Rulluisutajad vs autojuhid
- This topic has 50 replies, 10 voices, and was last updated 16 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Et siis on meil mehed vangis ja naised käivad neid jala vaatamas, sest lube neil ju pole. Ja ongi ideaalne maailm.
jah, kuna iive ei tõuse ja seega on meil varsti immigratsioon selline, et Eesti asemel, on rahvusvaheliste jäätmete solgiämber.
Lähme filosoofiaga veel kaugemele… pole eestlast – pole probleem?
.. jääks ikka sinna mõistlikkuse tasemele @ TANK
Ah mis siin ikka relvaga. Sa nikerda kodus selline rull valmis nagu politseinikel. Sihuke minivariant ja okkad püsti. Keerad rulli ja kannad seljakotis või puusal. Ja siis sebra juures teed kärme Indian Jonesi piitsaliigutuse, rebid rulli puusalt ja säuh sebra ette maha – okkad püsti. Ja siis rahulikult üle tee.krt läheks nihu sellega, kui tuleb hooga ja kummid tühjad siis lammas veereb ju ikka edasi – inerts. Vähemal põrgus olla pärast hea mõelda, et näe idee oli a vähe nihu läks arvestusega:P
julm teema – aga nii on, sportimine on eluohtlik… kui ei tee sporti, sured tervisehädadesse hiljem, kui teed sporti – sured kaaskodaniku abiga varem.
Siin nagu hakkab selguma see kõige kurvem asi, et igasugused ohtlikud ja riskantsed manöövrid ongi normaalsed ja nende ärahoidmiseks ei vaevuta isegi 5-e sekundit mõtlema (mis võibolla paneks isegi ümber mõtlema) ennem kui seda tehakse. Tuleb nagu iseenesest….kurb kurb
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>jah jääks ikka sinna mõistlikkuse tasemele
Nii et Meejärv hakkab vöötraja kõrval naisjuhte maha laskma.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>PS. tuleb meelde Ukraina liiklus, mis esmapilgul paistab kaootiline, kuid tegelikult on kõigil vastastikune mõistmine ja kõik sujub ülihästi.
Näiteks jalakäiana sattusin vöötraja lähedale ja kohe peatusid KÕIK autod 6 realise tee vöötraja ees mõlemas suunas.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>anyway, küsimus on selles – mida meie sinna teha saame, et olukord selline poleks?
viskaks sellise vimka õhku, et seda teemat võiks promoda just meie endi FitStar-ike siit foorumist – preili Egle, tema meil TLV-s tööl ja saaks aidata spordiradaele arengule kaasa.
IRW… mina arvasin, et Tartu liiklus on karm.
Aga alati kui ma jõuan ülemiste juurde ja hakatakse jõhkralt vahele pressima, siis saan aru, et Tallinn on hoopis teine tera ja tuleb võtta hoopis teine suhtumine.
Kui lased pikivahe üle 1-2 meetri oled varsti tagurpidi Tartus tagasi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Silm kohe puhkab, et teema nii palju vastukaja on saanud
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Endast veel nii palju, et nii tõsisemalt- trenni mõttes hakkasin uisutama alles sel kevadel ja olles algul natuke ebakindel pidurdamise osas ja minusuguseid on pfoffidega võrreldes ikka enamuses, mõni ikka ka päris algaja, kes platsi peal veidi harjutama peaks ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – siit tuli ka sellise teema vajalikkuse mõte.Silm kohe puhkab, et teema nii palju vastukaja on saanud” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Endast veel nii palju, et nii tõsisemalt- trenni mõttes hakkasin uisutama alles sel kevadel ja olles algul natuke ebakindel pidurdamise osas ja minusuguseid on pfoffidega võrreldes ikka enamuses, mõni ikka ka päris algaja, kes platsi peal veidi harjutama peaks ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – siit tuli ka sellise teema vajalikkuse mõte.uisutamise õpetamise koolkondi on sisuliselt kaks 1) need, kes pooldavad õppimist platsil ringe tehes (kunstlik) 2) need, kes lähevad kohe laia ilma peale sõitma (realistlik).
nende vahe on selles, et see, kes platsil õpib ei pruugi omandada neid teadmisi, mis tulevad kohe sõitma õppides tänavatel (etteplaneerimine, inimeste liikumistrajektooride tajumine, liikluskorraldusest arusaamine, erinevate teede tunnetamine ning pidurdusvõimekus erinevates olukordades).
ise pooldan õpetamisvarianti nr 2.
analoogiana võiks tuua olukorra, kus poisse õpetatakse a la skautideks (metsas käbide korjamine ja käbisõda) ning pärast väljaõpet saadetakse Iraaki. sama on ka uisutamisel, šokk võib olla üpris suur.
uisutamise õpetamise koolkondi on sisuliselt kaks 1) need, kes pooldavad õppimist platsil ringe tehes (kunstlik) 2) need, kes lähevad kohe laia ilma peale sõitma (realistlik).nende vahe on selles, et see, kes platsil õpib ei pruugi omandada neid teadmisi, mis tulevad kohe sõitma õppides tänavatel (etteplaneerimine, inimeste liikumistrajektooride tajumine, liikluskorraldusest arusaamine, erinevate teede tunnetamine ning pidurdusvõimekus erinevates olukordades).
ise pooldan õpetamisvarianti nr 2.
analoogiana võiks tuua olukorra, kus poisse õpetatakse a la skautideks (metsas käbide korjamine ja käbisõda) ning pärast väljaõpet saadetakse Iraaki. sama on ka uisutamisel, šokk võib olla üpris suur.
Selles suhtes on Sul muidugi õigus, ise tegin kunagi esimesed liud samuti tee peal. Kõige tähtsam, et sealjuures ka turvavarustus küljes on- ise kasutan nii kiivrit kui ka põlve- ja randmekaitseid, valus on vaadata, kui mõni- eriti veel algaja täiesti ilma kaitseta sõidab
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>uisutamise õpetamise koolkondi on sisuliselt kaks 1) need, kes pooldavad õppimist platsil ringe tehes (kunstlik) 2) need, kes lähevad kohe laia ilma peale sõitma (realistlik).nende vahe on selles, et see, kes platsil õpib ei pruugi omandada neid teadmisi, mis tulevad kohe sõitma õppides tänavatel (etteplaneerimine, inimeste liikumistrajektooride tajumine, liikluskorraldusest arusaamine, erinevate teede tunnetamine ning pidurdusvõimekus erinevates olukordades).
ise pooldan õpetamisvarianti nr 2.
analoogiana võiks tuua olukorra, kus poisse õpetatakse a la skautideks (metsas käbide korjamine ja käbisõda) ning pärast väljaõpet saadetakse Iraaki. sama on ka uisutamisel, šokk võib olla üpris suur.
variant 3 “mixed”: põhitõed selgeks platsil ja praktika rajal. kui vaadata enamikku, kes radadel kruiisib, on nende tehnika täitsa metsas, kusjuures ise õppides ja kõrvalt vaatamata, ei pruugigi seda selgeks saada.
variant 3 “mixed”: põhitõed selgeks platsil ja praktika rajal. kui vaadata enamikku, kes radadel kruiisib, on nende tehnika täitsa metsas, kusjuures ise õppides ja kõrvalt vaatamata, ei pruugigi seda selgeks saada.samas, mis on see õige tehnika? sõltub ju eesmärgist.
uisutamise õpetamise koolkondi on sisuliselt kaks 1) need, kes pooldavad õppimist platsil ringe tehes (kunstlik) 2) need, kes lähevad kohe laia ilma peale sõitma (realistlik).nende vahe on selles, et see, kes platsil õpib ei pruugi omandada neid teadmisi, mis tulevad kohe sõitma õppides tänavatel (etteplaneerimine, inimeste liikumistrajektooride tajumine, liikluskorraldusest arusaamine, erinevate teede tunnetamine ning pidurdusvõimekus erinevates olukordades).
ise pooldan õpetamisvarianti nr 2.
analoogiana võiks tuua olukorra, kus poisse õpetatakse a la skautideks (metsas käbide korjamine ja käbisõda) ning pärast väljaõpet saadetakse Iraaki. sama on ka uisutamisel, šokk võib olla üpris suur.
Ehk siis sa pooldad, et saadame poisid Iraaki ilma igasuguse väljaõppeta? Platsil võik ikka pidurdamise selgeks õppida, sest kohe tänavale minnes sa ei oska nagunii hoobilt situatsioone ette näha ja kui siis pidurdada ka ei oska ongi jama majas. (autojuhilube tehes peab ka rooli keeramine ja pedaalid selged olema, enne kui tänavale lähed)
huvitava loogilise kontruktsiooni panid sa kokku, paraku küll mitte minu sõnade kohaselt aga see selleks.
Tulemus pidi olema, et igal süsteemil on vahend, mis peab täitma eesmärki.
samas, mis on see õige tehnika? sõltub ju eesmärgist.just nimelt!
Tavaharrastaja ei peagi oskama ülejalakurvi ja doublepushi jne, kuid norm kehahoiakuga (mitte madalaga), tõugates kõrvale, mitte taha ja sõita kasutades nii ratta sise- kui ka väliskülgi võiks osata küll. kui vaadata kasvõi rocca rada, siis nii 50% sõidab jalad x-s lääpas ja lestad laiali, nagu karumõmmid uiskudel:)
- You must be logged in to reply to this topic.