Seljaprobleemid

Targem krt… sul on lihtsalt spetsiifiline väljaõpe ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ega Cissus tagantjärele vist ei aita. Oleks ühepoolne siis arvatavasti aitaks. Ega seal vist mingit edasiste stressimõrade riski väga pole?

Aga kasvuhormooni teeks küll tippspordis kohustuslikuks, vähemalt valgetele ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Praeguse keelupoliitikaga toidetakse vigastusi. Või noh, 20 kDa kasvuhormooni ei kontrolli keegi ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga ma ei tea kuidas selle hangitavuse ja hinnaga on. Suurriikide sportlastel muidugi pole probleemi.

Cissuse teeks ka kohustuslikuks.

Mul on natuke teine diagnoos aga põhimõtteliselt üsna sama. Ja osad kükid mõjuvad pigem hästi. Jõutõmmet kui teen siis sumot või üks jalg ees ja ka pigem mõjub hästi.

Ma ikkagi üritaks võimalikult soodsat keskkonda tekitada seal piirkonnas ja pigem teeks vereringet parandavaid harjutusi, eriti silmas pidades seda – The demonstration of a unilateral spondylolysis is important because there is a potential for full healing if the athletic activity is modified, whereas bilateral spondylolysis frequently leads to established nonunion. Tugevdamine ilma vigastuseta oleks loomulikult ideaal:)

Aga kasvukas muidu tore asi jah. Loomulikult jutt meditsiinilisest, kontrollitud kasutamisest. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ei teagi täpset põhjust. Ühel hetkel hakkas alaselg sprintides valutama. Peale uuringut külastasin korra kiropraktikut ning sain mõned ideed venitusharjutuste kohta. Lisaks soovitati päevas 700mg magneesiumi võtta ehk siis 2 tblt Magnex b6.

Nüüdsest on sellest uuringust vist juba aasta möödas ning seljavalusi pole enam tunda. Saan vabalt sprintida jne. Ainuke probleem on siiski vähene alaselja painduvus/liikuvus. Silda tehes lööb ka kanguse ja kerge valu sisse. Ettepainutades jääb alati selg kangeks, külgedele on raske painutada jms..

Huvitav kas seda alaselja liikuvust on võimalik parandada või see fassetliigeste tropism = eluaegne puuhobune?

Kui ikka liigesed korralikult ei liigu, siis ei paindu ka. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Parendada ehk annab, aga ideaalseks– selle kohta lubadusi ei anna.

Suures osas on see liikuvus pigem vigastusterisk, täpsemalt praegu ei tea rääkida.

ei saa aru ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ta m6tleb siin

Liikuvus (Elastsus) = Ebastabiilsus

Ma usun, et elastsus, koos piisava lihastoonusega pigem ikkagi v2hendab vigastuste ohtu.

Kasvuhormooni v2hesus on suuresti ka meie eluviisist tingitud.

Tänan.

Täiesti nõus elastsuse ja toonuse osas.

Kui mingi piirkond on vähem elastne, on tänu sellele teistel piirkondadel mingil ekstreemliigutusel suurem koormus.

Lisaks jäikus=vereringe ja ainevah halvenemine, valu oht.

Hüpermobiilsus kindlasti jällegi vigastuse oht. Anatoomilistes piirides jällegi teine lugu.

Millised on kasvuhormooni vähesuse tunnused?

Sul neid pole ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lihtsalt neegritel on rohkem… kas anaboolseid hormoone või retseptoritundlikkust või üldse igasuguste anaboolsete signaaliahelate töökust.

On üks ja ainult üks koht kus see neile kahjuks tuleb ja see on armkoe vohamine.

Nendes ausalt öeldes väga midagi uut pole, ei usu et Ailelegi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Need pole isegi “vajadused” vaid ehituslikest iseärasustes olenevad tegurid juba:)

Liiges peab olema liikuv talle liikumiseks etten2htud telgede ymber. Kas nii oleks korrektne ytelda?

Ma lisaks sinna lõppu täpsustamiseks ettenähtud amplituudis.

Sest näiteks nimmeosa ja rinnaosa lülidel on ikkagi samad teljed ja liigutused, aga amplituudid on erinevad.