Südamelihase paksenemine
- This topic has 42 replies, 14 voices, and was last updated 12 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tervist!!Viimasel ajal olen hakanud arendama ka vastupidavust.Aga mitte aeroobsust.Nimelt näevad minu vastupidavusharjutused vlja sellised,et heal juhul jätkub seal mind minutiks.Seega teen hoopis anaeroobset.Ise mul ka tundub,et nii peakski jätkama,kuna anaeroobset-lühikest-jõulist vastupidavust on rohkem vaja kui pikka-aeroobset.Kas on võimalik,et selline tegevus ka südamele pikemas perspektiivis halvasti võib mõjuda,hetkel tundub,et vastupidi,süda on tugev ja muidu hea olla.
Kõik kommentaarid on oodatud
anaeroobsega peaks südamelihas minema hüpertroofiasse, sest on vaja ühe löögiga rohkem verd kehas pumbata, see on iseenesest hea asi, aga kui südamelihas on liiga suur, hakkavad klapid läbi laskma.Anaeroobsega lähevad südame seinad paksemaks, aeroobsega need avaused seal sees.
Tere Oldman
Anna palun veidi nõu. Paar konkreetset küsimust..
1. Mis juhtub organismiga kui koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi ja nii kuid või isegi aastaid, mitte tehes kergemaid treeninguid pulsiga alla aeroobset lävi. Kas puhkepulss hakkab tõusma? Mis veel.
2. Millega saavutatakse südamelihase paksenemine? On see kasulik, kahjulik?
Aitäh.
Tere OldmanTere.
2. Millega saavutatakse südamelihase paksenemine?Lihtsamalt võib vist põhjendada nii…
Et südamelihase eesmärgiks on veri kehas liikuma panna, ja mida tugevam see lihas on, seda kiiremini ta verd liikuma paneb. Ja siis kui see lihas pakseneb, siis ongi see sellest, et on vajadus kiiremini verd liigutada. Et kui treenida rohkelt kõrgel pulsil, siis ongi vajadus verd kiiresti liigutada töötavatesse lihastesse ja mujale, ja siis sellise treeningu tagajärjel see lihas kasvabki/pakseneb. Teine põhjus paksenemiseks oleks siis, kui veresooned on umbes kolesteroolist või muul viisil kuidagi nede läbilaske võime on ebapiisav, sel juhul on jälle vereringe häiritud, lihastesse ja mujale ei jõua ajaühiku jooksul piisavalt verd, kuna veresooned lihtsalt on õhukesed ja nende kaudu piisavalt verd sama aja/kiiruse jooksul enam ei saa transportida, sel juhul tuleks kiiremaks verevoolu neis veresoontes muuta, ja selleks südamelihas peab kiiremini verd pumpama, ja see on taas “trenn” lihasele ja ta pakseneb/tugevneb. Et siis v-b sul on ahenenud veresooned, või, oled liiga intensiivselt südant koormanud.
Tere OldmanAnna palun veidi nõu. Paar konkreetset küsimust..
1. Mis juhtub organismiga kui koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi ja nii kuid või isegi aastaid, mitte tehes kergemaid treeninguid pulsiga alla aeroobset lävi. Kas puhkepulss hakkab tõusma? Mis veel.
2. Millega saavutatakse südamelihase paksenemine? On see kasulik, kahjulik?
Aitäh.
kui juba oldmani eest ots lahti tehti, siis ma vastan ka (II küsimuse II poolele)
südamelihase paksenemine on sportlaste puhul täiesti loomulik nähtus – seda muidugi mingi piirini. teatud piirist ei suuda närvisignaal enam lihast nii hästi läbida ning võivad tekkida rütmihäired.
aga selle piiri teadasaamiseag on küll paras tegu – tavaarsti juures ultrahelis käies tembeldatakse vist kõik sportlased haigeteks ning kuulutatakse neile kurja tulevikku. peamiselt soovitatakse intensiivsed treeningud lõpetada ning asuda tervisesporti tegema – selliseid nõuandeid olen saanud nii mina ise kui ka vist kõik mu sportlastest tuttavad kellelt olen antud teema kohta küsinud. tavameditsiini seisukohalt ongi päris paljud sportlased suhteliselt haiged inimesed (mida mõned meist ka tegelikult on).
vastukaaluks sellele – kõik uuringud, mis tehtud spordimeditsiiniasutustes (samal ajavahemikul teise arvamuse saamiseks) on andnud tulemuseks, et kõik on väga hea ning jätka treeningutega samas vaimus.
eks siin tuleb mängu jälle kaine mõistus, et teada saada kust maalt on treening üle piiri läheb. sümtomeid, mis ületreeninguga kaasnevad ning ilmnevad enne südame rütmihäireid (kui tegemist on nö terve inimesega kes on teel enda “haigeks” treenimisele) on piisavalt: kurnatustunne, unehäired, isutus, kaalulangus, sportliku saavutusvõime langemine ning järjekindel tulemuste halvenemine.
Lihastes tekib ainevahetuse käigus laktaat e. piimhape. Mida intensiivsem on koormus, seda kõrgem on vere laktaadisisaldus. Kui see on üle 4 mmol/l nim. seda laktaatseks läveks ja saame nn. anaeroobse läve pulsi. Sellest kiirema pulsiga treenimine on organismile suhteliselt tugeva mõjuga ja seda tuleb kasutada mõistlikes piires.
Laktaat tekib lihastes ja kandub vereringe kaudu südamesse. Laktaat toidab südant, aga pidurdab lihaste ainevahetust. Vere kõrge laktaadisisaldus pole otseselt tervisele kahjulik. Kahjulikuks muutub ta siis, kui pidevalt treenida üle oma võimete. Tihti ja suure laktaadi hulgaga treenides ei jõua südamelihas piisavalt taastuda ja välja võib kujuneda südamelihase ainevahetuse häire, mis vajab pikaajalist ravi.
Paistab geneetilise taustaga probleem olevat
Tõstsin teema siia sest sellest on läbisegi suvateemades palju juttu, püüan siia kleepida. Rääkige edaspidi siin.
Mis juhtub organismiga kui koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi ja nii kuid või isegi aastaid, mitte tehes kergemaid treeninguid pulsiga alla aeroobset lävi. Kas puhkepulss hakkab tõusma? Mis veel.Puhkepulss ju peaks just langema. Maksimaalne SLS peaks tõusma. Loe seda.
Anaeroobse treeningu intensiivsus on 80-90 % maksimaalsest SLS – st. Treening selles tsoonis parandab maksimaalset hapnikutarbimist, täiustub kardiorespiratoorne süsteem, laktaadi talumise ja ümbertöötamise võime, mis omakorda tähendab suuremat anaeroobset suutlikust ning kiiremat ja efektiivsemat taastumist.
“koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi” tähendab mida? 3x nädalas 0,5-1h enda max SLS-ist 80-90%? Startides spurdid SLS kohe lakke ja cooldowni ei tee?
Ma teen peale jõusaali 2-3x nädalas jooksu 80-85% SLSist ja jooksmise tulemused lähevad aina paremaks. Startides ajan pulsi kiirelt käima ja ainsaks cooldowniks on paariminutiline venitus lõpus. Siiani kõik super. Ei oska nagu midagi karta..
Puhkepulss ju peaks just langema. Maksimaalne SLS peaks tõusma. Loe seda.Anaeroobse treeningu intensiivsus on 80-90 % maksimaalsest SLS – st. Treening selles tsoonis parandab maksimaalset hapnikutarbimist, täiustub kardiorespiratoorne süsteem, laktaadi talumise ja ümbertöötamise võime, mis omakorda tähendab suuremat anaeroobset suutlikust ning kiiremat ja efektiivsemat taastumist.
“koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi” tähendab mida? 3x nädalas 0,5-1h enda max SLS-ist 80-90%? Startides spurdid SLS kohe lakke ja cooldowni ei tee?
Ma teen peale jõusaali 2-3x nädalas jooksu 80-85% SLSist ja jooksmise tulemused lähevad aina paremaks. Startides ajan pulsi kiirelt käima ja ainsaks cooldowniks on paariminutiline venitus lõpus. Siiani kõik super. Ei oska nagu midagi karta..
Puhkepulss ju peaks just langema. Maksimaalne SLS peaks tõusma. Loe seda.Anaeroobse treeningu intensiivsus on 80-90 % maksimaalsest SLS – st. Treening selles tsoonis parandab maksimaalset hapnikutarbimist, täiustub kardiorespiratoorne süsteem, laktaadi talumise ja ümbertöötamise võime, mis omakorda tähendab suuremat anaeroobset suutlikust ning kiiremat ja efektiivsemat taastumist.
“koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi” tähendab mida? 3x nädalas 0,5-1h enda max SLS-ist 80-90%? Startides spurdid SLS kohe lakke ja cooldowni ei tee?
Ma teen peale jõusaali 2-3x nädalas jooksu 80-85% SLSist ja jooksmise tulemused lähevad aina paremaks. Startides ajan pulsi kiirelt käima ja ainsaks cooldowniks on paariminutiline venitus lõpus. Siiani kõik super. Ei oska nagu midagi karta..
</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Ma teen peale jõusaali 2-3x nädalas jooksu 80-85% SLSist ja jooksmise tulemused lähevad aina paremaks. Startides ajan pulsi kiirelt käima ja ainsaks cooldowniks on paariminutiline venitus lõpus. Siiani kõik super. Ei oska nagu midagi karta..
Venitus muuseas on veresoonkonna elastsusele väga hea. Ja veresoonte elastsusest sõltub südamelihase paksenemine. Olen justkui aru saanud et paksenemist on ka vähemalt kaht erinevat tüüpi ja jõutreeninguga kaasnev eriti negatiivne pole, aga seda peaksin natuke endale selgeks tegema.Lisaks venitusele teevad sellele süsteemile head ka kreatiin ja Viagra… ilmselt siis ka teised PDE5 inhibiitorid. Algselt nad pididki südamerohud olema.
Ja 2000 IU/d D-vitamiini on ka hea.
Uurisin veidi netist ning leidsin, et isegi 4000 IU/d D vitamiini võib vabalt ilma mingite vastunäidistusteta võtta ning avaldab rohkem positiivset mõju. Muidugi sõltuvalt inimesest. Kellel tase niigi kõrge on, see ei pea niipalju võtma. Samas kui rahakott kannatab siis miks mitte.
Arvestades vitamiini odavust (kes teab, see teab) siis võtan parem rohkem, kui vähem.
Tegelikult ohtlikud doosid algavad vist üldse alles 50 000 IU-st ning sedagi mitme kuu vältel.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hetkel siis 4000 ID-d iga päev ja tunne one hea. Raske öelda, kas tervis paremaks läinud on, aga kehvemaks kindlasti mitte.
- You must be logged in to reply to this topic.
