Südamelihase paksenemine

Kas Arnolding polnud mitte kaasasündinud südamedefekt?

aprill 25, 2011 at 8:48 e.l. #299305

AlanBStard

Moderator

Aga on siis kellelgi andmeid selle kohta, et jõualade veteranidel on rohkem südameintsidente kui aeroobikaveteranidel?

Siin on segavaid tegureid muidugi palju (jõualasid eelistavad massiivsemad ja sageli rammusamad tüübid, kellel on ilmselt kogu füsioloogia teistsugune).

aprill 25, 2011 at 8:52 e.l. #299307

AlanBStard

Moderator

Kas Arnolding polnud mitte kaasasündinud südamedefekt?

aprill 25, 2011 at 9:45 e.l. #299314

gmaster

Member

Aga on siis kellelgi andmeid selle kohta, et jõualade veteranidel on rohkem südameintsidente kui aeroobikaveteranidel?

Siin on segavaid tegureid muidugi palju (jõualasid eelistavad massiivsemad ja sageli rammusamad tüübid, kellel on ilmselt kogu füsioloogia teistsugune).

Usun, et päris paljud “massiivsemad ja sageli rammusamad tüübid” olid enne jõualade harrastamist kõrendid või täiesti keskmised…

aprill 25, 2011 at 9:57 e.l. #299316

AlanBStard

Moderator

Usun, et päris paljud “massiivsemad ja sageli rammusamad tüübid” olid enne jõualade harrastamist kõrendid või täiesti keskmised…

Ma küll ei usu

aprill 25, 2011 at 11:10 e.l. #299323

gmaster

Member

Ma küll ei usu “>

Ega kehatüüp pole tuulelipp.

Mõnes mõttes on küll. Keha kohaneb sellele, mis teed. Mõnel paremini, mõnel halvemini. Lurichki olevat kõrend olnud alguses, mina olin keskkooli lõpus veel hullem kõrend kui praegu ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (-17kg)

aprill 25, 2011 at 1:32 p.l. #299344

AlanBStard

Moderator

Pontsast kõrendiks pole veel keegi saanud. Kõrendist pontsaks vananemise käigus on.

aprill 25, 2011 at 3:06 p.l. #299356

gmaster

Member

Pontsast kõrendiks pole veel keegi saanud. Kõrendist pontsaks vananemise käigus on.

Kindlasti keegi on. Üldse nende kehatüüpide järgi jagamine on natuke pseudovärk minumeelest – pole piisavalt täpseid juhiseid nende määramiseks, nii et käib umbkaudu, nagu inimene ise tahab.

Ahjaa, pontsast kõrendiks.

aprill 25, 2011 at 3:21 p.l. #299360

Archangel

Member

Minu meelest on need kehatüübid pigem inimese enda tegevusena välja kujunenud.

Kõik klassivennad, kes mul kõrendid olid – olid ikka need, kes palju aeroobset sporti tegid. A’la jalgpall. Paksukesed need, kes rohkem tuupisid. Ning keskpärase välimusega need, kes kõike omajagu tegid.

Ning praegugi on sama trend näha. Need mu tuttavatest, kes pole sporti teinud on paksukesed ja vormist väljas. Need, kes rohkem jalgpalli huvilised on suhtkoht kõrendid. Ning, kes jõutrennist huvituvad on suured poisid. Ning siis on veel vahepealsed inimesed kelle välimus on selline “keskmine”. Ei istuta perset laiaks, kuid ei tehta ka erilist trenni.

Ning niipalju kui olen erinevate inimestega trenni teinud on ka selgelt näha, et ka kõige kõrendim inimene võtab metsikult massis juurde, kui talle veidi toitumist selgemaks teha ning trennis taga piitsutada.

Ning ka pontsakad suudavad väga edukalt rasvmassi vähendada kui ainult vaeva näevad.

Samas vbl tõesti on siis geneetikaga paika pandud, et neil ongi sellistele kehatüüpidele vastav “Mõistus ja iseloom”. Ehk pontsakad ongi sellised just seetõttu, et eluviis ei ole piisavalt sportlik – ning see “eluviis” on juba geneetikaga kaasa antud, et inimene on pigem vähemaktiivne ning seetõttu ka pontsakas.

Äh… ei tea.

Seni olen uskunud, et ikka “keskkond ja üleskasvatus” määrab suuresti ära selle milliseks kujuneb meie mõttemaailm. Ei tahaks väga uskuda, et mingi kehatüüp määrab ära, kas ma viitsin sporti teha või mitte. Ning seetõttu kujuneb ka minu enda mõttemaailm ja tegevusviisid sellisteks, mis kehatüüpi toetavad. (Paksukestel rohkem vaimne, kõrenditel aeroobne eluviis ning keskmikel huvi veidi kõige vastu). “>

Spekuleerida võib ju palju, aga üldjoontes usun, et “raam” (luude-ehitus, lihaskinnitused, pikkus) on ka ainukesed asjad mis pea täiesti meie kontrolli alt väljas. Ning paksuks, kõrendiks või lihaseliseks suudavad meist kõik ennast vormida. Tuleb ainult vaeva näha ning teada mida teed. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

aprill 25, 2011 at 4:26 p.l. #299380

AlanBStard

Moderator

Kindlasti keegi on. Üldse nende kehatüüpide järgi jagamine on natuke pseudovärk minumeelest – pole piisavalt täpseid juhiseid nende määramiseks, nii et käib umbkaudu, nagu inimene ise tahab.

Ahjaa, pontsast kõrendiks.

Ma ei usu et ta tasakaaluolek muutus ja ma räägin just sellest.

Ja ega bioloogilistes süsteemides mingit väga ranget süsteemi luua ei saagi, segadust on liiga palju.

aprill 25, 2011 at 4:31 p.l. #299382

AlanBStard

Moderator

Minu meelest on need kehatüübid pigem inimese enda tegevusena välja kujunenud.

Kõik klassivennad, kes mul kõrendid olid – olid ikka need, kes palju aeroobset sporti tegid. A’la jalgpall. Paksukesed need, kes rohkem tuupisid. Ning keskpärase välimusega need, kes kõike omajagu tegid.

Ning praegugi on sama trend näha. Need mu tuttavatest, kes pole sporti teinud on paksukesed ja vormist väljas. Need, kes rohkem jalgpalli huvilised on suhtkoht kõrendid. Ning, kes jõutrennist huvituvad on suured poisid. Ning siis on veel vahepealsed inimesed kelle välimus on selline “keskmine”. Ei istuta perset laiaks, kuid ei tehta ka erilist trenni.

Ning niipalju kui olen erinevate inimestega trenni teinud on ka selgelt näha, et ka kõige kõrendim inimene võtab metsikult massis juurde, kui talle veidi toitumist selgemaks teha ning trennis taga piitsutada.

Ning ka pontsakad suudavad väga edukalt rasvmassi vähendada kui ainult vaeva näevad.

Samas vbl tõesti on siis geneetikaga paika pandud, et neil ongi sellistele kehatüüpidele vastav “Mõistus ja iseloom”. Ehk pontsakad ongi sellised just seetõttu, et eluviis ei ole piisavalt sportlik – ning see “eluviis” on juba geneetikaga kaasa antud, et inimene on pigem vähemaktiivne ning seetõttu ka pontsakas.

Äh… ei tea.

Seni olen uskunud, et ikka “keskkond ja üleskasvatus” määrab suuresti ära selle milliseks kujuneb meie mõttemaailm. Ei tahaks väga uskuda, et mingi kehatüüp määrab ära, kas ma viitsin sporti teha või mitte. Ning seetõttu kujuneb ka minu enda mõttemaailm ja tegevusviisid sellisteks, mis kehatüüpi toetavad. (Paksukestel rohkem vaimne, kõrenditel aeroobne eluviis ning keskmikel huvi veidi kõige vastu). “>

Spekuleerida võib ju palju, aga üldjoontes usun, et “raam” (luude-ehitus, lihaskinnitused, pikkus) on ka ainukesed asjad mis pea täiesti meie kontrolli alt väljas. Ning paksuks, kõrendiks või lihaseliseks suudavad meist kõik ennast vormida. Tuleb ainult vaeva näha ning teada mida teed. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma arvan et inimesed valivad füüsilise tegevuse sageli organismi, sh aju eripära järgi. Leidub muidugi mõlemasuunalist mõjutamist aga ilmne on et eeldustel põhineval valikul on piisav roll, et tekitada mahukat segadust uurimistulemustesse, kui hakata uurima hobispordialade valiku tervisemõju.

Sellegipoolest usun et sellised uuringud oleks huvitavad.

oktoober 31, 2013 at 11:28 e.l. #352741

Genuine

Member

On kellelgi veel kogemusi hüpertroofiaga ? Kuidas ravisite, millist sporti tegite, kui kiiresti seis paranes jne ?