Söömiskava JA rasv rinnal ja kõhul
Avaleht » Forums » Toitumine » Toidulisandid » Söömiskava JA rasv rinnal ja kõhul
- This topic has 56 replies, 23 voices, and was last updated 18 years, 3 months tagasi by
Alexander Andrusenko.
-
AutorPostitused
-
november 1, 2007 at 6:49 e.l. #129750
Aile
MemberMul pole seda raamatut käepärast ja selle tühja asja pärast ei viitsi raamatukokku ka minna, ent kas seal raamatus tõesti pole selles näitelauses et ees koma????
See, et sa suitsetama hakkasid, pole kyll m6istlik tegu, olgugi et ka su isa seda teeb.
Miks ma peaks teile valetama? Kooliajast m2letan, et v6ib olla lausen2iteid, kus ka ja ette tuleb koma panna.
november 1, 2007 at 6:56 e.l. #129752matti
MemberTgelikult komade puhul tulebki üsna tihti juhenduda rütmist,mitte õigekirjareeglitest.
november 1, 2007 at 7:11 e.l. #129754R.Tamm
MemberSelle grammatika-temaatika kohta.
Sama silmas pidasingi, millele hehee tahelepanu juhtis.
Ei ole mul paraku hetkel eesti keele grammatikaopikut kaeparast ega oska vastavat reeglit ka peast defineerida, kuid olen usna kindel, et “olgugi” ja “et” vahel vaidluse all olevas lauses on koma.
Ja minupoolne kiiduavaldus Aile Kuuda poolt nimetatud keeleteadlastele nende saavutuste eest, kuid on teisigi. Ja tuliseid vaidluseid analoogsete teemade ule on ajast aega peetud ka tunnustatud keeleteadlaste endi vahel.
november 1, 2007 at 7:18 e.l. #129755matti
MemberTgelikult on kogu see juuksekarva lõhkiajamine samapalju vajalik,kui meres lauaga laineid tagasi lükkamine.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 1, 2007 at 7:38 e.l. #129758Aile
MemberTgelikult komade puhul tulebki üsna tihti juhenduda rütmist,mitte õigekirjareeglitest.??
Just t6in 2ra eespool 13 6igekirjareeglit koma kasutamise kohta (lause eri osad eristuvad t6esti rytmiliselt…). Mis anarhiast sa siin jutlustad?
november 1, 2007 at 7:42 e.l. #129761hehee
Member???
See, et sa suitsetama hakkasid, pole kyll m6istlik tegu, olgugi et ka su isa seda teeb.
Ma mõtlesin, et kas ei peaks olema nõnda – See, et sa suitsetama hakkasid, pole küll mõistlik tegu, olgugi, et ka su isa seda teeb.
Kooliajast m2letan, et v6ib olla lausen2iteid, kus ka ja ette tuleb koma panna.
Seda mäletan ka mina, kuid ei pidanud hetkel neid komasid silmas.
november 1, 2007 at 8:02 e.l. #129763Aile
MemberSee, et sa suitsetama hakkasid, pole kyll m6istlik tegu, olgugi et ka su isa seda teeb.
Ma mõtlesin, et kas ei peaks olema nõnda – See, et sa suitsetama hakkasid, pole küll mõistlik tegu, olgugi, et ka su isa seda teeb.Seda mäletan ka mina, kuid ei pidanud hetkel neid komasid silmas.
Mina ei ole keeleteadlane… aga kysimus mulle meeldis. Sinu poolt pakutu tundub kyll v2heke “v2givaldne”, kuid uurin asja.
Ma arvan, et k6ige targem oleks kysida prof Toom 6unapuu enda k2est. Minu s6branna ytluste kohaselt on ta igati valmis sellistel teemadel selgitusi jagama.
Professor Toom Õunapuu on Eesti mainekamaid didaktikuid ja paljude metoodikakonkursside laureaat. Ta on uurinud näitlikustamist, õpilaste aktiviseerimist ja tagasisidet eesti keele õpetamisel ning õppekirjanduse koostamise põhimõtteid. T. Õunapuu on poolesaja raamatu ja üle poole tuhande publikatsiooni autor. Peamiselt on ta kirjutanud eesti keele õpperaamatuid ja koostanud mitmesuguseid metoodilisi materjale eesti ja vene koolidele ning mitte-eestlastest täiskasvanutele, aga ka ilukirjandust. Teosega “Eesti keele õpetamise metoodika” pälvis ta 1991.a. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Teisi tähtsamaid teoseid: “Huvitav emakeel” (kaasautor Heino Laagus), videokursuse “Armastuskolmnurk” stsenaarium, noorsoojutustus “Katkestusseis”. Praegu on eesti koolide 7.-9. klassides kasutusel Toom ja Pärja Õunapuu koostatud emakeele õppekomplektid “Sõnavorm ja kõne”, “Lause ja kõne” ning “Keel ja kõne”. Populaarseks on saanud T. Õunapuu keelemetoodiliste pisiraamatute sari, mis koosneb 10 väljaandest. Tema viimaseks teoseks on “Õpetamiskunsti viidad”.
T. Õunapuu on õpetajate seas oodatud lektor, ta on Eesti Keele Kaitse Ühingu asutajaid. TTAs töötab ta selle loomisest alates ja õpetab kõigile üliõpilastele eesti õigekeelsust, meediaüliõpilastele täiendavat eesti keele kursust, pedagoogika eriharule õpioskusi jne. Teda on austatud Valgetähe V klassi ordeniga.
november 1, 2007 at 6:56 p.l. #129822urmastamm
MemberMõni mees oli siin väga härga täis.NOJAH kui pole antud mõistusega siis on rammuga.Võis siis lusikaga antud ja kulbiga võetud.
JA olen düsgraaf ja mis sellest see juba sünnist saati käidud logopeedi juures kuid ei midagi….
Kuid see EI OLNUD TEEMA milleks ma siia pöördusin.
Keegi tark rääkis et teha nedele keha osadele rohkem aeroopset trenni.Kuid kuidas teha siis rinndkehale aeroopset trenni…..
november 2, 2007 at 6:16 e.l. #129861hehee
MemberKeegi tark rääkis et teha nedele keha osadele rohkem aeroopset trenni.Kuid kuidas teha siis rinndkehale aeroopset trenni…..Aeroobne trenn mõjub tervele kehale, ei ole nii, et kui jooksed, siis kaob rasv ainult jalgadelt, kaob ikka igalt poolt. Lihtsalt sealt, kus teda on kõige rohkem, kaob ka kõige hiljem. Nii, et jookse, sõua ergomeetril või sõida rattaga – mis aga endale rohkem meeldib.
november 2, 2007 at 6:32 e.l. #129863hehee
MemberMa arvan, et k6ige targem oleks kysida prof Toom 6unapuu enda k2est. Minu s6branna ytluste kohaselt on ta igati valmis sellistel teemadel selgitusi jagama.Ma siiski arvan, et ei hakka lugupeet professorile kirjutama ja küsima, kas sõna et ees käib koma
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 2, 2007 at 6:59 e.l. #129865Alexander Andrusenko
ModeratorOfftopic, aga siiski…
“Olgugi et”, “nii et” ja muud sarnased väljendid on ilma komata.
november 2, 2007 at 8:56 e.l. #129881Aile
MemberOfftopic, aga siiski…“Olgugi et”, “nii et” ja muud sarnased väljendid on ilma komata.
Sinu eesti keele oskus on mind alati rabanud.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 3, 2007 at 12:42 p.l. #130023daman
MemberAga foorum on läbi käidav koht ja Õigekirja peab iga Eesti kodanik oskama, et soovitatav oleks normaalselt kirjutama hakata . Ültse, kui õigekirja ei oska, abi ka siis ei saa – vjso .Ontopic / Tee trenni, ära söö liiga pekist liha ja üle ültse rämpstoitu . Valitud piirkond kus soovid rasva vähendada, sinna piirkonda peaksid rohkem aeroobset tegema, rohkem lisada hetkel pole .
Aga aga aga… kas düsgraafikud ei või siis üldse internetis sõna võtta? ole hea ja võta lahti mingisugune seletav sõnaraamat ning uuri mida düsgraafia tähendab!
urmastammele soovin edu ja jaksu ning püüa teemast Fredi poolt postitatud näpunäited välja noppida, neist on abi küll.
november 3, 2007 at 1:30 p.l. #130026Aile
MemberDüsgraafia ei ole haigus, vaid halvasti arenenud häälikutajust tingitud kirjutamisraskus. D võib olla erinevas raskusastmes. Kõneravi (kirjaliku kõne ravi, mida logopeed teeb pedagoogiliste võtetega) seisnebki peamiselt hääliku pikkuste taju treenimises, selle rakendamises kijutamises jm. õpetamisel. Logopeedid kasutavad erimetoodikat, mis erineb tavametoodikast põhiliselt põhjuste, mitte tagajärgede korrigeerimises ja erinevate meelte kasutamises. Raskesti tajutav on enam materialiseeritud ja näitlikustatud.
Tulemus sõltub east (“vana düsgraafik” alates IV kl. allub ravile aeglasemalt, sest taju areneb normaalselt koolieelses eas), raskusastmest, lapse suhtumisest, tundide sagedusest (tingitud refleksid ei kujune harva korrates), lapse õppimis- ja keskendumisvõimest üldse.
Vajadusel on võimalik kõneravi ajal saavutada koolis diferentseeritud hindamine emakeele kirjalikes töödes vastavalt kõneravi etapile.
Kui algstaatus pole väga hull (häälikutaju lausa arenemata) ja kõneravi on piisav, õpib laps koolis normaaselt edasi ja läheb ülikooligi.
Ohu korral on kasulik lasta logopeedil koolieelses eas lapse häälikutaju uurida ja vajadusel arendada (vt. eelmine vastus).
Ys
Kõik õigekirjavead ei kuulu düsgraafiliste hulka. Logopeed sorteerib kirjavead diagnoosetteütluse põhjal 3 ossa:
1. vältevead (mis on põhjustatud vältetaju nõrkusest ja moodustavad düsgraafiku vigadest põhiosa)
2. reeglivead (reeglid ära õppimata või ei oska äraõpitud reegleid kirjas rakendada, sest ei tunne reegli kohta ära)
3. muud vead (tähtede, sõnade ärajätt, lisamine, teisega asendamine – tingitud keskendumisraskusest, tähelepanematusest, lohakusest)
Lapse arenedes vältetaju ei halvene, vaid paraneb. Reeglite hulk aga suureneb.
Ys hea tahtmise korral v6ib ka karud tantsima panna
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 3, 2007 at 2:06 p.l. #130030kuuliks
MemberKas Sa puudusid koolist kui olid eesti keele tunnid ja kontrolltööd?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> -
AutorPostitused
- The topic ‘Söömiskava JA rasv rinnal ja kõhul’ is closed to new replies.