Süda taob tugevalt – õhku pole
- This topic has 26 replies, 8 voices, and was last updated 11 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere
Viimasel kahel trennil on hakanud piinama kummaline enesetunne. Harjutust tehes pulss ei kiirene kuid süda hakkab väga tugevalt lööma ning kerge õhupuudus ka.
Varem on ka paaril korral olnud aga järgmiseks trenniks kadunud. Nüüd juba kordus järjest. Trenni alguses probleeme pole aga üsna pea hakkab ja järjest süveneb. Viimased kaks trenni seetõttu ka pooleli jätnud.
Mida kahtlustada võiks? Sügisväsimus?
Magan muidu korralikult ja pikalt. Trennis muutnud ainult seda, et viimane kuu aega proovinud enne jõutrenni joosta umb 3-3,5km. See tuleb juba üsna kergelt välja
Tänud
Võib olla ka vale hingamisrütm ja näiteks aju ei saa piisavalt hapnikku. Kõige kergem on katsetada, et kas niikui pea ülejäänud kerest madalamale saab (pikali, pea jalgevahele vms) hakkab parem või ei. Kas sellega muidu nt kaasneb nõrkus ka – kätes, jalgades, soov maha istuda? Võid järgmine kord ka glükoosi võtta ja vaadata, kas mõjub.
selline isheemiline reaktsioon reeglina viitab mingitsorti väsimusele ja hapnikupuudusele. on see mingit sorti ülekoormus, stress või lihtsalt sügisene väsimus, seda ei oska keegi niimoodi foorumist öelda. suhteliselt kompleksne seisund.
ma enda puhul tean, et sellisel puhul pean natuke aega/koormust maha võtma ja kindlasti tegema igapäevaselt paar tiiru kõndi õues (ntx hommikul ja õhtul v lõuna ajal ja õhtul vmt). s.t. pean korraga nii rohkem puhkama, suuremat koormust maha võtma (ka vaimset, s.t. töö juures) kui ka kerget aeroobset tegema, et aktiveerida hapinkuga varustatust ja ainevahetust. ainult ühest ei piisa – kui ma lihtsalt rohkem magan ja ülejäänud päeva istun, siis läheb ainult hullemaks. aga mul on ka teatud pikk nn südamehaiguse ajalugu, mille ajal oma keha tundma õppisin.
samas sinu puhul oled sa just aeroobset osa suurendanud… aga mine tea, võimalik, et see on hetkel, sügise foonil mõjunud pigem liigse koormusena. äkki peaksid tegema selle jooksu teistel päevadel, mitte enne jõusaali ntx. aitavad ka ntx panangin’i kuur ja preparaadid, mis parandavad südame hapnikuainevahetust – viirpuu ntx. s.t. pead ise katsetama.
ja mida su pulss teeb? s.t. rahuoleku pulss peaks ka kõrgem olema kui tavaliselt. kui jah, siis see viitab sellele, mida enne mainisin.
ise kaldun arvama, et paanika – v ärevushäirega ei ole siin tegemist. kui pulss ei tõuse, kuid süda hakkab taguma, siis süda lihtsalt ei jaksa võimsamat tööd teha ega saa hapnikku. s.t. selge isheemiline reaktsioon. ikkagi puhata, südant toetada ja aktiveerida hapniku varustatust (igapäevane õues liikumine). lisaks pananginile ja viirpuule veendu, et su c ja d3 vitamiini ning omega3 tarbimine oleks piisavad.
siis peaks ärevustunne ja muud sellega kaasnevad ilmingud ka kaasnema, seda aga mainitud ei olnud. samas õhupuudus ja südamepekslemine per se klassikalised isheemilise seisundi tunnused. kuna selle paanika- ja ärevuse vallas kogemust ei oma, ei oska 100% välistada, kuid oluline on, et foorumist saadud hinnagu põhjal endale liiga ei tee ega müokardiidi, perikardiidi v infarktiga ei lõpeta
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ärevust ma ei kahtlustaks, sest enda hinnangul mul terasest närvid igas olukorras. Enne kui närvi lähen tüdinen hoopis ära ja lähen minema. Trenni aeg ja seltskond, töö, kohustused, naine ja kõik muu ka alati sama, seega see nii lampi tekkida vast ei saa.
Täna tegin metsas jalutuskäigu. Umb tunnike. Alguses oli kerge õhupuudus aga pärast sain nagu normaalseks. Õhu puuduseks nimetan olukorda, kus rinnus veidi ebamugav olla ja peab teadlikult pingutama, et sügavalt hingata. Tavaline hingamine selline pinnapealne.
Nüüd aga olukord juba selline, et niisama lamades ja külge keerates ajab südame puperdama. Kunagi oli sama lugu aga läks ise üle. Seekord siis võtan ette teekonna arsti juurde, sest nädala pärast parajalt stressirohkele reisile. Ise kahtlustan väsimust või mingi aine puudust. Sügiseti alati väga loid olla
Ärevust ma ei kahtlustaks, sest enda hinnangul mul terasest närvid igas olukorras. Enne kui närvi lähen tüdinen hoopis ära ja lähen minema. Trenni aeg ja seltskond, töö, kohustused, naine ja kõik muu ka alati sama, seega see nii lampi tekkida vast ei saa.
Täna tegin metsas jalutuskäigu. Umb tunnike. Alguses oli kerge õhupuudus aga pärast sain nagu normaalseks. Õhu puuduseks nimetan olukorda, kus rinnus veidi ebamugav olla ja peab teadlikult pingutama, et sügavalt hingata. Tavaline hingamine selline pinnapealne.
Nüüd aga olukord juba selline, et niisama lamades ja külge keerates ajab südame puperdama. Kunagi oli sama lugu aga läks ise üle. Seekord siis võtan ette teekonna arsti juurde, sest nädala pärast parajalt stressirohkele reisile. Ise kahtlustan väsimust või mingi aine puudust. Sügiseti alati väga loid olla
Ärevushäire ja närvid ei ole omavahel seotud.
Kui sul ei ole ületreeningut, mis võib põhjustada samuti väsimust, siis on sul juba mitmeid paanikahäirele viitavaid tunnuseid.
Psühhosomaatilised probleemid on tõesti väga keerulised, isegi spetsialistidele, tavainimesele ammugi.
mine kardioloogi juurde. siin krt diagnoosivad infarkti ka paanikahäireks täiesti atüüpilise anamneesiga. uskumatu!
muide, samu sümptomeid esineb tihti ka siis, kui organismis on põletik, ka alaäge. piisab ntx katkistest hammastest, põletikulistest mandlitest jne. ka antibiootikumikuuri ajal võivad samad sümptomid esineda, ka väga väikese koormuse taustal. ja kui juhtumisi oled 50-aasta ringis naisterahvas (mida sa suure tõenäosusega siiski ei ole
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, siis selle vanuse hormonaalsed kõikumised põhjustavad tihti samu nähtusi. paanikahäire…. tule taevas appi!
kui vereanalüüsi lased teha, siis põletikunäitajad (leukotsüüdid, sete,CRV) määratakse nagunii, aga võid paluda ka b-grupi vitamiinide määramist.
http://static.inimene.ee/index.php?disease=%C3%A4&sisu=disease&did=900
Selges eesti keeles
justnimelt on selges eesti keeles toodud esmasena välja peamine sümptom! ja seda teema algataja kordagi maininud ei ole. teemaalgataja kirjeldab enda peamiste sümptomitena neid, mis küll võivad teisestena kaasneda paanika- ja ärevushäirega, aga ei pruugi. ma ei saa aru, kas kirjaoskus võib tõesti nii selektiivne olla!
tahhükardia võib kaasneda erinevate probleemide korral (tõin ennist neist osa ka välja), kuid see ei tähenda, et tahhükardia viitaks alati ärevusele. a la kõigil lehmadel on saba, aga kõik, kes omavad saba, ei ole veel lehmad.
ma isegi arstina ei harrastaks distantsilt diagnoosimist, rääkimata siis niisama harrastusekspertide tasemel arvamisest. ei ole suurt ohtu, kui inimesed esitavad oma toitumiseelistusi absoluutse tõe pähe, kuid minu meelest on mitte ainult äärmiselt vastutustundetu, vaid ka pahatahtlik, kui sümptomi puhul, mis võib olla (ja ka on) eluliselt oluline, hakatakse pakkuma oma arvamust kui “selget tõde”. see võib lihtsalt letaalselt lõppeda ja kena oleks seda endale teadvustada.
- You must be logged in to reply to this topic.