Sooviks teada saada pulbritest ja tablakatest , mõju jne .

Ma soovitaks sul süüa hommikul kaerahelbe putru ja omletti või müslit. Lõunal nt kartuliputru ja üks kanakoib. Õhtul söö midagi kergemat nt ühepajatoitu. Sea oma söögiplaan sarnaseks. Vahepeal enne trenni võid võtta ka mingit pulbrit kus on umbes 100g kohta: 70g valku, 20g süsivesikuid, 5-10g rasva. Ise tegin ükskord sellise vea, et tegin hera80 sheigi koos veega. Sain sealt valke ja natuke rasva aga mitte süsivesikuid. Siis ei saanud ma sellest energiat, sest süsivesikud annavad energiat. Enne trenni söö kindlasti natuke süsivesikuid umbes 10-20g.

*facepalm*

No ma ei tea, ma olen üldiselt raudse närviga inimene aga siinkohal tirin mina küll joone.

Loobun tänaseks päevaks foorumis surfamisest, ehk ei lähe siis päeva lõpuks peaees rõdult alla hüppamiseks ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

haha , sain midagi lõpuks teada , ylejäänud ajavad niisama tarka juttu aga ma sain algajalt hetkel parima info mis saand olen . . .

Paremat foorumit eestis pole, sama moodinagu demokraatiast paremaid riigikordi on raske leida, kuid demokratias on probleeme küllaga eksole. Küsi konkreetsemalt oma küsimus, kui näed, et ei saa konkreetsed vastust, kui miski ei õnnestu, proovi teisiti. Vaatan su küsimust kohe, üritan oma targa jutu ka lisada kohe. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

—

1. Korvpalli kohta:

http://treener.eok.ee/oppematerjal_vaata.php?id=111

4. JÕUHARJUTUSTE SOORITAMISE KIIRUS (Speed)

Kui võtta arvesse korvpallimängu plahvatuslikku iseloomu, mis nõuab kiirust ja jõudu, siis peaks ka jõuharjutuste

sooritamine jõusaalis vastama sellele iseloomule. Täpsemalt öeldes peaks kang harjutuse negatiivses faasis

liikuma aeglasemalt alla kui seda üles tõstes, kusjuures negatiivne faas kestab umbes 1–2 sekundit. Positiivne

faas ehk kangi ülestõstmine peaks sel juhul kestma vähem kui 1 sekund.

Sealt lektüürist sirvi läbi, kuidas peaksid treenima. Saan ise ka nii aru et korvpallis nagu ka pinksi mängimises tehakse plahvatuslikult järske liigutusi jalgadega, kord hüpatakse järsult üles korvi poole, kord tõugatakse parema jalaga plahvatuslikult end vastasest vasakult minnes mööda, jne, sedalaadi plahvatuslikkus ja kiirus on oluline, üliraskeid suurte raskustega aeglaseid kangiligutamisi kovpalurile vaja polegi nagu ma aru saan, aga ükski treening ei tohi olla rutiinne ja ühekülgne, eks tuleks korvpalluril ja pnksimängijal aeg ajalt ka raskeid aeglaseid kükke kasuks tha suure raskusega, muidu jäävad osd lihaskiud arendamata ja äkki tekivad vigastused hiljem, või lihtsalt lihas rutineerub vaid ühekülgse plahvatusliku igava kurnamise tulemusena ja ei tule ka miskit head, et vaieerida treningui alai aeg-ajalt kõigile vaja ma leian, aga peamiselt ikka nii nagu see artikkel kirjeldab, mida korvpallurile vaja, loe esmalt seda.

2. Jõu kohta:

http://treener.eok.ee/oppematerjal_vaata.php?id=155

Vt muuhulgas peatükke

“JÕUD ……………………………………………………………………..

…………………………………………………………….93″

“PLÜOMEETRILINE TREENING …108”

(siseta dokumendis otsinguks “HÜPPEVÕIME”, “korvpall”, “reaktiiv” / “plahvatuslik” sõnad, saad ülevaate paremini, mis laadi jõudu sul vaja treenida)

3. Googelda “Basketball Strength Training Workout”, ja ka miskit “korvpall hüppevõime parandamine”, saab mõneti ehk selgemaks mis harjutused sobilikud on.

4. Lisandite kohta:

On lisandeid ehk dopingut, mis aitavad trennis/võistlusel efektiivsemalt tööd teha. Kreatiin ja beta-alaniin on dopingud, mis abistavad paremini vastupidada sooritustel. Näiteks kui surud rasked kangi, siis kolmandal kordusel seerias on keha nii raskes olukrras, et lihastesse ei jõua piisavalt energiat voolata, siis kreatiini lisand tuleb appi, ja jõuab kolmanda ja neljanda korduse paremini teha, neljanda ja viienda korduse ajal tuleb aga beta-alaniin appi energia varustamises ja suudad ka need kordused teha, see oli piltlik ja võib-olla mitte niikorrektne seletus minu poolt, aga sedalaadi nende kahe lisandi efekt olema peaks enam-vähem. Trennijärgselt on lihased energiast tühjad, ja kiirelt neid energiavarusid taastatakse süsivesikute lisandiga, ja valgulisandiga, need kaks siis suhtes 30gr(valk)+60gr(sv) tagavad kiire oime koheselt peale trenni, ja nii ei juhtu seda, et trennijärgselt keha lihst lammutama hakkab enegia saamiseks, või et lihase lappimiseks valku pole võtta vms, et valk+süsivesikute sheik peale trenni on soovitatav. Aminohape “glutamiin” olevat eriti tõhus taastaja trennijärgsel ajal, see aminohape siis taastab efektiivsemalt kui teised aminohapped, et saaksid lihased korda kiiremalt. Enne trenni soovitatakse võtta ka BCAA aminohappeid, need siis tenni ajal aitavad ka kaasa, nende kohta ka infot olemas netis, foorumis. Trennijärgne ja eelne aeg, sh ka öö, jm lisandite vaba aeg vajab aga tavatoitu õiges vahekorras, et taastada keha, kaotada trennijärgset lihasvalu, selleks pead arvutama, et keha saaks valku piisavalt, ca 1.5gr valku kehakilogrammi kohta soovitatakse jõutrennidega tegelejale, kui oled 100kg kaaluga, siis 150gr valku päeva peale jaotada, ühes praes võiks olla ca 40gr valku, seega ca 4 sellist praadi pevas. Valgu sisaldust saad siit saidilt Kaloriarvutist arvutada, uurida.

Eelkõige esmase prioriteedine tuleks hoolitseda ,et keha saaks piisavalt toitu oma funktsineerimiseks, et oleks vitamiine, ja valku, rasvasid ja kiudaineid jm. Kui üldse ei söö, siis kaal langeb, ja sh ka kõhupeal olev rasv kaob ajapikku, aga nii pole tervislik elu, ja tervise probleemid tekivad. Et kõhupealt rasvapõletada, tuleks arvutada neid toidukordasid, mida sööd, ja kärpida sealt kaloreid vähemaks aja jooksul, niiet esmane eesmärl oleks täidetud- et keha saaks vajalikud ained oma normaalseks toimimiseks-ja kärpides siis süsivesikuid või muud toiduplaanist, tekitad olukorra, kus kehal ei jää muud üle, kui depoorasvast eergiat võtta, nii aja jooksul sealt kõhu pealt see eenergia ära võetaksegi.

Soovitaks iseseisvalt veidi lugeda just korvpalli-spetsiifilise treeningu kohta infot, minu toodud linkidest võib alustuseks piisata ka ehk.

Teiseks soovitaks uurida üldiselt toitumise alaseid tematikaid, palju valku soovitatakse, mis liiki valgud on, süsivesikud ja rasvad.

Toidulisandite turul on niipalju tarbija tüssamist, näiteks karnitiini müiakse kui rasvapõletjat, see aine on hea südamele jm asjadele, kindlasti aga mitte rasvapõletuse jaoks, lihtsalt reklaamitakse nii. Lisandite tematika on keerukas, huupi teamisteta suvaline valida oleks rumal, parem harida ennast üld teadmiste osas kuidas keha toimib ja mida ta toiduga teeb.

Rohkem tarka möla lisada ei oska hetkel:)

Pean sind kahjuks kurvastama et kasutaja ‘jõuents’-u poolt antud info küll mitte mingit moodi ‘parim info’ ei ole.

Esiteks:

Valgusheigi põhimõte on PEALE trenni tarbimiseks ja siis on üldjuhul valgu ja süsivesikute suhe 1:2’le ehk siis iga 30g valgu kohta 60g süsivesikuid.

Teiseks:

Hommikune kaerahelbepuder/müsli = Süsivesikud, kui töö on istuv ei näe mitte mingit põhjust miks hommikul kohe süsivesikutega ennast laadida.

Kolmandaks:

Lõunaks kartulipuder ja kanakoib? Kartuli võiks näiteks üleüldse ära unustada mõneks ajaks, kanakoiva asemel pigem kanafileed või sealiha

Neljandaks:

Ühepajatoit on juurviljad ja kartul ju, üsnagi toiteaine väärtusetu, sellise kehakaaluga peab ikka natukene mingeid toiteained kah saama et keha korralikult funktsioneeriks..

Võeh..

Mis kartulil viga on ?

Mis kartulil viga on ?

sama hea kui suhkur, natuke aeglasem