Silvar Rückenberg
- This topic has 2,032 replies, 110 voices, and was last updated 10 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Tervitused kõigile kulturismi ja fitnessi sõpradele. Mul on heameel liituda ka Team Fastiga. Kes mind veel ei tea, siis olen TÜASK i (Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi ) kulturismi ja fitnessi peatreener alates 2011 aasta sügisest. Olen lõpetanud TÜ kehakultuuriteaduskonna magistrikraadiga, treeneri ja spordijuhi erialal. Hetke seisuga on meie grupis 18 saavutussportlast ja 20 harrastussportlast. Edaspidi annangi ülevaate meie team i liikmetest ning läbilõikeid nii sõnas kui pildis nende treenigutest, vormist ning valmistumistest tähtsamateks võistlusteks.
Tervist! Usun, et see saab kindlasti väga põnev teema olema, mida pidevalt lugeda!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väike kokkuvõte EKV 21. aprillil toimusid Tallinnas Salme kultuurikeskuses 28. Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis. Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi oli neil võistlustel esindatud 12 võistlejaga. Üle mitme aasta toodi karikas klubilises arvestuses taas tagasi Tartusse.
Ülikooli spordiklubisse kuuluvaid sportlasi jagus kõikidesse kategooriatesse, alates athletic fitnessist ja bikinist, lõpetades bodyfitnessi ja klassikalise kulturismiga. Kiitust väärivad kahtlemata kõik sportlased.
Omaette esiletõstmist väärivad kindlasti nüüdseks juba legendaarne Esta Pilt, noor klassikaline kulturist Siim Savisaar, juunioride kulturismi kategoorias võistelnud Taavi Merisalu, bikini fitnessist Kristiine Pai, athletic fitnessis ja naiste bodyfitnessis võistlenud Darola Kruusik ning meesjuunioride arvestuses athletic fitnessis võistelnud Jüri Juurikas.
Esta Pilt saavutas esikoha nii naiste athletic fitnessis kui bodyfitnessis. Siim Savisaar jäi algul oma kategoorias küll teiseks, kuid absoluutses arvestuses õnnestus tal koguni saavutada hinnaline absoluutne 3. koht, seda Ott Kiivikase ja Mikk Raudsepa järel.
Väga heas vormis Taavi Merisalu saavutas väga tugevas konkureeris väärtusliku 2. koha. Mõnevõrra üllatuslik oli Taavi eemalejäämine absoluutse paremusjärjestuse selgitamiselt. Taavi vorm oli väga hea ja see oleks lubanud konkureerida kindlasti ka finaalis.
Kristiine Pai tõi bikini kategoorias tõi TÜ ASKle 2. koha. Olgu siinkohal lisatud, et konkurents selles kategoorias oli samuti väga tugev – võistles koguni 8 võistlejat.
Noor ja talendikas Darola Kruusik jäi naiste athletic fitnessis Esta Pildi järel teiseks, kuid naiste bodyfitnessi kategoorias saavutas 3. koha. Kahtlemata on Darola väga suure potentsiaaliga ja temast saame tulevikus kindlasti veel kuulda. Darola treeneriks on Taavi Truija.
Suurepärase tulemuse pakkusid meile Athletic fitnessi mehed, kus Kristjan Oras saavutas kategoorias 2. koha. Kindlasti jääb mõnevõrra hinge kripeldama, et teine koht tuli vastu võtta võitjaga võrdse punkti summaga, aga reeglid näevad ette, et võrdse punktisumma korral saab määravaks kehavooru tulemus. Imelised kehalised tulemused jäid silma ka Kulturismi ja fitnessi liidu presidendile, kes tegi meie mehele ka pakkumise võistelda Athletic fitnessis Euroopa meistrivõistlustel.
Mõnevõrra nukker, et Jüri Juurikas pidi oma kategoorias (juunioride athletic fitness) sel korral võistlema üksi, ent sellest hoolimata, tegi Jüri korraliku soorituse.
Rääkides EKV-st, siis kindlasti tahaksin eraldi kiita Edmund Pilti, kellel on kindel siht ja hea töötahe….usun et lähiaastatel tõuseb ta tõsiseltvõetavaks pretendendiks juunioride medalikohtadele. Kindlasti toetan teda oma teadmistega vormi tegemise ja lavateravuse saavutamise vallas. Edmundiga saime juba kokku ja alustasime uut ettevalmistustsükklit EMV-ks. Tsükli esimene kava on juba koostatud ja töö nõrkade kohtade järeleaitamiseks on täiest hoos. Sellest mehest kuulete kindlasti veel, SEST ÄRGE UNUSTAGE TIPPU EI JõUA MITTE KÕIGE ANDEKAMAD VAID KÕIGE TÖÖKAMAD!!!
Tore jah ,et Teie tegemistest hakkame rohkem kuulma ja luureinfo vormide kohta hakkab ka paremini meieni jõudma….
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> mitte alles siis kui laval laksud käima hakkavad. Teie klubi sportlastega sõidame koos õige pea Horvaatiasse Athletic fitnessi EM -le, loodame et ka seal esindavad nad väärikalt mitte ainult klubi vaid ka Eestit.
Pärast EKV õnnestumist pälvisid TÜASKi edukamad sportlased Esta Pilt, Siim Savisaar, Taavi Merisalu ja Kristiine Pai võimaluse esindada Eesti koondist Balti matšil. Tagajärjeks oli Taavi Merisalu 3 koht, Siim Savisaar 4 koht, Esta Pilt 5 koht, Kristiine Pai 6 koht. Arvestades tugevat konkurentsi naaberriikide poolt, võib tulemused lugeda positiivseks, samuti ei tohi ära unustada hindamatud kogemust,mida annavad välisvõistlused. Minu õnnitlused teile kõigile
Ja tuleb tõdeda, et sellega ei ole meie sportlaste kevadhooaeg veel punkti saanud. Kahe nädalapärast sõidavad Esta Pilt ja Kristjan Oras esindama Eestit Horvaatiasse Athletic fitnessi EM -le.Seoses sellega oleme viinud sisse muudatused ka treeningutes. Esta puhul kindlasti on keha tema tugevam külg, lihtsalt tuleb säilitada oma lavalist võistlusvormi. Teine lugu on aga füüsiliste võimetega, mida üritame alates EKV-st forsseritud treeninguga parandada. Üritame teha 3 korda nädalas kiirendusi sõudeergomeetril seeriatega nädala peale 1 päev 3×500, 2 päev 3×750 ja 3 päev 3×1000 seeriate pausid täieliku taastumiseni. Triitsepsi ja lõuatõmmete puhul järgime sama skeemi 3 päeval 3x suutlikuseni täieliku taastumiseni. Kristjaniga on asi keerulisem, tema füüsiliste näitajate osas väga nuriseda ei saa. Loomulikult alati saab paremini ja kindlasti tahame saada EM-il nii lõuatõmbele kui ka triitsepsile kuni 5 kordust juurde aga laiaslaastus võib nende näitajatega rahul olla. Sõudmise osas usun, et Kristjani 1000m aeg 2.59 kuulub maailma klassi ning tugevas konkurentsis on sealtki veel midagi kärpida. Keerulisem on aga mehe lavalise kehavormiga. Kuna mees on teise spordiala esindaja siis olude sunnil on kehalisi kitsaskohti ja lihvimisi palju. Kristjani põhisporialast (aerutamine) tulenevalt on tema eelnev kogemus jalatreeningute osas põgus… Mille taha jäi ka kindlasti EKV 1 koht (võrdsete punktide juures kaotas esikoha kehavooru punktide põhjal). Nüüd olemegi tõsiselt tööd teinud selle nimel, et anda minimaalse ajaga jalale kuju. Seda kõike raskendab asjaolu, et enda alast tulenevalt on treeningkavas kirjas vastupidavustreeningud. Aga usun et me teeme Kristjaniga veel imet
Kuna Kristjan on endiselt dieedil siis kuivus ja lihaste separatsioon paraneb silmnähtavalt ja tänu innukatele jalatreeningutele on reienelipea silmapaitavalt õhukese nahaalt terendamas. Loomulikult kasutame ka Fast toidulisandeid, näiteks glutamiin, et selliste suurte koormuste ja mahtude juures lihasmass säiliks. Rasvapõletajad, et intensiivistada rasvadeainevahetust jne. Kõigele lisaks muidugi veel ka poseerimine 2 korda nädalas… Aga töötame edasi…Tere ka minu poolt!
Tahan öelda, et Silvari tulekuga TÜ ASK treeneriks on kulturismielu TÜ-s väga hea hoo sisse saanud. Kuuldus heast treenerist levib ja lisandunud on nii harrastus- kui võistlussportlasi.
Enda seisukohast võttes on hea meel, et esimest korda jõutreeningute tegemise perioodil treenin nüüd konkreetse treeningkava järgi ja esimest korda on võimalus treeneriga nõu pidada ja tuge saada. Kindlasti treenin targemalt,.
Esimest korda oli väga hea tunne minna ka Eesti Karikavõistlustele võistkonnana. Kõik aitasid ja toetasid üksteist.
Tänu Silvari tulekule treenin ka ise alates aasta algusest TÜ ASK-is. Kuna spordiklubis treenib suur hulk erinevate spordialade tugevaid ja tõsiseid tegijaid, siis on õhkkond treenimiseks väga hea. Nii oleme ka teiste alade tegijaid enda hulka meelitanud.Meeldiv oli meie sportlaste rohke osavõtt Lõuna-EEsti ja EEsti Karikavõistlustest.
Meeldiv oli ka Balti matšile sõit oma väikse teamiga. Tänud Kristiine Pai treenerile Veikko Kriiskile
Kui enamusel teamist on kulturismihooaeg võistlemise mõttes läbi, siis mina ja Kristjan valmistume jah veel Athletic Fitnessiks ja nädala jagu veel raskeid treeninguid.
Loodan kindlasti kasvõi mõned kordused jõuvoorus juurde saada. Kindalsti kõige nõrgem on jah sõudmine. Tehnika osas olen end natuke parandanud aga liigutused on aeglased. Ka on sõudmise ettevalmistusele negatiivselt mõjunud krooniline nohu, nina vaheseina operatsioon ja järjestikused hingamisteede haigused.
Keha osas vajavad kindlasti eelisarendust lailihas ja õlg. Ehk annab ka minu vanuses selles osas veel midagi muuta:)
Treenime edasi!
Tore on tõdeda, et TÜASK on olemas reaalne treener, kes kordineerib mitte ainult võistlejate lähetamist võistlustele, vaid tegeleb treeneri nime kõige otsesema tähenduse sportlaste treenimisega – kuulsin ka Balti Matšil Silvari tegemiste kohta palju positiivset ja see teeb rõõmu, sest ega erialaspetsialiste, kes suudavad võistlejatele sportlastele nõu anda ei ole eestis palju, neid võib üles lugeda ühekäe näppudel – kes minu silmis on võistlussportlaste treenerid
Tervitused!
Ka mina olen Team Rückenbergi liige.
Silvari abiga sain paika oma toitumise (niipalju kui olukord seda võimaldab) ja treeningud. Pöörasime tähelepanu harjutuste korrektsele sooritamisele, hakkasime kasutama tsüklitreeninguid ja periodiseerimist.
Hetkel taastun jätkuvalt õlavigastusest, mis kuidagi järgi ei anna. Tee või tina. Füsioterapeudi juures teste tehes ei olnud kordagi kuskilt valus, ometigi päeva jooksul on mitmed valuhood. Reedel on perearsti vastuvõtt, ehk saab miskit põletikuvastast. Treeningus langetasime juba mõned nädalad tagasi koormust, vahetasime harjutusi. Nüüdseks on kõik surumised välja võetud.
Keha osas vajab eelkõige arendamist rind ja selg. Rind on mul olematu ja selg õhukene nagu lepaleht. Töö käib vastavalt sellele kuidas keha lubab.
R.
Tervitused ka minu poolt!
Teen väikese ülevaate enda treeningutest ja valmistumisest EMiks. Nagu Silvar eespool mainis, siis olen teise ala mees – nimelt põhispordialaks on aerutamine, millega tõsisemalt alustasin uuesti 2006. aastast. Eelnevalt jäi lihtsalt kolm-neli aastat vahele, erinevatel põhjustel. Athletic Fitnessi juurde tõid mina Esta ja Silvar, kes on olnud viimasel ajal suureks abiks, nii valmistumisel Lõuna-Eesti Lahtisteks kui ka EKV-ks.
Rääkides nüüd treeningutest, siis põhirõhk läheb mul aerutamise peale. Trennid on enamasti 2x päevas, mõnikord ka 3x ja enamus treeningutest teen süstaga vee peal. Jõusaalis käin 3x nädalas ja treeninguid on suunatud praegu lõuatõmmetele ja rööbaspuudel surumisele. Lisaks tulevad siis 3 trenni nädalas jalale, millele tuleb praegu suurt rõhku pöörata, et laval midagi näidata ka oleks, aga jääks alles teravus sõudmisel. Samuti saab 2x nädalas külastada “kallist” sõudeergomeetrit.
Toitumisega on lood nii, et Silvar on mulle andnud ette päevakaloraasid, mida ma siis üritan jälgida niihästi või halvasti kui ma seda suudan. Madal süsivesikute dieet on kõike muud kui meelakkumine, sest näiteks kolmapäeval oli mul selline tunne, et sööks kasvõi terve külmkapi tühjaks. Aga noh, kes kannatab see kaua elab või kuidas see ütlemine oligi.
Ah ja treeningtunde tuleb nädalas praegu keskmiselt 15-20, üldiselt mida suvepoole seda vähem treeningtunde nädalas tuleb. Seevastu muutuvad trennid aina intensiivsemaks, kuid alla 15 tunni nädalas ei lange vist veel niipea.
There is no glory in practice, but without practice, there is no glory!!
Tere,
Treenin ka ise sügisest Team Rückenbergis. Treeningkava Silvar teha ei oska mulle (keegi ei oskaks), kuna nii palju on vigastusi. Põhimõtteliselt aasta aega olengi trennis käinud ja teinud neid harjutusi mida saan. Aga vaikselt vigastused taastuvad ja paneme Silvariga juunist ka kava paika.
Võistluste ettevalmistumisel oli Silvarist väga palju kasu, ma vist isegi helistasin talle öösiti, et oma küsimustele vastuseid saada, mis mind järsku painama hakkasid (kas teen õigesti, kas ikka võin, kas see on õige jne).
Ise nüüd plaanin võistelda alles järgmise aasta sügisel, aga v-o tulen juba kevadel välja. Kui kevadel, siis sügisel ei võistle. Olen veel noor ja ei näe põhjust kaks korda aastas võistelda kuna pidurdab kõvasti arengut, eriti jõunäitajate suhtes. Õnneks see dieet suutsin enamik harjutusi teha konstantse raskusega.
Tere, külastajad ja tiimikaaslased!
Ma leian, et sugugi kohatu ei oleks praegusel hetkel teha ka väikene enesetutvustus, sest enamustele olen ma uus ja võõras nägu. Niisiis, nimeks on mul Jüri. Põhimõtteliselt pärit olen meie kuurortist ja suvepealinnast ( viimasel ajal also know as “peksupealinn”) Pärnust, aga seoses õpingute jätkamisega ülikoolis platseerun suurema osa ajast Tartus.
Minu puhul on tegu samuti elupõlise aerutajaga nagu Kristjanigagi. Aerutanud olen ma tänaseks päevaks umbes-täpselt pool oma elust, mis minu 22. eluaasta juures on 11 aastat. Hetke seisuga tiksub aastaid juurdegi, mis tähendab, et suvi jätkub aerutamislainel ja plaan on osaleda ühel tiitlivõistlusel, milleks on 12-15 juuli toimuvad U23 Euroopa Meistrivõistlused Portugalis.
Tulles tagasi teema juurde, siis võib mind praeguse seisu järgi lugeda Athletic Fitnessi harrastajaks. Harrastajaks sellepärast, et veel tänase päevani spetsiaalset ettevalmistust ei ole antud ala silmas pidades tehtud. Tõsi, pidev poseerimise harjutamine tõesti, aga see sai läbi viidud täismahus põhitreeningute kõrvalt.
Liigume edasi. Vaadates natukene tulevikku ja hinnates hetkeseisu, siis ei ole vaja kaugelt otsida seda, millele minu puhul keskenduma tuleb hakata – jalad. Olematus sobiks enam kui küll, et hinnata nende praegust taset. Häbi mulle. Lohutan ennast mõttega, et põhjus on endiselt selles, et ma tõesti ei ole neid kunagi jõutreeningutega koormanud.
Põhjuseks ei ole mitte minu laiskus ega see, et jalad ei kuulu niiöelda “rannalihaste” hulka. Pigem hoopis see, et aerutajale on iga lisakilo jalgadel lisakümnendikud distantsi läbimisel. Kui neid kümnendike koguda liialt kehaosadele, mis veepeal liikumist ei soodusta, siis saavad kümnendikest sajandikud ja sajandikest sekundid. Tugevas konkurentsis aga lahutavad sajandikud ja kohati isegi kõigest tuhandikud mehi, kes võidavad, ja neid kes jäävad medalist üldse ilma. Just need on need sajandikud, millega ma siiamaani riskida ei julgenud. Õnneks aga ajad muutuvad.
Vaadates uuesti Athletic Fitnessi poole, siis peale suvehooaega saab juba hoo sisse spetsiaalne jalgade järeleaitamise periood. Täpseid plaane pole veel paika pandud ja sellega pole ka kiiret, mistõttu ma sellele veel ülearu ei mõtle. Toetudes eeldusele, et jalad on sama kiire lihasarenguga nagu ülejäänud keha, siis julgen oletada ja isegi väita, et peale 3-4 kuulist jalaperioodi on pilt juba märgatavalt uhkem ja häbi nende pärast tundma enam ei pea.
Pean juba ette hoiatama, et tegelikult mulle meeldib kirjutada väga pikki ja detailseid postitusi, aga et mitte muuta antud teemat ülearu loetamatuks, siis ma püüan ennast esialgu vähemalt natukenegi tagasi hoida. Mis edaspidi saab, seda ma ei julge lubada. Kui kellelgi tekib huvi lugeda EKV ja LEKV kohta, siis võib selle kohta leida postitusi minu BLOGIST, mille lingi leiab ka signatuurist.
Saladuskatte alla võin öelda, et seal on lugemist teistelgi teemadel. Ega rohkem ei olegi jäänud öelda, kui et sportlased, tehke trenni, tervisesportlased, tehke trenni ja kõik need, kes trenni ei tee, tehke ka trenni. See on hea.
Peatse kirjutamiseni.
- You must be logged in to reply to this topic.