Skip to main content

Südameprobleemid

Avaleht » Forums » Spetsialistid » Vigastused ja haigused » Südameprobleemid

Viewing 15 posts - 46 through 60 (of 188 total)
  • Autor
    Postitused
  • #76865
    come123
    Member

    tuttav asi just elasin üle selle jama kaks pool kuud ei saanud midagi teha.Jõusaali trenni võid unustada vähemalt pooleks aastaks ja ega ma ühtegi rohtu ka ei saanud selle vastu.siiamaani on pulss liiga tugev

    #76870
    Kurupt
    Member

    Võib olla on kaasasündinud südamerike. Mine kindlasti arsti juurde. Neid noori korvpallureid ja jalgpallureid on küll ja küll väljakule langenud ja jäänudki sinna.

    see tõsi on üks “värdjamatest” mis üleüldse eksisteerib. Tõesti on palju noori väljakutel langenud ning ka Eesti on kandnud oma kaotused. Puhaku nad rahus

    #76930
    jrx
    Member

    Ka mul oli WPW sündroom… lahekas see, et sõjavägi lasti läbi käia selle kahtlusega midagi seletamata, mis see tegelikult olla võib. Kui võistluste jaoks tervisetõendit oli vaja, siis avastati jälle midagi kahtlast ja oligi nii… õnneks tehti asi korda. Puhkepulss kukkus sellega seoses 80’lt 60le.

    #76944
    stainless
    Member

    Umbes 1,5 aastat tagasi hakkasin käima jõusaalis ja pool aastat tagasi hakkasin kasutama proteiini. Nüüdseks on mul aga selline jama, et kui ma olen peale trenni proteiini ära joonud siis paari päeva pärast on selline äraminemise tunne, et kohe kukun kokku. Varem sellist jama ei olnud, aga nüüd on järsku tekkinud.

    Väiksena ma käisin ka ujumas (u 7 aastat) ja hetkel olen pikalt tegelenud võistlustantsuga, mis on väga koormav, nii et süda peaks nagu raskusega harjunud olema.

    Millest küll selline jama olla võib? Kas äkki kasvuraskusest?Või äkki muudab see proteiin kuidagi südame töö raskemaks? Olen 15

    Käi arsti juures ära ja siis valgusta teisigi.

    #76965
    kent
    Member

    Umbes 1,5 aastat tagasi hakkasin käima jõusaalis ja pool aastat tagasi hakkasin kasutama proteiini. Nüüdseks on mul aga selline jama, et kui ma olen peale trenni proteiini ära joonud siis paari päeva pärast on selline äraminemise tunne, et kohe kukun kokku. Varem sellist jama ei olnud, aga nüüd on järsku tekkinud.

    Väiksena ma käisin ka ujumas (u 7 aastat) ja hetkel olen pikalt tegelenud võistlustantsuga, mis on väga koormav, nii et süda peaks nagu raskusega harjunud olema.

    Millest küll selline jama olla võib? Kas äkki kasvuraskusest?Või äkki muudab see proteiin kuidagi südame töö raskemaks? Olen 15

    Käi arsti juures ära ja siis valgusta teisigi.

    Ok

    #77569
    maximus89
    Member

    Mul pulss puhkeasendis on 80 ja nooremas eas mul sellist probleemi ei olnud. Aga kas seda niimoodi ei ole võimalik välja ravida , et hakkan rohkesti aeroobset tegema?

    Pulss 80 puhkeasendis on küll liiga kõrge.Mul näiteks on puhkeasendis 59 ja madalaim registreeritud pulss on vist 28.Igatahes see tuleb sellest, et klapid on kahjustada saanud ja süda peab nüüd kompenseerimiseks kiiremini lööma.Siis ka süda paisub.Mõned teadlased arvavad, et inimesel on elu jooksul antud teatud arv südamelööke ja kui need otsa saavad, siis inimene sureb ära.Kui see tõsi on, siis inimiesed mõelge rohkem oma südamele, tehke palju aeroobset, et süda oleks tugev ja peaks vähem lööma, sest see võib otseselt mõjutada teie eluiga.Kui teil on puhkeasendis pulss kõrge, siis te peate tegema palju aeroobset, et ennetada pöördumatut kahjustust.Kui asi on juba liiga kaugele arenenud, siis ei aita enam ka aeroobne.Sinu pulss 80 puhul ei tohiks veel liiga hilja olla, iseasi kui pole mingit südamelihase põletikku või kaasasündinud riket, muul juhul on asi parandatav.Tee jõusaali asemel paar kuud aeroobset, kuid ära üle pinguta – see võib olla sama ohtlik.

    #77577

    Mul pulss puhkeasendis on 80 ja nooremas eas mul sellist probleemi ei olnud. Aga kas seda niimoodi ei ole võimalik välja ravida , et hakkan rohkesti aeroobset tegema?

    Pulss 80 puhkeasendis on küll liiga kõrge.Mul näiteks on puhkeasendis 59 ja madalaim registreeritud pulss on vist 28.Igatahes see tuleb sellest, et klapid on kahjustada saanud ja süda peab nüüd kompenseerimiseks kiiremini lööma.Siis ka süda paisub.Mõned teadlased arvavad, et inimesel on elu jooksul antud teatud arv südamelööke ja kui need otsa saavad, siis inimene sureb ära.Kui see tõsi on, siis inimiesed mõelge rohkem oma südamele, tehke palju aeroobset, et süda oleks tugev ja peaks vähem lööma, sest see võib otseselt mõjutada teie eluiga.Kui teil on puhkeasendis pulss kõrge, siis te peate tegema palju aeroobset, et ennetada pöördumatut kahjustust.Kui asi on juba liiga kaugele arenenud, siis ei aita enam ka aeroobne.Sinu pulss 80 puhul ei tohiks veel liiga hilja olla, iseasi kui pole mingit südamelihase põletikku või kaasasündinud riket, muul juhul on asi parandatav.Tee jõusaali asemel paar kuud aeroobset, kuid ära üle pinguta – see võib olla sama ohtlik.

    Olen ka mingit saadet näinud, kus öeldi, et igal elusolendil on kindel südamelöökide arv, 1 miljard siis.

    Samas kui palju aeroobset teha, siis süda lööb ju kiiremini kui puhkeolekus, niiet selles suhtes mingit kasu me ei saavuta. Ehk siis aeroobset tehes me kompenseerime selle südamelöökide arvu. Ja elame ikka sama kaua kui need, kes ei tee aeroobset. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    See jutt oli kõik üks teoreetiline mõttelend, ärge seda tõsiselt võtke…

    #77579
    theONE1
    Member

    Mul pulss puhkeasendis on 80 ja nooremas eas mul sellist probleemi ei olnud. Aga kas seda niimoodi ei ole võimalik välja ravida , et hakkan rohkesti aeroobset tegema?

    Pulss 80 puhkeasendis on küll liiga kõrge.Mul näiteks on puhkeasendis 59 ja madalaim registreeritud pulss on vist 28.Igatahes see tuleb sellest, et klapid on kahjustada saanud ja süda peab nüüd kompenseerimiseks kiiremini lööma.Siis ka süda paisub.Mõned teadlased arvavad, et inimesel on elu jooksul antud teatud arv südamelööke ja kui need otsa saavad, siis inimene sureb ära.Kui see tõsi on, siis inimiesed mõelge rohkem oma südamele, tehke palju aeroobset, et süda oleks tugev ja peaks vähem lööma, sest see võib otseselt mõjutada teie eluiga.Kui teil on puhkeasendis pulss kõrge, siis te peate tegema palju aeroobset, et ennetada pöördumatut kahjustust.Kui asi on juba liiga kaugele arenenud, siis ei aita enam ka aeroobne.Sinu pulss 80 puhul ei tohiks veel liiga hilja olla, iseasi kui pole mingit südamelihase põletikku või kaasasündinud riket, muul juhul on asi parandatav.Tee jõusaali asemel paar kuud aeroobset, kuid ära üle pinguta – see võib olla sama ohtlik.

    Olen ka mingit saadet näinud, kus öeldi, et igal elusolendil on kindel südamelöökide arv, 1 miljard siis.

    Samas kui palju aeroobset teha, siis süda lööb ju kiiremini kui puhkeolekus, niiet selles suhtes mingit kasu me ei saavuta. Ehk siis aeroobset tehes me kompenseerime selle südamelöökide arvu. Ja elame ikka sama kaua kui need, kes ei tee aeroobset. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    See jutt oli kõik üks teoreetiline mõttelend, ärge seda tõsiselt võtke…

    Päris jube ju kui hakata oma südamelööke lugema ja siis mingi aeg näed et 100 korda on veel jäänud lüüa :cool: Aga see selleks!

    #77629
    maximus89
    Member

    Samas kui palju aeroobset teha, siis süda lööb ju kiiremini kui puhkeolekus, niiet selles suhtes mingit kasu me ei saavuta. Ehk siis aeroobset tehes me kompenseerime selle südamelöökide arvu. Ja elame ikka sama kaua kui need, kes ei tee aeroobset.

    Jah aga kui me aeroobset teeme, siis meie süda on tugevam ja peab vähem lööma, nii puhkeasendis, kui ka trenni tehes.Ja kuna enamuse ajast me siiski ei tee trenni ja süda lööb puhkeasendi-sarnases tempos ja treenitud inimesel on see suht madal.Ehk siis näiteks mingil ülekaalulisel lööb süda puhkeasendis 90bpm ja kõndides mingi 130bpm, aga treenitud inimesel puhkeasendis 55bpm ja kõndides 60bpm ja trenni tehs ütleme 130bpm, ehk siis sama palju kui ülekaalulisel kõndides. + sellel ülekaalulisel on südames ja siseelnudite ümber ka suur hulk kahjulikku rasva, mis suurendab infarktiohtu.Ühesõnaga palju aeroobset ei vähenda su eluiga sugugi, vaid hoopis pikendab seda võrreldes niisama olesklemisega.

    #77638
    maximus89
    Member

    Ja pealegi, kui meil oleks antud 1miljard südamelööki siis me elaks mingi 40 aastaseks ainult.

    #77659

    Ma kirjutasin, et ärge seda tõsiselt võtke, minu jutt oli lihtsalt üks mõte. Ja see 1 miljard oli lambist pakutud arv, kuid midagi sinnakanti see oli. Arvasin, et keegi ei vaevugi vastupidist tõestama, aga ok. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Aga üldiselt olen ma maximusega nõus, aeroobne on väga vajalik.

    #77790
    come123
    Member

    40 aastat on isegi hästi juba

    #77679
    skileta
    Member

    mille alusel teadlased seda küll otsustasid.. võtsid jänesed puuri ja lugesid nende südamelööke kuni surmani? .. ma ei taha teada vist. mul endal ka südamega probleeme, sai alguse 6 aastaselt ning pikka maad joostes lööb välja. ise loll tegin veel suitsu nüüd asi puhta hull. teen vaikselt aeroobset, sörgin, kui lõpetan siis mõõdan pulssi , 15 km jooksen nädalas, ajaliselt läheb kiireks muidu. vahepeal teen üksikuid hulle trippe, kus jooksen 17 km ühe korraga, see toob ikka maa peale tagasi, peale seda tundub pudrukauss teenituna.

    #78594
    reisumees
    Member

    Sirvisin just oma treeningu faili ja leitsin, et 2004 mais alustasin nullist (krdi kontori rott selline) jooksmist.

    Valisin metsas liivase raja ca 3600m ja start!

    Kaheksa järjestikuse päeva jooksul sain esimesest ajast

    25min, 1sek kiirus 8,6 km/h

    uue ja uhke aja

    20min.05 sek kiirus 10,8 km/h

    Üheksandal päeval jooksu ei lõpetanud kuna taga metsas läks silme eest mustaks. Lonkisin koju ja kuna hakkasin tööle hiljaks jääma siis proovisin kodu lähedal veel joosta: sure või ära tead!

    Tööl- paha paha!

    Terve järgmine nädal oli siga kehva olla. Kui vähekenegi pingutasid läksid kõik tuled ja viled hulluks.

    Nii, arsti juurde!

    Ma ei viitsi seda kogu karusselli siin kirjeldada. Pärnu, Tartu, Tallinn ja ca 30 hästi keerulist nime protseduuridest ja rohtudest.

    Vastus oli alati üks ja sama: terve poiss.

    Tegin 100 päeva vahet ja siis alustasin uuesti tasa ja targu.

    Eelmine aasta jooksin 427 km.

    Sellel talvel suuskasin täna viimase kilomeetri 337 st. Ühe korra ehk saab veel minna.

    Tänaseks on fitnessi testi tulemus ca 53ml o² /min/kg , 10 kuud tagasi oli 38.

    #79616
    kent
    Member

    Käisin siis lõpuks arstijuures ära.

    Ekg oli korras. Ma käisin 2x ja esimene kord kuulas arst mu südant ningütles, et rütm tuleb valest kohast ja mingi kahin on sees.

    Kui ma järgime kord uuesti läksin, siis oli see hommikupoole ja kahin oli kadunud. Kuid siis uuris ta mind selle aparaadiga millega sisse näeb. Sealt selgus, et kodadest tulenevad rütmihäired ja et kõik neli klappi sulguvad. Aga ühel klapil olevat mingi iseärasus. Nimelt ta küll sulgub, aga on elastne ja paindub kõveraks.

    Muud näidud olid korras, ainult et kolostorool on 5 asemel 6,7.

    Koormustesti läbisin ka edukalt

Viewing 15 posts - 46 through 60 (of 188 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.