See hooaeg siis ühelpool
- This topic has 21 replies, 5 voices, and was last updated 15 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Sai siis 13.11. 2010 sätitud ennast selle hooaja viimasele ja minu jaoks teisele poolmaratonile. Jooks toimus Glen Clovas ja joppas ikka ilmaga täiesti:).
Mis oskan siis tarka öelda, oli raske aga seda oligi arvata. Esimesed 6 ml. käis trass üles ja alla, siis tuli pikk langus ja jälle tõusud, 10 ml hakkasid tunda andma sääred ja tuharalihas , seega viimased 3 aint tahtejõuga ja finišis olidki need piimast pungil, sihuke tunne oli et enam ei liigu kuhugi ei edasi ega tagasi:). Pean tunnistama et areng on toimunud võrreldes Glasgowiga , seal esines lõpus hingamisega probleeme, seekord oli hingamine vaba kuni lõpuni. Glasgowis oli jooksu aeg 2.13 ja seekord 2.06 seega on mida rõõmustada.
Mida siis õppisime: Rohkem kastile astumisi ja üle selle hüpeid, et tugendada jalgu ja ka plahvatust.
Selili lamangust puusa tõsteid, et muuta tuhara lihas tegevamaks.
Paistab et kätekõverdused, lõuatõmbed, kõhu ja seljalihaste treenimine on ka kasuks tulnud kui enne oli pikka jooksu treeningutel ka ülakehas, eriti ülaseljas väsimus siis seekord oli see kadunud.
Eks kui ennem sai treenitud jooksu 5 korral nädalas ja 2 korral füüsilist siis praeguseks kisume jooksu 4 ja kehalist 3 päevale nädalas, muidugi pikk jooks pead jääma sisse et vorm ei kaoks.
Uus hooaeg hakkab 10.04.2011 Edimburgi poolikuga, eks siis tuleb jälle kaheraudne vinna tõmmata ja vaadata kas langeb see 2 tunni aeg või mitte:)
Ootan kõiki kommentaare ja ka nõuandeid, nii jooksmise kui ka füüsise ettevalmistuse pealt.
Kui tahad asja tõsiselt võtta, siis rohkem kilomeetreid. Korrigeeriv töö on väga oluline, aga lihaste jaoks ei aita sind miski nii hästi kui korra nädalas see “viimased 3 ml” reaalselt läbi teha.
Kui tahad asja tõsiselt võtta, siis rohkem kilomeetreid. Korrigeeriv töö on väga oluline, aga lihaste jaoks ei aita sind miski nii hästi kui korra nädalas see “viimased 3 ml” reaalselt läbi teha.No ma ise arvan seda ka, peaks vist muutma jooksu trassi. Alguses sai pikk jooks tehtud siledal ja tõusudega jooks 1x nädalas linna vahel siis sellest vist ei piisa. Tõusudega jooksul oli algselt paar suuremat tõusu ja võiksemaid ka aga nende vahele jätsin ka piisavalt pikka ma taastumiseks. Glen Clovas olid tõusud suht koht üksteise otsas ja see vist kustutaski. Ise elan kesklinnas ja see on suht koht sile, Lochee linnaosa mis on tõusude poolest kuulus asub minu elukohast kuskil 1,5 ml eemal soojenduseks see maa hea läbida aga jooksu trass selle võrra ka lühem:(. Muidugi üks jõhker tõus on ka 0,5 ml kaugusel aga ei tahaks ka 13ml aint selle ühe tõusu juures läbida. Läheks päris igavaks koguaeg üles ja alla lasta ja nii 2 h jutti:)
Jorxiga enam vähem jnõus, aga pole oluline nädalas nii pikka jooksu alati teha. Kestvusalade võlu on selles, et efekt on kumuleeruv, kui oled 4 päeva järjest jooksnud, siis viiendal päeval on see jooks su jalgadel nagu 10-13 miil. Ettevalmistusperioodil on kiirus ebaoluline, hoia pulssi madalal (~70% maksimumist) ning tee jooksuharjutusi. Usu mind, jooksuharjutused (põlvetõsted, sääretõsted, päkajooksud, sammhüpped jne.) annavad suurema efekti kui kangi tõstmine. Mis ei tähenda, et sa ei võiks talvel saalis jalgu jämedamaks treenida, aga põhirõhk siiski põhialale: jooksule.
Endal on mul plaan järgmine aasta kevadel Tartu jooksumaratoni (23,4km/14,5mi) alla 1:38 ning sügisel poolikut alla 1:25 joosta. Hetkel 2x nädalas kangitrenni, 1 kord nädalas jooksuharjutused ja ÜKE, 2 rahulikku jooksu ja 1 pikem üritus (matk/suusatrenn vms.). Kui lumi maha tuleb, siis ilmselt osad jooksud asenduvad suusatrenniga, aga seda kuni veebruari lõpuni, siis läheb erialaseks ettevalmistuseks, et Mai alguseks valmis olla.
Kokkuvõtteks, lao aeroobset põhja, tõsta kangi ja naudi seda, et hooaeg läbi on.
Damn, daman, need on päris kõvad eesmärgid:)
Ise tahaks poolikut alla 1:35 joosta, senine mark ees on 1:46.
Jorxiga enam vähem jnõus, aga pole oluline nädalas nii pikka jooksu alati teha. Kestvusalade võlu on selles, et efekt on kumuleeruv, kui oled 4 päeva järjest jooksnud, siis viiendal päeval on see jooks su jalgadel nagu 10-13 miil. Ettevalmistusperioodil on kiirus ebaoluline, hoia pulssi madalal (~70% maksimumist) ning tee jooksuharjutusi. Usu mind, jooksuharjutused (põlvetõsted, sääretõsted, päkajooksud, sammhüpped jne.) annavad suurema efekti kui kangi tõstmine. Mis ei tähenda, et sa ei võiks talvel saalis jalgu jämedamaks treenida, aga põhirõhk siiski põhialale: jooksule.Endal on mul plaan järgmine aasta kevadel Tartu jooksumaratoni (23,4km/14,5mi) alla 1:38 ning sügisel poolikut alla 1:25 joosta. Hetkel 2x nädalas kangitrenni, 1 kord nädalas jooksuharjutused ja ÜKE, 2 rahulikku jooksu ja 1 pikem üritus (matk/suusatrenn vms.). Kui lumi maha tuleb, siis ilmselt osad jooksud asenduvad suusatrenniga, aga seda kuni veebruari lõpuni, siis läheb erialaseks ettevalmistuseks, et Mai alguseks valmis olla.
Kokkuvõtteks, lao aeroobset põhja, tõsta kangi ja naudi seda, et hooaeg läbi on.
Ma nagu ei teegi kangi trenni:). Eelmisel hooajal sai ainult tehtud kodus, ülakehale kätekõverdusi, lõuga, kõhtu( keretõsteid nii otse kui ka külgedele, enamus planku) ja selja sirutajat. Vahel ka varjupoksi raskustega ja kere keerutusi hantel pea kohal. Jalgadele sai tehtud kastile asteid ja üle selle hüppeid õnneks elan esimesel seega polnud naabritega probleeme. Seda kõike 2x nädalas ja 5 x korral jooksu. Tavaliselt oli pikk jooks pühapäeval ja esmaspäev ja laupa kerget trenni, teistel päevadel oli lühikesed jooksud, üks tempo ja teised max 8ml. Arvutasin et kui tahan joosta 2 h pean hoidma kiiruseks 9 minta miilile.
Damn, daman, need on päris kõvad eesmärgid:)Ise tahaks poolikut alla 1:35 joosta, senine mark ees on 1:46.
Tegelikult on mul Tartu aega vaja kärpida 6min ja poolikut ainult 4min. Täitsa tehtav. Sinu aeg, arvestades tausta, on täitsa korralik.
Kangitrenni all mõtlesin üldfüüsilist, mulle endale meeldib saalis kangutada.
Kas see video pidi mulle ütlema et ainult laiks ei viitsi trenni teha ? Kas ma sain õieti aru et kui tahad tulemust pead surmale silma vaatama ?
Tere jälle:),
sai siis täna tööl jõuka treeneritega arutatud kuidas oma võhma talvel arendada. Ühed pakuvad spinningut teised crosstrainerit. Samas kui ma õieti aru saan asjadest siis spinningut tehes ju töötavad teised lihased kui joostes, seega crosstrainer tundub olevat asjalikum. Ise eelistaks ikka väljas joosta.
Nii crosstrainer kui ratas on mõlemad suht halvad.
Lint ajaks asja ära. Vaheldumisi sõudekaga nt. Kas sul seal ergodyne rattale ja versa climberile pole ligipääsu?
Nii crosstrainer kui ratas on mõlemad suht halvad.Lint ajaks asja ära. Vaheldumisi sõudekaga nt. Kas sul seal ergodyne rattale ja versa climberile pole ligipääsu?
Linte on meil seal küll aga need sellised suht mannetud ei sa nurka muuta automaatselt ainult manuaaliga. Dundee linna peal on ka jõukaid kus on paremad lindid, sellised millel saad panna nurkade tõusu programmiga või siis mingid ellips crosstrainerid aga need gym tahavad kohe aasta pääset. Seega vist ikka paremad riided selga ja tuule ja vihmaga võitlema:)
Pole häda, mõtet on vaikselt tiksuda tõstetud nurgaga lingi peal.No ma mõtlesin ise ka seda. Mida sa arvad stepp pingile astumistest ja üle selle hüpetest, kas soovitad asteid teha raskusega või ilma. Fitness ajakirjas Mens Healt oli päris palju pinglile erinevate nurkadega harjutusi, muidugi seal soovitati raskusega.
Samas ega väljas ka keeruline poleks joosta, mul juba olemas 50% vett pidavad ja hingavad jooksuretuusid pluss kindad ja müts, jooksu poest RUN 4 IT kus ma olen klient saaks £ 90 ka 50% vettpidava ja hingava jooksu jaki.
Ah ja, mis arvad hüppenööriga keksimisest, mul neid kaks: üks nahast, paks ja teine nn. speedrop
- You must be logged in to reply to this topic.