Südamelihase paksenemine
- This topic has 42 replies, 14 voices, and was last updated 12 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Teelusikastoode sobib, kui on õlilahusega tegu
Mõni saab sellest hoiatuse ja muudab käitumist, mõni ei saa:)Kuidas peaks muutma? Lisaks südamelihase tugevdamisele tegeleda ka mahu kasvatamisega ehk siis päris rahulik aeroobne treening kavva? Või lihtsalt kolima jooksudega 80-90% pealt 70-80% peale? HIIT peaks mõlemat koos arendama ja paistab väga hea kesktee olema?
Ma pole toidulisanditega eriti kursis. Millise tootega 2000/4000 IU/d D-vitamiini manustate?Manninen’i D vit. 2000 IU tabletis. Hinnaks tuleb ca. 1kr vanas rahas tableti kohta. Purgis 700tbl.
Kuidas peaks muutma? Lisaks südamelihase tugevdamisele tegeleda ka mahu kasvatamisega ehk siis päris rahulik aeroobne treening kavva? Või lihtsalt kolima jooksudega 80-90% pealt 70-80% peale? HIIT peaks mõlemat koos arendama ja paistab väga hea kesktee olema?Kui ma päris aus olen, siis mulle tundub, et kui teha ainult anaeroobset ja HIITi, siis jääb kaalukauss ikkagi liiga sinna anaeroobse poole kallutatuks.
Kui veidi ringi vaadata, siis tundub et kulturistid vist väga HIITi ei teegi? Vanakoolimehed teevad aeglast aeroobset või ei tee üldse. Ott teeb korralikke aeroobseseansse, Kalmus, isegi HIITi fänn jrx hakkas aeroobset kõrvale tegema?
Venitamine on muidugi hea, ja seda peaks niikuinii tegema, ja sellest annab tuletada ka paksenemisele vastu toimivat efekti, mingi piirini. St. ainult sellest ikkagi minu silmis ei piisa.
Kas nende teema ei või olla viitsimises või otseses vajaduse puudumises sellise kiire jooksu võime olemasoluks?
Ma siin natuke filosofeerisin veel enda teemal. Minu SLS tsoonid: 70% ~ 133, 80% ~ 152 ja 90% ~171. Paari viimase jooksuga on keskmine tulnud alla 155 peale. See on põhimõtteliselt anaeroobse alumine lävi. Eile jälgisin ja päris pikalt tihti jooksu ajal pulss 150 peal või isegi alla selle. Kui liiga lodevaks läks, andsin vahelduseks jälle natuke gaasi (155-160). Seega ma töötan anaeroobses tsoonis ca pool jooksu ning jooks ise ongi selline kõrgema pulsiga spordiala..
Igaks juhuks küsin üle, et anaeroobse treeningu all mõtleme ennekõike sporti 70-80% max SLSist, mitte 60-70% (parim fat burn tsoon) ja alla?
Ma tsiteerin ühest foorumist:
There are two categories of structural changes, known as concentric and eccentric hypertrophy, that take place in your heart as a result of how you train. Which category of hypertrophy you have plays a large role in your cardiac output and thus how well conditioned you are.
Eccentric hypertrophy is largely the result of high volume, low intensity, and low pressure training that typically takes place in endurance training programs. This kind of hypertrophy results in greater left ventricular volume and increased blood volume per stroke. This means that every time your heart beats itâ??s able to deliver a greater amount of blood and thus your resting and working heart rates are lower.(Longer duration, lower intensity/HR-LSD jogging, cycling)
Concentric hypertrophy primarily takes place under high load, higher intensity, high pressure (high resistance) training like that of Powerlifters, Weightlifters, and Wrestlers. Concentric hypertrophy means the heartâ??s walls are thicker, meaning they are able to contract with greater velocity, but the chamber volumes themselves are often not any larger than average.((usually)shorter duration/higher intensity – intervals)
Täpselt see sama teema, et kui teha anaeroobset trenni, siis suureneb südame maht ehk kui palju verd ühe lükkega soontesse voolab. Kui treenida anaeroobselt, siis tugevnevad lihased ehk lükke jõud. Maht jääb nagu tavainimesel ja selle kohta pole midagi halba öeldud. Ideaalis võiks olla jah mõlemad omadused ehk treenida nii ja naa. Samas miks peaks mul olema vaja mahtu suuremaks ajada ohverdades lihaseid?
Õnneks on siin juba mainitud, et mis probleemid võivad tekkida väga karmi treeningu tulemusena (loe eestpoolt). Vastukaaluks mainiks vana tõde, et anaeroobse treeninguga hävitad jälegi lihaseid (kiirust, power, maht), mis mulle ei lähe mitte.
Järelikult tuleb iga asjaga lihtsalt rahulikult võtta. Ma siis jooksen samuti pisut madalamal pulsil ja naudin edasi poweri kasvu
</p>
<p><em>Aeroobne tsoon (Aerobic Zone)</em></p>
<p><em>Kolmas intensiivsusaste on aeroobne tsoon, kus töö intensiivsuseks on 70-80% maksimaalsest SLS – st. See tsoon on sobivaim neile, kes treenivad vastupidavuse tõstmiseks ja suurendamiseks. Pidev aeroobne treening selles tsoonis parandab funktsionaalset võimekust, suurendab veresoonte läbimõõtu ja arvu, arendab kopsude ventilatsiooni, ning mingil määral täistub ka hapniku tarbimise võime. Suureneb südame löögimaht ning puhkeloleku SLS väheneb.</em></p>
<p><em>See omakorda tähendab südameveresoonkonna ja hingamissüsteemide täiustumist, suurenevad südame mõõtmed, jõud ja jõudlus.</em></p>
<p>No kulda väärt. Siia juurde natuke anaeroobset ja peaks väga hea saama. <img decoding=)
Täpselt see sama teema, et kui teha anaeroobset trenni, siis suureneb südame maht ehk kui palju verd ühe lükkega soontesse voolab. Kui treenida anaeroobselt, siis tugevnevad lihased ehk lükke jõud. Maht jääb nagu tavainimesel ja selle kohta pole midagi halba öeldud. Ideaalis võiks olla jah mõlemad omadused ehk treenida nii ja naa. Samas miks peaks mul olema vaja mahtu suuremaks ajada ohverdades lihaseid?Õnneks on siin juba mainitud, et mis probleemid võivad tekkida väga karmi treeningu tulemusena (loe eestpoolt). Vastukaaluks mainiks vana tõde, et anaeroobse treeninguga hävitad jälegi lihaseid (kiirust, power, maht), mis mulle ei lähe mitte.
Järelikult tuleb iga asjaga lihtsalt rahulikult võtta. Ma siis jooksen samuti pisut madalamal pulsil ja naudin edasi poweri kasvu
Kogu teema selles, et kirjutasin esimeses lauses kogemata “aeroobse” asemel “anaeroobne”.
Igaks juhuks küsin üle, et anaeroobse treeningu all mõtleme ennekõike sporti 70-80% max SLSist, mitte 60-70% (parim fat burn tsoon) ja alla?
Tõenäoliselt tekivad jõutreeningust tingitud südamelihase paksenemisega probleemid vanemas eas. Nimelt koos lihasmassi kaoga kaotab massi ka südamelihas ja siis ei käi enam südameklapid korralikult.
Kui endal oli teema südamelihaste paksenemisega ( mitte oluliselt, aga siiski ), hakkasin rohkem rõhku panema aeroobsele. Mitte intensiivselt, vaid pigem ikka mahult. Kui aasta hiljem käisin uuesti ultrahelis, oli südamelihas peaaegu normaliseerunud ehk paksenemist ei olnud toimunud. Siit ka küsimus, et kui teha aeroobset treeningut mahult rohkem, tasakaalustab see anaeroobset ja on parem tervisele ? Eriti, kui võtta arvesse, et mul on kaasasündinud südamehäired. Muidugi võtsin ka anaeroobse treeningu intensiivsust vähemaks ja teen võimete piires isegi, siis kui enesetunne on väga hea.
Tõenäoliselt tekivad jõutreeningust tingitud südamelihase paksenemisega probleemid vanemas eas. Nimelt koos lihasmassi kaoga kaotab massi ka südamelihas ja siis ei käi enam südameklapid korralikult.Siis see pole ju enam hüpertroofia, vaid atroofiaproobleem. Ja üldse, miks klapid korralikult käima ei peaks? Kõigil, kes hüpertroofiast on üle saanud, käivad korralikult.. Kust selline teooria pärineb?
Tean isiklikult kahte, kellel seoses jõusaaliga 20selt paksenemine diagnoositi.
Lisaks loe seda teemat. http://forums.fitness.ee/index.php?showtop…mp;#entry295647
Ja jälle üks näide juures—
Xero-peaks tasakaalustama kül.
Ideaalne lahendus on kindlasti mõõdukalt kõike teha. Aeroobset, anaeroobset ning HIIT-d kasutada samuti.
Samamoodi nagu tavalisi lihaseid ei ole mõtet ainult ühe nurga alt töödelda samade harjutustega – vajab ka süda maximaalseks arenguks ikka erinevaid lähenemisi. Tehes kõike piisavalt, saad endale tugeva, suuremahulise ning vastupidava südame.
Muidugi need, kes mitte midagi ei tee saavad tunduvat kasu juba ükskõik millisest treeningust. Parem kui mitte midagi.
Siis see pole ju enam hüpertroofia, vaid atroofiaproobleem. Ja üldse, miks klapid korralikult käima ei peaks? Kõigil, kes hüpertroofiast on üle saanud, käivad korralikult.. Kust selline teooria pärineb?Mäletan seda teemast seoses Arnold Schwarzeneggeri südameoperatsioonidega.
Mäletan seda teemast seoses Arnold Schwarzeneggeri südameoperatsioonidega.Sel puhul pole muud öelda kui seda, et tal vedas, et varem probleeme ei tekkinud selle paksenenud südamega.
Aga väita et need tekivad ainult vanemas eas, ja seda ainult 1 artikli põhjal on ikka väga väär.
- You must be logged in to reply to this topic.
