Südame kloppimine
- This topic has 51 replies, 25 voices, and was last updated 17 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Rääkige ärevushäire sümptomitest ja üldse, kuidas mõjus. Täna on vist nagu eriti sitt öö
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ärevuse sümptomid
1) Ärevuse psüühilised sümptomid:
rahutus, võimetus lõõgastuda
pingetunne
kergesti ehmumine tühistel põhjustel
muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või
pea läheb mõtetest tühjaks
kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
hirm kaotada kontroll enese üle või “minna hulluks” või “peast segi”
surmahirm
tunne, et välised objektid on ebareaalsed (derealisatioon) või
‘eemalolekutunne’, tunne just kui ma ei oleks reaalselt siin
(depersonalisatsioon)
2) Ärevuse somaatilised sümptomid
südame kloppimine
higistamine
värisemine, vappumine
suukuivus
hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne)
valud või düskomforditunne rindkeres
iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress)
lihaspinge ja lihaspingega seotud valud
kuumad ja külmad hood
tuimusetunne või surinad
pearingluse-, ebakindlusetunne
tükitunne kurgus, neelamisraskused
Lisaks eelmisele. Need tunnused ei esine kõik korraga vaid paari-kolme kaupa ja ernevatel päevadel erinevalt. Need tunnused esinevad hoogudena, mille kestus on paarist minutist paarikümne minutini. Korduvad ootamatult ja erinevates situatsioonides. Ravi antidepressantidega kuus kuud kuni mitu aastat.
Lisaks sellele, et ärevushäired on ühed paremini psühhoteraapiale alluvad psüühhikahäired. Eriti arvestades, et ainult farmakonidega on ravimine raske ning pikaajaline. S.t. kui kahtlustad, et sul tõesti on ärevushäire, siis ära mitte mingil juhul hakka mingeid perearsti poolt kirjutatud antidepressante neelama vaid otsi kvalifitseeritud kognitiiv-käitumuslik terapeut ning heal juhul on asi kombes märgatavalt kiiremini kui kuue kuuga
Ei ole see asi päris nii. Ärevushäire puhul on “ajukeemia” paigast ära ja niisama teda tagasi ei saa.
Jah aga KKTga saab päris hästi lahti nendest sisemistest interpretatsioonidest, mis ärevushäire puhul võimendavad tegelikult võrdlemisi normaalseid kehalisi sümptomeid… eks hakkab mängima ka see, kas räägime generaliseeritud ärevushäirest, paanikahäirest või hoopis millestki muust.
Aga siiski… ma jään enda väite juurde, et ärevushäired on ühed paremini psühhoteraapiale alluvad häired üldse. Loomulikult on enamasti kõige efektiivsem õige psühhofarmakoteraapia ja psühhoteraapia kombinatsioon, ent ainult psühhofarmakonidega ärevushäiret enamasti ei RAVI vaid ainult tõrjub sümptomeid. Ja mis puutub neurokeemiasse, siis üliaktiivsus mandelkehas küll, ent nii spetsiifilist “paigast ära” nagu mõne teise sündroomi puhul ei ole minu teada veel leitud.
Kui ei usu, eks ma paari päeva jooksul võin APA andmebaasidest mingeid artikleid ka otsida
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>to Oldman: Võin kõike seda kinnitada, kusjuures, derealisatsioon on ERITI JUBE. Tunned, et oled mingis unenäomaailmas, et ümbritsev pole tõeline, et ümbritsevad inimesed on mingid robotid jne. jne.
uhm… eks sellepärast ongi need diagnostilised kriteeriumid
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Paluks inffi jah kuidas sellest lahti saab,kuhu pöörduda tuleks.Mingid antidepressandid siin tõesti ei aita.
Pöörduda tuleb kvalifitseeritud kognitiiv-käitumusliku terapeudi (psühholoogi) poole. Suunamise võib vast perearstiltki saada.
Ärevushäirest saab lahti ainult ühtemoodi. Tuleb ta lihtsalt maha jätta. Nagu vana pruut, kelle sa teise mehega voodist leidsid. Kui sa nüüd iga päev pruudi pilti vahid ja juhtunule mõtled, ei saa sa tast kunagi üle, kui sa pildile tule otsa paned ja uue naise otsid, siis tõenäoliselt saad.
Samuti on ka ärevushäirega. Unusta ära kõik, mida sa sellest tead, ära mõtle oma tervisele, sul ei ole tegelikult füüsiliselt midagi viga. Kogu haigus on ainult mõtlemises kinni. Ära mõtle oma südamekloppimisele ja muudele sümptomitele ja nad kaovad ära!
“Ajukeemia paigast ära” on tabletimüüjate pläma. Rohud vala kraanikausist alla. Sa rikud nendega ainult oma maksa ära.
Olen kogu selle jama läbi elanud ja tervena välja tulnud. Praegu on juba naljakas mõelda, kuidas ma kiirabis tilgutite all olin ja aegajalt kokku kukkusin. Kõik arstid jõudsin läbi käia ja milliseid haigusi ma endal kahtlustasin. Psühhiaater andis alles õige suuna ja ülejäänud info leidsin internetist.
Järgnevas lingis on kirjas meetod, mille järgi mina toimisin ja mis aitas 100%. Lugemist muidugi on, aga kellel on tõsine mure, sellel tasub süveneda. Ja ma kordan veelkord, unustage ära ravimid, ma pidin nööri kaela panema peale kahenädalast antidepressandikuuri.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja xanaxist jääb lihtsamini sõltuvusse, kui kokaiinist.
- You must be logged in to reply to this topic.