü, ning inimese enda spetsiifika.
Ei saa lihtsalt võtta mingit toiduainet ning kisada kogu maailmale, et see on mürk. (Nagu tehakse suhkruga või igasugu erinevate asjadega)
Teema on ju tegelikult väga lihtne. Mistahes toiduaine ületarbimine viib enamasti terviseprobleemideni. Mõne asja puhul tulevad probleemid kiiremini ja märgatavamalt, teiste puhul mitte nii väga.
Küll on aga üks suuremaid terviseprobleemide tekitajaid vähene füüsiline aktiivsus ning rasvumine. See aga pole otseselt ühegi individuaalse toiduaine süü – vaid ikka Inimeses endas kinni.
Jah – suht raske ennast kapsast paksuks süüa ning haigeks muuta, kuid võimalik. Samas suhkrust võid kiiresti end ülekaalu süüa ning kindlasti suht kiiresti diabeedi või mida iganes endale tekitada. Kuid kas see on suhkru süü, et inimesed ohjeldamatult seda endale sisse ajavad? Ei ole.
***
Mis aga puutub teema pealkirja. Siis jällegi asi rohkem psüühikas kinni.
Asi pole maguse promomises, vaid selles, et Puudub vajadus asja niiväga piirata nagu populaar-meedia seda väidab. Jah – see on kerge ning lihtne lahendus, mis kindlasti vähendaks ülekaalu maailmas. Suhtkoht fakt. Aga, kas see on Õige asi mida teha?
Suur osa maailmast on täis idioote, kes ei suuda end kontrollida ning suudavad igast olukorrast välja tulla idioodina. Kas nende tõttu peame ümber tegema kogu oma maailma?
Varsti keelatakse isiklikud autod ära kuna keskmine inimene on liiga debiilne, et sõita korralikult. Siis hakkame süüa saama kupongide alusel automaatidest, kuna keskmine inimene on liiga loll, et ise tervislikud toituda.
See my point?
Ma ütleks, et vaimselt nõrgad on need, kes arbitraarselt oma toiduvalikut piiravad ebanormaalsete kartuste tõttu.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kummal on rohkem vaimset jõudu? Kas sellel, kes sööb iga päev üje lõigu magusat shokolaaditorti naudinguga või sellel, kes keeldub isegi selle ostmist kaalumast, kuna teab, et ajaks korraga kogu tordi endale sisse.
Ning ärme räägi üldse sellest, kes tihtipeale vaimselt tasakaalukam on ning suudab ühiskonnas paremini toime tulla. Nii mõnigi inimene on oma “dieedihulluses” ületanud kõik piirid ning ei suuda enam adekvaatselt ühiskonnas funktsioneerida.
***
Mis puutub aspartaami siis selle kohta praegu ei vasta pikemalt. Ühes teemas juba tõestasin pikalt ja laialt, kuidas tegu vägagi ohutu ainega. Igasugu “teadlased”, kes annavad endast parimat, et rottide peal tehtud uuringuid Inimestele üle kanda ning paanikat tekitada ei ole väga kuulamist enamasti väärt.
Aga ma loen selle jutu hiljem läbi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aspartame Side Effects
There are over 92 different health side effects associated with aspartame consumption. It seems surreal, but true. How can one chemical create such chaos?
Aspartame dissolves into solution and can therefore travel throughout the body and deposit within any tissue. The body digests aspartame unlike saccharin, which does not break down within humans.
The multitude of aspartame side effects are indicative to your genetic individuality and physical weaknesses. It is important to put two and two together, nonetheless, and identify which side effects aspartame is creating within you.
Aspartame Side Effects
The components of aspartame can lead to a number of health problems, as you have read. Side effects can occur gradually, can be immediate, or can be acute reactions.
According to Lendon Smith, M.D. there is an enormous population suffering from side effects associated with aspartame, yet have no idea why drugs, supplements and herbs don’t relieve their symptoms. Then, there are users who don’t ‘appear’ to suffer immediate reactions at all. Even these individuals are susceptible to the long-term damage caused by excitatory amino acids, phenylalanine, methanol, and DKP.
Adverse reactions and side effects of aspartame include:
Eye
blindness in one or both eyes
decreased vision and/or other eye problems such as: blurring, bright flashes, squiggly lines, tunnel vision, decreased night vision
pain in one or both eyes
decreased tears
trouble with contact lenses
bulging eyes
Ear
tinnitus – ringing or buzzing sound
severe intolerance of noise
marked hearing impairment
Neurologic
epileptic seizures
headaches, migraines and (some severe)
dizziness, unsteadiness, both
confusion, memory loss, both
severe drowsiness and sleepiness
paresthesia or numbness of the limbs
severe slurring of speech
severe hyperactivity and restless legs
atypical facial pain
severe tremors
Psychological/Psychiatric
severe depression
irritability
aggression
anxiety
personality changes
insomnia
phobias
Chest
palpitations, tachycardia
shortness of breath
recent high blood pressure
Gastrointestinal
nausea
diarrhea, sometimes with blood in stools
abdominal pain
pain when swallowing
Skin and Allergies
itching without a rash
lip and mouth reactions
hives
aggravated respiratory allergies such as asthma
Endocrine and Metabolic
loss of control of diabetes
menstrual changes
marked thinning or loss of hair
marked weight loss
gradual weight gain
aggravated low blood sugar (hypoglycemia)
severe PMS
Other
frequency of voiding and burning during urination
excessive thirst, fluid retention, leg swelling, and bloating
increased susceptibility to infection
Additional Symptoms of Aspartame Toxicity include the most critical symptoms of all
death
irreversible brain damage
birth defects, including mental retardation
peptic ulcers
aspartame addiction and increased craving for sweets
hyperactivity in children
severe depression
aggressive behavior
suicidal tendencies
Aspartame may trigger, mimic, or cause the following illnesses:
Chronic Fatigue Syndrome
Epstein-Barr
Post-Polio Syndrome
Lyme Disease
Grave’s Disease
Meniere’s Disease
Alzheimer’s Disease
ALS
Epilepsy
Multiple Sclerosis (MS)
EMS
Hypothyroidism
Mercury sensitivity from Amalgam fillings
Fibromyalgia
Lupus
non-Hodgkins
Lymphoma
Attention Deficit Disorder (ADD)
These are not allergies or sensitivities, but diseases and disease syndromes. Aspartame poisoning is commonly misdiagnosed because aspartame symptoms mock textbook ‘disease’ symptoms, such as Grave’s Disease.
Aspartame changes the ratio of amino acids in the blood, blocking or lowering the levels of serotonin, tyrosine, dopamine, norepinephrine, and adrenaline. Therefore, it is typical that aspartame symptoms cannot be detected in lab tests and on x-rays. Textbook disorders and diseases may actually be a toxic load as a result of aspartame poisoning.
Ma ei kahtle asja mürgisuses. Loomtestide peal on ka kinnitatud asja mürgisus. Seda muidugi doosides, mis võrduks vast kilo puhta aspartaami tarbimisega.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma kahtlen aga selles, et seda on võimalik saavutada tarbides kommertstooteid.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga ma homme võtan asja jälle veidi rohkem luubi alla.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui on teada aspartaami koostis ja nende koostiosade kogused, siis on selge et see ei saa trastiliselt mõjuda, aga..
Metanooli sisaldus aspartaamis on 10%. Nii metanool, fenüülalaniin ja asparagiinhape on aspartaamis vabas olekus. Muidugi teadlased vaidlevad selle üle kui neurotoksiliseks aineks muutub näiteks fenüülalaniin, kui temaga ei kaasne teisi aminohappeid. Väidetakse et vabas olekus fenüülalaniin lõhustub miskiks dkp-ks, mis on ajukasvajat põhjustav aine. Minumeelest teeb aspartaami ohtlikuks just vabas olekus metanool. Ehk siis lahtiseletatuna tekib vedelaid aspartaame sisaldavates toodetes üle 30 kraadisel temperatuuril metanool, mis omakorda lõhustub mürkideks. Aspartaami kaitsjad ütlevad, et puuviljamahlades ja alkoholis sisaldub samuti metanooli, kuid nad “unustavad” mainida, et looduslikes toodetes esineb metanool harva üksinda. Ehk siis sisaldavad ka vastumürki – etanooli.
Muidugi ei tapa aspartaam, et niikui jood ja kohe sured. See on pigem selline piltlik ütelus. Nagu paljud on öelnud, et nad peaksid juba surnud olema, sest nad joovad liitrite viisi päevas dieetjooke nagu coca-cola light.
Kuid kõige hullemini pidavat mõjutama neid, kellel ei teki koheselt vastureaktsiooni, mille järgi nad saaksid selles loobuda. Inimeste organismid on erinevad ja erinevad tundlikusega. Aspartaam on aine, mis koguneb organismi aastatega ja teeb seal oma töö. Kui 40 aasta pärast tekib inimesel ajukasvaja, kes on varasemas eas joonud või söönud suuremates kogustes aspartaami sisaldavaid tooteid, siis ei saagi enam kindlaks teha, kas see on tekkinud aspartaamist, mobiiltelefoni kasutamisest või geneetilisest soodumusest.
Ja kui väide on et üheskis meditsiinilises uuringus pole tõestatud aspartaami kahjulikkust siis on selge ju miks.Sest suurem osa uuringuid on rahastatud aspartaami tootvate korporatsioonide poolt. See kõik oleneb, kes rahastab, mis väärtuses ja kellele uuringuid tehakse ja kust see raha tuleb. Raha paneb ju rattad käima.
Huvitav kogemus igaljuhul endal olemas. Kuna arstid väidavad, et aspartaam ei tõsta veresuhkru taset, siis seoses aspartaami kasutamisega piiranguid pole. Wtf nagu ? See on isegi toitumisraamatus kirjas, mis on mõeldud diabeetikutele. Kuidas sellist pläma saab inimestele ajada.
Aga ma pole diabeetik ning kaugel sellest. Ükskord tegin ma ühe hea avastuse. See oli umbkaudu aasta tagasi, kui jõin iga päev tööl lõunat süües Liiwi siirupivett. Ja tegin ta lahjemaks, kui pudelil soovitatud, teinekord isegi liiga lahja. Ja sedasi mitu kuud järjest ikka. Kui veresuhkru proovi läksin andma mingi aja pärast, tuli välja, et mu veresuhkru tase oli normist veidi kõrgem. Ja seda tühja kõhuga, enne hommikusööki. Näit oli vist üle 7 ja see ei olnud ühekordne näit. Paar kolm korda võeti uuesti proov, sest perearst arvas, et on teinud mingi vea ja mul ei tohiks olla nii kõrge. Siis küsiski, mida ma söönud, joonud olen. Ainuke, mis pähe tuli, oli see siirupivesi.
Kui lõpetasin selle tarbimise oli veresuhkru tase täiesti normis. Siis ma ei otsinud põhjust, et miks arvatavasti siirupivesi tõstis mu veresuhkru taset. Ma ei osanud arvata, et sisaldab E951 ehk aspartaami.
Siit järeldus. Isegi, kui ta ei ole muus osas ohtlik, on ta ohtlik versuhkru tasemele. Pole ka ime, sest aspartaam on umbes 200 korda magusam kui suhkur. Mina igaljuhul uurin küll ennem ainete sisaldust, kui midagi võõrast, mida ei ole harjunud ostma, toidukorvi pistan.
Lugemist:
http://www.looduspere.com/aspartaam-on-murk-ettevaatust/
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1766
http://www.vabamotleja.info/index.php/vandenou/72-aspartaam-magus-surm
Kui on teada aspartaami koostis ja nende koostiosade kogused, siis on selge et see ei saa trastiliselt mõjuda, aga..
Ütleme nii, et see metanooli jutt on suht lollus. Olen hetkel tööl aga homme lisan vastavad uuringud sellel teemal. Jah metanool võiks olla probleemiks, ainult, et ohtliku taseme saavutaks päevas mingi 100l Coca-Zero tarbimisega.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Veidi ebareaalne.Veresuhkru kohta ei oska hetkel kommenteerida, sest pole otseselt aspartaami mõju veresuhkrule uurinud.
Aga sinu isiklik näide on küll kena ja tore, aga suhteliselt ebaoluline. Kuna veresuhkrut mõjutavaid faktoreid võib palju olla ning pealiskaudse vaatlemise abil on raske midagi kindlaks teha. Aga huvitav kogemus kindlasti.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oleneb, mis meediast rääkida. Enamik, kes “tervislikust toitumisest” räägivad on tihtipeale treenerid või siis arstid. Ning enamik neist siiski soovitab suhkru tarbimist vähendada, räägitakse insuliiniprobleemidest jne. Samas pole neil midagi selle vastu, kui enne ja peale trenni kamalutega Dextrot vms kraami lastakse nii, et jube. Kohati lausa naljakas.
Arvestades, et Dextro+vadaku koosmõjul tõuseb Insuliin nii lakke, kui lakke seda võimalik ajada on (kuhu arvatavasti ükski teine toit isegi ligilähedale ei saa) siis tundub vähe tobe rääkida suhkru halvast mõjust.
Sellega olen ma nõus.
Eks mõju on kindlasti. Aga see on kehv vabandus. Sarnane argument sellele, et tapsin 20 inimest püssiga, kuna nägin telekast action filmi.
Valitsused pole suutnud oma rahvaid piisavalt harida, vaid selle asemel proovivad probleeme pealiskaudselt lappida. Inimene ei tea, kuidas õigesti toituda – seega piirame kõigi õigusi ning eemaldame kõik selle, mis võib potensiaalselt ohtlik olla.
See viibki lihtsalt selleni, kus oleme lõpuks täielikud vangid omaenda kodus, kus kõik on ette määratud mida tohime või ei tohi teha. Mida võime süüa, kuidas. Kuhu minna, kuidas jne.
Sama teema on praegu Ameerikas ka relvalubadega. Protestitakse, et vabalt kättesaadavad relvad teevad elu ohtlikuks. Aga tuleb ju meeles pidada, et relv on ainult nii ohtlik, kui on selle kasutaja. Ehk jällegi – süüdi pole mingi “asi”, vaid ikka inimene. Ning selle asemel, et lappida sümptomeid, peaks ründama probleemi sisu – milleks on ikka ja jälle kehv haritus inimeste seas. Teadmatus. Ning selles tulenevalt ka metsik müütide ning kuulujuttude levik.
Ma arvan, et see analoogia ei ole päris sobiv. Ühel puhul räägime me toitumisest, mis on üks suurimaid inimvajadusi. Lõhn ja reklaamid suurendavad kindlasti tõenäosust, et inimene tarbib regulaarselt rämpstoitu. Kuna toitumine on lihtsalt iga inimese elu suur osa, on paljusid lihtne n-ö ära kasutada.
Kuigi “teadmatus” on osa sellest probleemist, on see siiski vaid üks osa. Ma ei tea, kas sa oled süübinud sisse sellesse, kuidas keha suhkrule reageerib ja mis reaktsioonid selle tulemusena ajus toimuvad. Tundub, et suhkur mõjub sarnaselt narkootikumidele, ainult väiksema toimega. Sellest vaatenurgast ei saaks vist täielikult inimest süüdistada, kui tal tekib suhkru tõttu sõltuvus ja ta ei suuda seda nii tarvitada, et see talle eluohtlikuks ei muutuks. Selles võiks süüdistada ka aine leiutajat ja levitajaid. Seda sellepärast, et iga inimene on erinev ja osadel on suurem soodumus midagi üle tarvitada.
Ma mõtlesin ka varem, et kui sa oled ülekaaluline, siis on see küll täiesti sinu enda süü. Enam ma päris nii ei mõtle, kuna lihtsalt nii paljud muud faktorid õhutavad sind üle sööma ning valesid asju liiga palju tarbima. Kuigi rasvumine on eelkõige inimese enda süüa, on ka teistel selles roll. Näiteks ka sinul kellegi sõbrana.
Jah. Probleem.Kuidas anda informatsiooni nii edasi, et teised ka kuulaksid. Ma tean kuidas seda teha. Aga see on rämedalt aeganõudev ning aeglane protsess.
Hetkel tundub mulle lihtsam see, et ma käin lihtsalt Info välja. Need, kes soovivad kuulata, need kuulavad. Jah – see on eba-effektiivne viis “tõde” kuulutada. Kuid see vaev ning energia/aja/närvikulu mida on vaja, et ümber veenda neid, kes on täiesti raudkindlalt vastupidises arvamuses – see on Lihtsalt liiga suur. Ma ei suuda sellega toime tulla… ausalt ütlen.
Ning vähesed suudavad. Lyle McDonald saadab konkreetselt kõik ######, kes teda ei kuula. Tal suht kama kaks neist, kelle mõttemaailm on liiga kleenuke ja IQ liiga väike. Martin Berkhan kaotas ka hiljuti kogu kannatuse ja läks sama teed.
Alan Aragon veel peab vastu kuna tema materjal on ainult raha eest ostetav ning ei ole kommentaaridele avatud. Ehk puudub see pidev “ründamine”, mis sunniks teda pidevalt end kaitsma.
Aga mis on su eesmärk? Aidata neid, kellel on hästi arenenud mõtlemisvõime? Aidata kõiki, kes abi tahavad? Ma mõtleksin selle üle ja siis vastavalt sellele kujundaks ka kõneviisi.
Muidugi kindel on see, et need, kes suudavad ennast kontrollida ja enda sõnumit nii modifitseerida, et see rohkematele kohale jõuaks, suudavad ka rohkem inimesi aidata. Näiteks, John Berardi sõnumid jõuavad kindlasti rohkematele kohale kui Lyle McDonaldi omad, sest ta ei ütle kunagi ühelegi kriitikule, et ta ###### läheks. Viimati ühe perioodilise paastumisega seotud artikli all oli tosinaid kriitilisi kommentaare — osad neist olid lausa rämedad süüdistused. JB vastas ikkagi igaühele respekti ja professionaalsusega.
Asi, mis läheb nii ravimiuuringutes kui nt. aspartaamiuuringutes inimestel kaduma on see, et inimeste geenifondis on erineva metaboolse tüübiga inimesi. Võtsin TÜs selle kohta ühe eksperdi väga huvitavat kursust.
Väga võimalik on nt. see, et “keskmisele inimesele” on aspartaam “tõenäoliselt ohutu”, keskmisele mustast rassist inimesele ohutu ja keskmisele punapeale ohtlik:)
(see on lihtsalt hüpotees, konkreetselt sellist uuringut aspartaami kohta ei ole)
Asi, mis läheb nii ravimiuuringutes kui nt. aspartaamiuuringutes inimestel kaduma on see, et inimeste geenifondis on erineva metaboolse tüübiga inimesi. Võtsin TÜs selle kohta ühe eksperdi väga huvitavat kursust.
Väga võimalik on nt. see, et “keskmisele inimesele” on aspartaam “tõenäoliselt ohutu”, keskmisele mustast rassist inimesele ohutu ja keskmisele punapeale ohtlik:)
(see on lihtsalt hüpotees, konkreetselt sellist uuringut aspartaami kohta ei ole)
Hüpoteeside viga on see, et akadeemilisele kogukonnale on see selge mõiste ning vajalik edusammude tegemiseks. Samas aga piisab, et üks vähe agaram teadlane või tegelinski kirjutab sellise hüpoteesi kohta raamatu ning mõne aasta pärast on hüpoteesist saanud juba fakt ning lõpuks üldlevinud fakt. Olgugi, et tõestusi pole.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selle hüpoteesi tagamaid oleks muidugi huvitav lugeda.
Uurisin veidi aspartaami kohta veel, aga väga sügavale pole jõudnud. Siin artiklis aga on väga selge ja teaduslikult põhjendatud jutt, mis vastab pea kõikidele rünnakutele aine kahjulikkuse kohta. Kui aega saan siis uurin veel.
http://tc.engr.wisc….hor2/index.html
Conclusion
This article has investigated the health effects of consuming aspartame and has found that, in general, aspartame is safe for human use. A study of the physical characteristics of aspartame showed that dry aspartame is quite stable in ambient temperatures, but decomposes into DKP at higher temperatures. The stability of aspartame in solution depends on temperature and pH. Low temperatures and acidic conditions promote the greatest stability. However, even though most beverages are acidic and are stored at low temperatures, aspartame eventually decomposes. Individuals are likely to consume DKP, but research shows that the body almost flushes itself of this decomposition product. A review of aspartame’s metabolism showed that the human body breaks down aspartame into three compounds: methanol, aspartic acid, and phenylalanine. Although methanol is toxic to the human body, research has established that the consumption of products containing aspartame will not lead to toxic levels of methanol. The same conclusion applies to aspartic acid. However, only a small amount of phenylalanine can cause severe brain damage in individuals with the genetic disease phenylketonuria. These individuals must avoid products with aspartame. To date, no substantial evidence indicates that aspartame harms the rest of the population.
- You must be logged in to reply to this topic.