Silvar Rückenberg
- This topic has 2,032 replies, 110 voices, and was last updated 10 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Mõtlesime, et käte- ja seljatrenn sobib peale sellist rännakut ideaalselt, jalad juba natuke said trenni:)
Aga kuhu trenn jäi, lugedes pealkirja?
Silvar peaks olema Reval – Spordis praegu, vähemalt päeval helistasin üle ja ta ütles, et trenn on plaanis.
Ka minu poolt Hr. Silvarile õnnitlused:) Hullumeelne, kuid ülimalt võimas saavutus:) Tartu mehed on ikka väge täis…
Näo järgi tundus, et Silvar oleks võinud veel tagasi ka kõndida…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Suur kiitus veelkord!Muideks eile Raigo juurde jõudes kaalusime Silvarit kuna ta oli selleks ajaks juba ca 1,5 kilo söönud – joonud, siis kaal näitas 94,5 kilo ja see tähendab ,et kaalukaotsu selle distantsi läbides oligi ca 1,5 kilo – seega üllatavalt vähe ja see näitab ,et distantsi ajal sai vedeliku varusid korralikult täiendatud.
Matka viimased 15 km, kui olin osaline jalgrattal, ja vastuvõtt piiril olid emotsionaalselt positiivsed ning soojad. Väga mõnus oli kogeda ja taaskord korduvalt meenutada.
Enamus osalejaid on rääkinud oma kannatustest ja sellele järgnenud vigastustest, siis Esta on suht vait selle kohapealt. Äkki jagad ka meiega oma vigastuste nimekirja, ikkagi 55 km panid ära ja näost tundus, et paneksid veel edasigi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minul erilisi kannatusi polnud. Teipisin kohe jalad kinni. Väsitav ei olnud.Kui läbimärjaks saime, siis oli mingi aeg külm, väga külm tuul ja pime ümberringi. Algul tundus ka, et ville ei ole jalgadel aga tänaseks neid ikka jagub aga mitte midagi hullu, tahaks juba kõndida. Lihaste poolest jalad valusad ega väsinud ei ole. Aeg läks kah kuidagi kiiresti teel, jutustasime, pidevalt helistati jne. Mure oli vaid, et Silvar vastu peaks. Aga lõpus tuli tal ikka täitsa lisaeengia veel kuskilt ja pidas ülihästi vastu:)
Eile sain aru, et Lee Childi raamatute kangelane Jack Reacher tugineb Silvari isikule. Kokkulangevused on hämmastavad.
Mina siis olin ränduritega enam vähem kogu selle aja ühenduses, kuulsin nii heast kui halvast ja sain ülevaate sellest, mida läbi elati.
Mis mind kõige rohkem imestama pani oli Silvar ise. Kommentaarid: “päike paistab lagipähe ja väga uimane on, aga pole hullu” või siis “öösel oli raske hetk, tükk aega polnud juua, aga nüüd on jälle super” või “jalad on villis ja valutavad, aga see kõndimist ei sega”. Lihtsalt uskumatu, kui positiivseks suutis see mees selle kõige juures jääda, kui vähe ta kurtis ja kui palju ta vaimselt oma füüsilisest üle on. See on müstika, selliseid inimesi ei ole just palju, kes hoolimata oma füüsilistest kannatustest suudavad oma tahtejõuga kõigest teerulliga üle sõita.
See inimene suudaks ilmselt kõike, mida ta tahab.
Ja peale seda kõike 45 tundi ärkvelolekut ja kusagil 7 tundi magamist, ütleb ta- keha ja vaim on ära taastunud ja ta nüüd läheb jõusaali. Ma arvan, et mitte ühtegi teist inimest ei ole, kes peale sellist “jalutuskäiku” trenni kipuks.
Austus, väga suur austus kõigile, kes sellel rännakul osalesid, kes julgesid üldse millegi sellise tegemise peale mõelda ja osaleda.
Et vaadata kõrgele ja kaugele, tuleb tunda ning näha, mis on lähedal!
- You must be logged in to reply to this topic.