Skip to main content

Söömiskäitumise psühholoogia uurimus

Avaleht » Forums » Päevakajaline » Küsitlused » Söömiskäitumise psühholoogia uurimus

Viewing 10 posts - 1 through 10 (of 10 total)
  • Autor
    Postitused
  • #24834
    kajakaja
    Member

    Tere!

    Õpin Talinna Ülikoolis psühholoogiat ja kirjutan magistritööd söömiskäitumise ning psühholoogilise heaolu omavahelistest seostest. Palun vastake mu pisikesele küsimustikule, see võtab aega umbes 10 minutit ja loomulikult on tagatud teie anonüümsus.

    Praegu on naisi vastanute hulgas natuke rohkem kui mehi, nii et väga tore oleks, kui mehed leiaksid ka aega vastamiseks.

    Küsimustik on siin.

    Suur tänu teile <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kaja

    #338070
    martinkink
    Member

    Üks kena noorMEES vastas just <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #338071
    htilga
    Member

    Vastatud! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Keeleliselt on test väga kohmakas. Juhendaja pole sellele viidanud?

    #338077
    eesti mees
    Member

    Asi on tehtud, loodan pole just vaga psuhho

    #338088
    kajakaja
    Member

    Vastatud! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Keeleliselt on test väga kohmakas. Juhendaja pole sellele viidanud?

    Mulle endale tundusid ka osad laused kohmakad, aga ma kasutan küsimustikke, mille nö toimimist eesti keeles on juba (korduvalt) kontrollitud, nende numbrilised näitajad on head ja kõik on pigem korras, seega mul pole mõistlikku põhjendust, et nende lauseehitust muuta. Aga kui ma tahaks mõnda skaalat mingil põhjusel paremaks teha, siis töö eesmärk ja sisu peaksid ka sellega vastavuses olema. Niisama tunde ajel midagi muuta ei oleks ilus, seda peab teooria ja numbritega põhjendama, mis tähendaks juba hoopis teist laadi tööd, kui ma praegu teen <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Aitäh kõikidele vastajatele, nii toredad olete <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #338095
    htilga
    Member

    Jah, siis on antud küsimustik oma sõnastusega põhjendatud. Mõtlesin, et ehk on tegu toore tõlkega inglise keelest vmt (no tegelikult ongi aga nüüd on juba tõesti hilja seda muuta, kui sellega on juba mitmeid uurimusi läbi viidud). Muide, ehk oleks hea mõte lisaks eksplitsiitsele testile ka implitsiitne testimine läbi viia? See annaks võimaluse vastustest “sotsiaalselt soovitav” komponent maha lahutada.

    #338123
    kajakaja
    Member

    Ma peaks sellisel juhul mõõtma samu inimesi, kes praegusele küsimustikule vastavad, mida ma loomulikult teha ei saa enam. Aga muidu oleks ikka parem, kui saaks erinevate meetoditega ühte nähtust mõõta ja vaadata, mismoodi tulemused kattuvad või ei kattu ja mõelda, et miks küll.

    Magistritöö ongi üks pisike harjutus võrreldes päris teadusega (aga ma teen seda harjutust hoolega). Selline küsimustikkudega kvantitatiivne meetod on kaasaja teaduspsühholoogias kõige levinum meetod, nii et selles mõttes on ka loogiline, et üks tubli magistrant peab antud meetodist aru saama ja oskab selle miinuseid/plusse hinnata. Kuigi ma olen seda kvantitatiivset meetodit psühholoogia kontekstis hinnanud ja hinnanud ja pole veel erilisi teaduslikke plusse leidnud, aga otsin ja olen endiselt pakkumistele avatud <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #338127
    htilga
    Member

    Implitsiitsete mõõtmiste teostamiseks: http://faculty.washington.edu/agg/pdf/GB&N.JPSP.2003.pdf

    #338236
    kajakaja
    Member

    See on ilmselt ka üks kvantitatiivne viis psüühika mõõtmiseks. Saab ühe suure portsu numbreid, aga ei saa teada, miks need numbrid on sellised ja mis seletused nende taga on. Sellised testid ei arvesta psüühika dünaamilisust, arengut ja kvalitatiivseid erinevusi/muutusi, aga need on ju väga olulised psüühika omadused. Kui neid omadusi uurimisel/meetodi valikul ei arvestata, siis tegelikult ei uuritagi psüühikat, vaid tehakse niisama midagi.

    Näiteks Joel Michell on psühhomeetria probleemidest väga palju ja mitme nurga alt kirjutanud. Eelmine aasta võttis ta asja kokku nii: „If the attributes that psychometricians aspire to measure are heterogeneous orders then psychometrics, as it exists at present, is fatally flawed and destined to join astrology, alchemy, and phrenology in the dustbin of history.“

    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3419461/#B38

    Kurb lugu…

    #338240
    htilga
    Member

    Ilmselgelt ei ole olemas sellist “jumaliku”-iseloomuga testi, mis mõõdaks inimest vahetult ning absoluutselt ühtaegu. Igal testil on omad plussid ja miinused. Asja olulisus seisneb aga selles, et see test annab meile võimaluse mõõta konstrukti jällegi teistsuguse nurga alt, kus lõpuks saame asjast üha selgema pildi <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Viewing 10 posts - 1 through 10 (of 10 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.