Sparta POWERLIFTING TEAM – kerge kükk 365kg….!

Kuna oleme Aimariga vaesed ja banketile ei läinud, siis on aega väike kokkuvõte kirjutada.

Eile oli selle aasta põhivõistlus, milleks hakkasin peale sõjaväge harjutama. Esimeseks eesmärgiks oli taastada oma kaal, mille ma kaitseväes kaotasin, võtsin alla peaaegu 15 kg 2,5 kuuga. Kaal hakkas raske trenniga jõudsalt tõusma ja jaanuariks olin juba üle 100 kg jälle. Põhieesmärgiks seadsin omale Euroopakad ja tuua sealt hõbe kuna olen ju sealt 2 pronksi juba toonud. Eesmärgiks just hõbe kuna aasta algul olin täiesti kindel, et Raus on ja jääb minu jaoks löömatuks. Seda sama nuttis ka eelmise aasta -105 norrakas, kes on Rausiga ühe vanune ja et tema ei saa kunagi Euroopa meistriks ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Eks ise tundsin sama.

Esimene võistlus kus sel aastal välja tulin oli Revalis olnud klassikaline jõutõstmine. Sinna läksime poistega trenni pealt ja tegin enda koha kükis ja jõuõtmbes korralikud numbrid. See võistlus andis lootust, et mul on võimalik vähemalt eelmise aasta vormi korrata ehk 930 eestikatel kokku teha.

Peale klassikat oli kuu jäänud eestikatena ja hakkasime varustust proovima. Üllatavalt hästi suutsin omaks võtta kükis uue tehnika. Tänu sellele trennis olnud raskused mulle probleeme ei valmistanud (330 kg, 340 kg) ja lootus oli jälle 350 ära kükkida. Surumine oli ka hea, 240 kg trennis lendas mul iga kord väga kergelt üles. Tõmbes ma proovisin ka trikooga ainult 340 kg enne võistlusi ja see probleeme ei valmistanud, tõmbasin ju Revalis seda ilma trikoota ka suht hästi.

Eestikate plaani panime paika, et teeme igas alas 2 katset.

Kükis 340 väga kerge ja 355 oli hea, olin väga üllatunud, et suutsin nii hästi kükkida.

Surumine 252,5, uus isiklik ja kergelt õnnestunud katse.

Jõutõmme 358, uus isiklik ja olin väga rahul, et olen suutnud taasta oma 2009 vormi, aega nüüd võttis ja asja sai. Päeva nael oli see, et suutsin veel Rausi võita. See pani pähe igasuguseid mõtteid ja eks neid kruvisid veel üles teised kaasmõtlejad. Ise võtsin võistluse kokku nii et väga kehv päev Rausil ja minul suurepärane võrdub võit.

Peale seda oli 2 nädalat EM-ni. Need nädalad tegin väga kergelt trenni ja proovisin võimalikult hästi taastuda eestikatest kuna tõmbes ju läksin ikkagi enda max välja. Võistlustele sõitsime väga vara ja sai siin nädal aega oleskletud, ühe päeva võimlesime ka. Kaalu suutsin hoida jogurtite ja banaanide toel ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , ausalt öeldes söögist on kõriauguni ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kükk- soojendusel kang kerge. Esimene katse 340 kg, panime peale vanad sinised sidemed et kindla peale ära teha kuna usaldan neid kõige rohkem. Katse oli raske, ei andnud võrreldagi eestikatega, absoluutselt ülaselg ei hoidnud mind, vajusin ette kuidagi ja tehnika lagunes, mis mind siiani toitis. Teine 352,5 kg oli õnne peale, väga raskelt sain kirja ja tänasin õnne, ülaselg vajus korralikult läbi jälle. Kolmas 360 oli lihtsalt proovimine kui tuleb olen õnne mees kui mitte, siis pole midagi teha. Jäin alla kahjuks, aga sain oma küki pronksi kätte. Peab ütlema, et üldse vist esimene küki medal. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Surumine- emotsioon oli hea kuna Rausil ei õnnestunud ka küki katsed ja oleks nagu deja vu. Kogusummas olin jälle temast 2,5 kg ees ja pidin nüüd korralikult suruma. Esimene katse 240 kg, ütlen ausalt eestikatel tundus kang ikka palju kergem , aga surusin hästi. Teine katse 247,5, oli raske, aga sain üles. Kolmas katse 255 kg, ise mõtlesin kui üles surun siis täna peaks olema minu päev. Surusin üles ning ennem oli Raus just jäänud sellele raskusele alla. Emotsiooni olid laes, juhtisin teda ju 10 kg, mida ma poleks ealeski uskunud, mul oli selge edu.

Jõutõmme- “trumpala” ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Trumpala on see mul ainult külavõistlustel mitte tiitlivõistlustel. Ma ei ole mitte kordagi suutnud algraskusest rohkem tõmmata, suur mõtlemis koht mul see. Soojendusel ei tundunud see kang nii raske kui laval Ning trikoo, ma pesin selle enne võistlusi ära ja see oli mul jälle nii väike nagu eelmise aasta EM-l, olin täiesti kinni pakitud. Esimese katse keerasin kohe nahka kuna ei suutnud sirgelt alla saada ja tasakaal kadus. Mõtlesin, T**a kas hakkab jälle see needus pihta. Ma mängin endal trumbid kätte ja keeran kõik P****E. Ja nii läkski ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tõmbeks jumala tühi, kang üli raske. Tänan õnne et teine katse kuidagi üles tuli ja ära loeti, sest värisesin fikseermisel nagu haavaleht. Siis oli juba selge, et kuld on läinud. Panime prooviks 363 ka peal, tõmbasin sinna kus alati ja edasi ma enam ei jõudnud. Raus võttis oma ja õigustatult, pani tõmbes ka korralikud numbrid maha.

Kokkuvõtteks oma eesmärgi täitsin kuigi vahepeal ju unistasin juba kullast, aga toodi ikka maa peale tagasi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Nüüd natuke puhkan ja teen ülejäänud väiksed võistlused vormi pealt. Ja edasi mõtlema, milleks valmistuma hakkata. Äkki sept. tulev MM plaani võtta? Võistlustaktikat muuta, jääda kükis ja surumises kahe katse peale ja oma trump ala kasutada, ennast ennem üleliigselt väsitamata? Mõtleme Saluga sellele.

Tänan FITNESS.EE ja ülejäänuid toetajaid, kes mul võistlustele mineku võimaldasid ja Kuusnõmme poisse, tänu neile olen suutnud endast treeningutes maksimumi anda.

Raidile kiitus,hea kokkuvõte.Banketil oleks võinud ikka end premeerida veidi tehtud töö eest.

Kirjutaks ka midagi üle pika aja, tugevamate meeste vahele ka mõni väiksem tulemus.

Võtsin osa EMV kus tulemus jäi väheke kehvaks – kükk on alati ala kus võistlustel ei tule väga tulemus välja ning ju ka eelkõige sellepärast, et varustus on suur. Kui sidemete ja vööga kükkisin 200 ilusti põhja siis trikooga rekord on 215. Arenguruumi kükis on. Võistlustel sai vähemalt algraskuse 215 kirja mis oli ka isiklik aga millega ise rahule ei jäänud. Surumises oli kohe tunda, et käed on kuidgi töntsid ning käised oleks nagu suured ümber käe. Essa katse ei saanud ka korralikult särki alla tõmmatud ja selle nahka läks see katse, teisel tuli 150 ülesse aga 160 jäi seekord alistamata – surumises jäi isiklik ära. Kuna enam mingit võimalust medalile polnud siis sai tõmbes rahulikumalt võtta – vaimselt. Algraskus 230 ei olnud väga raske, teisel katsel isiklik 245kg. Viimane katse, oli see 250 või 255 igaljuhul ära ei tulnud aga mis sest, järgmine kord paremini.

Sai ka esimest korda osa võtta varustuseta võistlustest, millest väga palju ei oodanudki. Trennis panustanud siiski igal alal lõpu peale ning väga pole tavaliselt rekordeid ja maksimume proovinud. Kükis sain 170 kirja ja surumises 117.5 – trennis kõige rohkem kükkinu 165 ja 115 jäin surumisel alla niiet siiski edasiminek. Tõmme on aga alati meeldinud, eriti seepärast et see õnnestub enamasti. Algraskus 200 polnud väga raske, kuigi soendusel 180 oli päris jõudu nõudev juba – algus polnud kõige parem.Teine katse 212.5 tuli ka ülesse. Teine koht oli peaaegu käega katsutav, oleks pidanud tõmbama 232.5, aga kuna ma trennis ei saanud 220 maast ülessegi siis otsustasin 227.5 panna, mis tundus päris OK raskus peale tõmmet ning oleks ikka võinud proovida 232.5 tagantjärgi mõeldes, aga kes teadis. (Probably näete nüüd kõige udusemat videot terves youtubes, sest kaamera fokuseeris millegipärast teise kaamera peale, kahtlane värk nende kahe vahel vist…)

Sügiseks üritan varustuse parajamaks saada ning uusi tulemusi teha.

Trenni ikka tehakse, praegu pigem selline doonuse hoidmine ja suve nautimine