Snus (mokatubakas)
- This topic has 31 replies, 20 voices, and was last updated 14 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Mis siis selles snüssis halba on?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> kuna enam ei suitseta ja nüüd kui snüssi proovinud paar korda proovinud tundub jube hea 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Igastahes koostis siin:
Contents: Taste Enhancer (table Salt)
Humectants (E 1520)
Acidity Regulator (E 500)
Nicotine (about) 8 Mg/portion
Salt (about) 2%
Tobacco
Water (about) 50%
Lisa infot siit.
http://northerner.com/snus/Northerner_Top_…,_Portion-2028/
Pika kasutamise peale teeb huuled seest katki. Ja eks ta nikotniinisõltuvust tekitab, nagu teisedki seda ainet sisaldavad tooted – keha ju ise seda enam ei tooda, kui “lihtsamat” teed pidi saab -, aga kui oled endine suitsumees, siis vast sõltuvus niigi olemas ja eriti vahet pole.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>PS: nikotiinisõltuvusest veel nii palju, et keha hakkab tegelikult umbes 2-3 päeva möödudes peale “välist manustamist” seda ise uuesti tootma, kihk uue doosi järele on tegelikult vana harjumus, st tegemist on suuresti n-ö vaimse sõltuvusega.
Pika kasutamise peale teeb huuled seest katki. Ja eks ta nikotniinisõltuvust tekitab, nagu teisedki seda ainet sisaldavad tooted – keha ju ise seda enam ei tooda, kui “lihtsamat” teed pidi saab -, aga kui oled endine suitsumees, siis vast sõltuvus niigi olemas ja eriti vahet pole.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
PS: nikotiinisõltuvusest veel nii palju, et keha hakkab tegelikult umbes 2-3 päeva möödudes peale “välist manustamist” seda ise uuesti tootma, kihk uue doosi järele on tegelikult vana harjumus, st tegemist on suuresti n-ö vaimse sõltuvusega.
1-2 padjakest päevas siis midagi eriti tervisele ei tee?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kopsus on ju vähemalt puhtad. Mis teised arvavad?No põhimõtteliselt sa ju lutsid tubakat, soola ja vett. Humektant (E1520)on hüdrofiilne aine, mida kasutatakse niiskuse säilitamiseks (põhineb mingitel ksülitooli või/ja glütseriiniühenditel – kui ma ei eksi) ja ei tohiks seega midagi hullu teha. Happesuse regulaator E 500 võib olla midagi silikaadist kuni stearhappeni – nii palju kui keemiat mäletan. Viimast kahte vast suurtes kogustes ei soovitata.
Kahtlen, et midagi väga hullu teeb. Kuid eks mõni arst kindlasti laidaks väga maha.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sellega arvesta küll, et padjakesed sisaldavad klaasikilde, mis nahka vigastades soodustavad imendumist – just need huuli lõhuvadki. Pika aja peale tekib sinna midagi armkoe taolist.
No põhimõtteliselt sa ju lutsid tubakat, soola ja vett. Humektant (E1520)on hüdrofiilne aine, mida kasutatakse niiskuse säilitamiseks (põhineb mingitel ksülitooli või/ja glütseriiniühenditel – kui ma ei eksi) ja ei tohiks seega midagi hullu teha. Happesuse regulaator E 500 võib olla midagi silikaadist kuni stearhappeni – nii palju kui keemiat mäletan. Viimast kahte vast suurtes kogustes ei soovitata.Kahtlen, et midagi väga hullu teeb. Kuid eks mõni arst kindlasti laidaks väga maha.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sellega arvesta küll, et padjakesed sisaldavad klaasikilde, mis nahka vigastades soodustavad imendumist – just need huuli lõhuvadki. Pika aja peale tekib sinna midagi armkoe taolist.
Klaasikillud on müüt!
Tegelikult on klaasikildude asemel sool.
My bad. Igastahes, ennastki hakkas huvitama see teema.
Praise the Lord for Wikipedia!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://en.wikipedia.org/wiki/Snus#Debate_a…lth_researchersWTF millest keha Sul nikotiini toodab???????Ajasin üht-teist sassi. Paar päeva kulub organismil nikotiinist vabanemiseks. Ja (keemilised) närvisünapsid, mida nikotiin eelnevalt mõjutab, jõuavad endisse seisundisse. Kas nikotiin mitte mediaatorit ja retseptorainet ei mõjuta – nende koostist või kogust?
Endal saab kohe 2 aastat esmasest snusi tegemise kogemusest täis , siiamaani olen üpriski regulaarselt teinud. Viimasel ajal küll tihedamalt, muidu olin lihtsalt sunday-snusitaja umbes .
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tervisega probleeme pole, kuid üks pool moka alt läheb natukene sügavamale kui teine. Midagi pmts pole tervisele teinud.
Infot igasugust! Snus
“
Viimased teadmised:
Viimases kolmes uurnigus mis on viidud läbi koostöös maailma tervise organisatsiooniga (MONICA) on leitud, et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Samas ei ole jõutud veel selgusele milline on snusi mõju teistele südamehaigustele. Teadlased on ka jõudnud arusaamale, et snus ei mõjuta vere vedelsust. Samas on snusil otsene efekt vererõhule ja südamerütmile, kuigi on veel ebaselge, kas snus põhjustab kroonilist kõrge-vererõhulisust. 2004 aasta Eliasoni uuringus leiti ,et risk haigestuda vanuselisse diabeeti on snusi kasutajate seas olematu, kuigi see risk on suitsetajate seas suur. Rootsis läbi viidud riski analüüs näitas, et eeldades snusi suitsule väheneb risk surra tubaka läbi 90%.. “
Suuõõne vähki täpsemalt jamh
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suuõõne vähki täpsemalt jamh” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja linnas elamine võib tekitada kopsuvähki õhusaastuse tõttu..
Pmts kõik asjad elus on kahjulikud ja tapavad. Väike protsent on saada snusiga vähk või midagi (Sellega ma vägagi nõustuks, et poleks tark mingi 30 aastat järest snusi paugutada). Põhiliselt lähevad igemed peppu suur-tarbijatel.
Väike protsent jah saada vähki,aga si.. oleks selle väikse protsendi sees ise olla
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Paistab , et võib rahus edasi teha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.