segaduses

Jalgu ongi oluliselt raskem treenida kui ylakeha, minul vähemasti. Sinna kipub see ‘lisa’ väga kergesti tulema ka.

Aga tsyklid? Kui pikad ja kui palju neid on ja mis raskusi ja vahendeid sa kasutad?

Ja käid sa lindil/stepperil/söudel vms masinal ka? Pulssi tuleks jälgida ka kindlasti kui rasvu tahad vähendada/pisemaid pykse tulevikus jalga saada. Selleks minegi näiteks stepperile. Nood enamasti näitavad pulssi ka ja jälgi, et see oleks 150-155 vahemikus. Ja anna tuld. Näiteks pool tundi järjest. Vahel langetad, vahel töstad pulssi, aga mitte liiga palju.

Aga tubli oled, et sa selga ja köhtu ka kenasti treenid ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Oeh, kõik pudru ja kapsad.

Saage aru, et tavainimese mõistes vormi saamiseks ei ole vaja ette võtta mingeid maagilisi treeningtrikke ega toitumisvõtteid. No kohe mitte ei ole. Peamine asi – Söö vähem energiat sisse, kui kulutad(Või vastupidi) mõningate pidepunktidega (Päevane valgu, rasva-vajadus, kaloraažidega ekstreemsustega vältimine) . THE END. That’s it. That’s all.

Tahad vähe paremat vormi kui tavainimene siis lisa veel jõutreeningut või muud füüsilist aktiivsust juurde. Kogu lugu.

Ei ole vaja keskenduda mingitele pulsivahemikele või higi lahtisaamistele. Kui teed trenni siis võta üks algajate kava siit lehelt, palu saalis, et treener vähe kriitilisema pilgu vormile viskaks ning kogu lugu. Ei ole vaja ise leiutada ega paanitseda. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Peamine on see, et arvutad umbkaudselt välja oma päevase toitumise energiahulga ning toitainete sisaldused ning korrigeerid neid vastavalt eesmärkidele, kas siis kaalu alla või üles. Ja seda sa lampi täppi ei saagi. Vali mingi pidepunkt ning asu seda järgima ning nädala kahe pärast on muutused teada ja siis korrigeerid.

See, kas sa oma mune praed või keedad on niivõrd ebaoluline faktor siinkohal, et ebaolulisemat asja annaks välja mõelda. Ja Pruun riis EI OLE parem, kui valge riis BTW. Pigem on valge isegi parem, kui niiväga anaalseks minna. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Seega ärge mõelge asju üle. Ma tean, et kõik arvavad, et vormi saamine on mingi metsik ettevõtmine, kus vaja kasutada tuumafüüsikat jms värki, et kuidagi need grammid küljest kaoksid. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga reaalselt on asi niivõrd lihtne, et enamikel jääb karp lahti, kui lihtne see tegelikult on.

Valke – ca. 2-2,2g kehakilo kohta

Rasvu – ca 1g kehakilo kohta

Süskareid – kuidas ise heaks arvad kaloraaži piires

Söö mitmekülgselt täisväärtuslikest toiduainetest niipalju kui saad, kuid ära väldi paaniliselt midagi. Tekitad endale toitumishäired niimoodi.

Kalorid – Htilga tõi juba ülevalpool välja.

Samas olen netist uurinud, et 0 vereguripi inimestele ei sobi piimatooted, pidi vist ainevahetust aeglustama.

Veregrupid on puhtalt tinglik ja hiljuti leiutatud jaotus. Ei oma mingit seost toitumisega. Küll aga on nüüd avastatud, et inimese soolte bakterite koosluse järgi saab inimesi jagada gruppidesse, kes seedivad erinevaid asju veidi erinevalt. Ja sellest tuleneb, mis kellelegi sobib.

Reaalelus aga ei tee keegi hetkel sellist määramist, mida saaksid paberile trükitult poodi kaasa võtta. Pead ise läbi katsetama erinevad toitude rühmad – liha, piimatooted, köögiviljad, teraviljatooted. Leidma nende vahel endale sobiva tasakaalu.

Kuid mitte müstifitseerida mingit veregrupidieeti.

PS. jah, saatan peitub detailides. Süütud peotäied pähkleid, möödaminnes söödud “paar puuvilja” on need, mis võivad lõpuks dieedi rikkuda. Sest defitsiidis ollaksegi ju mõned sajad kcal maksimaalselt.

Igal oma arvamus. Kui inimene on otsustanud end tösisemalt käsile vötta ning suudab end motiveerida toitumist ja elustiili muutma, igati respect. Ja see, mis valemiga kellelgi kusagilt midagi kaob vöi juurde tuleb, on väga individuaalne.

Eks köik räägivad oma kogemuste pöhjal…vast ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Omad kogemused peksavad. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui puudub teadmistepagas adekvaatselt nende kogemuste analüüsimiseks. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma alustasin oma praegust dieeti ilma ühegi praktilise kogemuseta, mis võiks väita mulle, et see on edukas. Läksin puhtalt teadusliku materjali toetuse peale välja. Siiani pole pettuma pidanud. Nii hämmastav, kui see ka pole – siis teadus ei valetagi. Holy crap. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Teadusega on see värk, et see kipub muutuma.. iga max 10a tagant ” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja tulebki kaasas käia teaduse arenguga. Aga tundub, et mõni on 50a veel minevikus kuna kas ei usuta teaduse arengusse või ei nähta praktilist võimalust sellega kaasas käimiseks ning istutakse omas mugavas mullis, kus aeg ei liigu. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Võta näiteks Alan Aragon kelle Research Reviewd on huvitav lugeda. Esimestes välja-annetes ütleb näiteks Beta-Alaniini kohta, et suht mõttetu lisand hetkel kuna pole piisavalt infot paikapanevate järelduste tegemiseks.

Loed aga nüüdseid välja-andeid, mis 5a uuemad – ning juba on jutt teine, kus toob välja erinevaid uuringuid selle kasuliku toime tõestuseks.

Käib ajaga kaasas ning vastavalt tõendusmaterjalide olemasolule korrigeerib ka oma ütlemisi.

Kui palju on neid, kes tegelikkuses seda teevad? Väga paljud ei julge ega suudagi tunnistada oma eelnevate väidete ebatõesust ning lihtsam on näpud kõrva panna ja la-la-la-la laulda, kui et tunnistada oma vigu või teadmatust. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siit tekibki küsimus, et kas on kohe vaja karjuma hakata, kui midagi avastatakse..? Seda enam, kui väga tihti jõutakse ringiga lõpuks tagasi sinna, kus 50a tagasi oldi, ja siis läheb ring uuesti käima ” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja mis puutub 50a vanustesse materjalidesse, siis olen lugenud ja oman täpselt sellest ajastust raamatuid, kus räägitakse täpselt samu asju toitumise ja treeningu kohta mis praegu ” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Selle kohta on lihtne video:

Teadus areneb pidevalt ning uusimaid avastusi tuleb arvesse võtta. Ning kui neid on piisavalt palju, et põhjendada olemasolevate teguviiside muutmist, siis tuleks seda ka teha. Mitte jääma igavesti ootele kuna kardetakse muutust.

Jah – Old-school meetodid töötavad. Pole keegi ever sellele vastu vaielnud. Aga kui saaks ka lihtsamalt? Mugavamalt? Ennast säästvamalt?

Kas on tõesti mõtet tuima põikpäisusega lõpmatuseni vastu pressida? Minu arust ei ole. Aga ju mõne arust on. Kas siis selle pärast, et tõendusmaterjal ei ole nende arust veel piisavalt paikapanev või nagu tihedamini juhtub – vastavate teadmiste puudumise tõttu nähakse kõikke teaduslikku, kui midagi võõrast mida praktiliselt kasutada ei osata ning seega rünnatakse ka selle tõesust…

Uusi asju kardetakse. Ei tea miks. Areng on ju hea. Enamik inimesi oleksid õnnelikud kui saaksid teada, et vormi saab lihtsamalt ja mugavamalt. Kuid siin foorumis on tunne, et Tahetakse rohkem vaeva näha, piinelda dieetide käes jms.

Absurd. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma ei saa päris täpselt aru mida sa selle videoga öelda tahtsid või mis osa mu jutust sellega ümber lükata..

Seda, et ei saa lõpmatuseni ootama jääda kuni iga uus avastus on 100% iga nurga alt end tõestanud, sest niimoodi jäädki ootama.

Keegi ei käsi esimese pool-vigase uue uuringu põhjal oma toitumist ümber teha. Aga kui ikka aastakümnete jagu erinevat teaduslikku materjali viitavad sinnapoole, et asjalood käivad nii või naapidi – siis teatud hetkest muutub vastuseis muutustele lihtsalt tobedaks.

—-

Siuke tunne nagu vanakooli kulturistid on kõik mehemürakad kirvega puid raiumas ning siis tuleb mingi uus tüüp, kes lubab kõik puud 10x kiiremini ja kergemini maha võtta ja seda mootorsae abil. Mootorsaag millest ükski vanakooli mees ei tea aga midagi. Ta naerdaks lihtsalt välja selliste väidete peale.

Naerdaks arvatavasti ka siis välja, kui see tüüp viskaks kõigile 100 erinevat uuringut näkku, mis näitavad mootorsae töömehhaanikat ning katseid puude mahavõtmise kiiruses.

Naerdakse välja kuna ükski mehamürakas ei taipa midagi tehnoloogiast, mis seda mootorsaagi juhib ning keegi pole oma silmadega näinud ega praktikas seda asja kasutanud.

Ei aita ka pildid metsalagendikust, kus sadu puid maha võetud, kus tüüp poseerib mootorsaega. Kuidas nemad teavad, et see saag oli mis seda korraldas. Jälle naerdakse välja.

Isegi see ei aita, kui neile meestele see saag kätte anda. Sest kasutada ikka ju ei osata. Pekstakse saag vastu puud puruks ja naerdakse, kuidas kasu sellest pole midagi ning saagida ka korralikult sellise asjaga ei saa. Mõttetu eksole.

Ainuke võimalus neile inimestele selgeks teha sae effektiivsust ja kasutuskõlbulikkust on ise saag kätte võtta ning üks puu kärmelt maha saagida. Ning seejärel saag mingile suvalise mehamürakale anda ning õpetada teda sama tegema. Õpetada bensiini juurde valama, õpetada saagi hooldama jne.

—-

Mul on tunne nagu ma prooviks kõigile seda mootorsaagi maha müüa aga kõik naeravad mind välja, sest keegi pole varem millestki sellisest kuulnud või siis on kuulnud aga pole proovinud. Või on proovinud aga Valesti.

Ja siin ma siis istun. Saen vaikselt aga rahulikult ja mõnuga oma puid ja mõtlen, miks kõik higistavad ja oigavad oma pisikeste kirvestega elu eest suuri puid maha võttes. On ju kergem viis olemas… Oh jah. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>