Küsimus on ikkagi puudulikus adapteerumises. See koosneb nii reaalsest kui ka subjektiivsest. Ehk on kehaline ja mõtetes kinni. Kui juba pea ringi käib siis on tegu vähese füüsilise kohanemisega. Pool on aga kinni ka mõtlemises. Kui skaala otsad on “veidi külm hakkab” ja “palav hakkab” siis ongi vähegi külm ilm ja vähegi soe ilm rasked taluda. Kui aga võtad külmaga sõna otseses mõttes lõdisemist normaalsena (keha teeb endale sooja) ja nõrguv särk käib kõrvetava päikese juurde on lihtsam elada. Idee saamiseks on hea minna otsida 30 kraadiga üles asfalti panevad teetöölised, vaadata neid veidi ja siis ei tundu elu enam üldse nii hull.