rinna eelisarendus
- This topic has 58 replies, 14 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
No ikka oleneb. Mitte keegi ei alusta trenni tegemist juba ideaal-vormis.
Ka algaja juttu ei saa ju tõsiselt võtta. Eriti kui ta räägib kogenud meestele vastupidist juttu.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ning mitte igaüks ei huvitu sellest, et kogu oma vaba aeg ja energia teadmiste realiseerimiseks ära kulutada. Tean päris mitut inimest, kes on näiteks läinud ülikooli midagi õppima, ilma vähimagi huvita kunagi seda informatsiooni ära kasutada. Puhtalt huvi pärast minnakse õppima ja teadmisi koguma.
See, et nad vbl mitte kunagi antud teadmisi enda peal ei kasuta ja nende välimus või muu tegevus ei peegelda haridust – ei tähenda ju ometigi seda, et nende teadmised automaatselt kehtetud oleksid.
Kui videos oleks sõna võtnud ilma ülariieteta Paul Mura oleks su jutt arvatavasti hoopis teine. Kuigi esitatav info ju ei muutu.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1. Huvi. Kui inimene õpib seda, mis teda ei huvita, siis ta ka ei omasta infot nii hästi kui huviline.
2. Mälu. Ma tean kedagi, kes õppis kehakultuuri, omab treeneri ühte taset ja kõvasti praktikat, aga ta pole aastaid olude sunnil asjaga tegelenud. Küsisin talt kunagi nõu ja ta vastas, et ei mäleta enam.
JAH. kui pildil olev mees oleks seda rääkinud oleks ma seda tõsisemalt võtnud, SEST on näha, et tal on huvi ja ta tegeleb sellega igapäevaselt.
Sama käib sinu kohta ka. Kuna aga su jutt on vastuolus enamuse parema vormiga meestega, siis usutakse pigem neid. Kui sul oleks aga oluliselt parem vorm nendest, kellega sa vaidled, siis vetaks sind isegi tõsiselt.
Väike poiss küsib isa käest: “Mis on teooria ja praktika vahe?”
Isa vastab: “Mine oma õe juurde ja küsi, kas ta annaks miljoni krooni eest esimesele vastutulijale k***i?”
Poiss käib ära ja ütleb isale: “õde ütles, et annaks küll.”
Isa: “Nüüd mine oma ema juurde ja küsi tema käest sedasama.”
Poiss käib ära ja tagasi tulles ütleb isale: “Ema ütles, et on küll nõus.”
Nüüd isa seletab pojale: “Vaata, teoreetiliselt on meil nüüd kaks miljonit krooni, aga praktiliselt ainult kaks prostituuti.”
Ka algaja juttu ei saa ju tõsiselt võtta. Eriti kui ta räägib kogenud meestele vastupidist juttu.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1. Huvi. Kui inimene õpib seda, mis teda ei huvita, siis ta ka ei omasta infot nii hästi kui huviline.
2. Mälu. Ma tean kedagi, kes õppis kehakultuuri, omab treeneri ühte taset ja kõvasti praktikat, aga ta pole aastaid olude sunnil asjaga tegelenud. Küsisin talt kunagi nõu ja ta vastas, et ei mäleta enam.
JAH. kui pildil olev mees oleks seda rääkinud oleks ma seda tõsisemalt võtnud, SEST on näha, et tal on huvi ja ta tegeleb sellega igapäevaselt.
Sama käib sinu kohta ka. Kuna aga su jutt on vastuolus enamuse parema vormiga meestega, siis usutakse pigem neid. Kui sul oleks aga oluliselt parem vorm nendest, kellega sa vaidled, siis vetaks sind isegi tõsiselt.
Ma olen instituudis õppinud koos maailmameistrite ja olümpiavõitjatega erinevatel spordialadel. Kuna ma töötasin viimasel kursusel ka spordimeditsiini kateedris ja oli võimalus olla ka eksamitel, siis oli ikka päris piinlik kuulata paljude spordikuulsuste vastuseid küsimustele.
Nii et ära tee üheseid järeldusi inimese vormi, saavutuste ja teadmiste kohta.
e-ee …
Kui paljudest kuulsatest sportlastest on saanud head treenerid?
Kui pallju häid treenereid on olnud kuulsad sportlased?
Peale lihaste on olemas veel kõõlused, liigesed, südame – veresoonkond ja närvisüsteem – kuidas nende taastumisega on?
Lihtsustamise huvides liigitasingi kõik selle nö. üldise keha taastumise alla.
Selles suhtes on õigus, et ainult lihase taastumise järgi trenni teha ei saa, kuid ilmselgelt ei ole mõtet ka trenne niimoodi üles ehitada, et puhkepausid on nädalate pikkused – kui eesmärgiks on lihasmassi kasvatamine. Muudel eesmärkidel on teised nüansid juba.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ning selle poindiga tõestab veelgi enam kontrollitud tehnika, väiksemate raskustega treenimise eelist. Kõõlused, liigesed – kõik need püsivad tunduvalt tervemad, kui neid ei koormata intensiivselt raskustega, mis on liigselt suured. Kergemad, tehniliselt puhtamad ja tihedad trennid võimaldavad stabiilselt ja kontrollitult raskusi suurendada ning annavad aega ka liigestele ja kõõlustele koormustega paremini kohaneda.
Nagu sa ise just hiljuti Kirbu kükki või jõutõmmet kommenteerisid – et mõttetu lõhkumine. Ning sul ju täiesti õigus.
Milleks niimoodi oma keha piinata. Liigesed, kõõlused – kõik saavad rämedalt vatti sellise ebapuhta tehnika ja liiga suure raskusega. Samas, kui mõju lihaskasvule ei ole seda väärt, kui pärast pead nädal aega voodis puhkama või halvimal juhul mitu kuud pärast vigastusi ravima.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ikka tasa ja targu jõuad sihile. Nii ka kulturismis. Selle eest ei anta kellegile medalit, et sa trennis end pooleks uhad suurte raskustega. Argument, et ma “Testisin” max’i või silitasin Ego on ju reaalselt tobe vabandus.
Saab treenida intensiivselt ja saab treenida tihti, kuid mitte mõlemat.
Treening on tegelikult organismile stressiseisundi tekitamine, mis realiseerub läbi kolme faasi. Esimene faas on shokk, mis seisneb lihaskiudude kahjustustes raskuste tõstmise tagajärjel ning mille tagajärjel tunneme lihase valulikkust.
Teine faas on adaptatsioon. Et vältida järgnevaid lihaskiudude kahjustusi organism adapteerub toimub ületaastumine. Seda võiks nimetada ka massi/jõu juurdekasvu faasiks kui lihased kasvavad/saavad tugevamaks. Adaptatsioonifaas kestab tavaliselt mõnest päevast nädalateni sõltudes trenni intensiivsusest ja sportlase võimekusest.
Kolmandas faasis on organism adapteerunud ja tekib seisak. Ka teadus näeb, et üks võimalus seisakut vältida on treeningute pidev varieerimine.
Tuleb pidevat sarnast tegevust (harjutused), mis võimaldaks organismil adapteeruda vältida. Treeninguid saab reguleerida manipuleerides seeriatega, kordustega, puhkeintervallidega, treenigute sagedusega jne. See ongi progressiivse jõutreeningu konseptsiooni alus. Et lihas ei kohaneks ja ei tekiks seisakut tuleb teda pidevalt üllatada.
Nagu ma aru saan siis kui mul jääb kahe rinna päeva (või ükskõik mis lihasgrupi) treenimise vahele nädal.. siis treeningeffekt (eesmärk lihasmassi suurendamine eelkõige) ei ole maksimaalne?
Kava jaotatud neljaks (rind/selg/käed/jalad)
Mis tegema peaks et oleks võimalikult effektiivne?
(sry et ot vb:) )
e-ee …
Kui paljudest kuulsatest sportlastest on saanud head treenerid?
Kui pallju häid treenereid on olnud kuulsad sportlased?
Kui ma olen laisk ja andetu sportlane, siis vähemalt võib minust saada hea treener!Jah, ei saa viimast lootust ju ka ära võtta.
Kui ma olen laisk ja andetu sportlane, siis vähemalt võib minust saada hea treener!
Tore, et sa absoluutse enamuse treenereid nii ilusti paika panid,
Mis puutub raskustesse ja lihases suurusesse, siis tõesti alati tõesti ei ole need võrdelises seoses.
Vesist lihasmassi võib tõesti enndasse pumbata väikeste raskuste ja ülipikkade seeriatega.
Olen näinud ka tohutu suure (vesise) rinnaga venda, kes 60kg kangiga tegi 30-50 aeglast kordust seerias.
Kvaliteet nõuab ikkagi veidi suuremat raskust ja pingutust.
Pealegi, äkki tahab mõni endale veidi jõudu ka.
Sääresirutusi tehes 300 kükkima ei hakka keegi.
Jah, ei saa viimast lootust ju ka ära võtta.
Kui ma olen laisk ja andetu sportlane, siis vähemalt võib minust saada hea treener!
Ka maailma targem treener ei suuda laisast ja andetust sportlasest teha Mr. Olümpiat!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, ei saa viimast lootust ju ka ära võtta.
Kui ma olen laisk ja andetu sportlane, siis vähemalt võib minust saada hea treener!
Treener teeb tööd eelkõige peaga(teadmised, analüüsivõime, innustamise psühholoogia…) ja ise tippsortlaseks olemine annab mingi eelise ainult treeneritöö alustamisel. Mingi aja jooksul (olgu see siis 5a, 10a) see vahe kaob, sest kõik arenevad ja õpivad pidevalt.
Sportlane võib akadeemilises mõistes olla täiesti küündimatu, samuti eeldab tippu jõudmine üldjuhul ülisuurt ego, mis teeb hiljem teiste mõistmise treenerina raskemaks, seega võib andetust sportlasest saada väga hea treener, kui tal nupp muidu nokib!
Treener teeb tööd eelkõige peaga(teadmised, analüüsivõime, innustamise psühholoogia…) ja ise tippsortlaseks olemine annab mingi eelise ainult treeneritöö alustamisel. Mingi aja jooksul (olgu see siis 5a, 10a) see vahe kaob, sest kõik arenevad ja õpivad pidevalt.
Sportlane võib akadeemilises mõistes olla täiesti küündimatu, samuti eeldab tippu jõudmine üldjuhul ülisuurt ego, mis teeb hiljem teiste mõistmise treenerina raskemaks, seega võib andetust sportlasest saada väga hea treener, kui tal nupp muidu nokib!
“samuti eeldab tippu jõudmine üldjuhul ülisuurt ego”
Seletad ehk?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ei ole sellele mõelnud varem ega sellest mõttest kuulnud.“samuti eeldab tippu jõudmine üldjuhul ülisuurt ego”
Seletad ehk?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ei ole sellele mõelnud varem ega sellest mõttest kuulnud.“Egoism ehk isekus on isiksuseomadus, mille korral inimene tähtsustab iseennast ja käitub enda huvides, seades enda vajadused teiste omadest kõrgemale. “
Millisena peaks käituma tipp-sportlane, kes tahab tippu jõuda maksku, mis maksab?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>“samuti eeldab tippu jõudmine üldjuhul ülisuurt ego”
Seletad ehk?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ei ole sellele mõelnud varem ega sellest mõttest kuulnud.Holger juba vastas põhimõtteliselt ära. Mitte ainult spordis vaid igal alal tuleb tippu jõudmine millegi arvelt – perekond, sõbrad, tervis… ja selliseks ohverduseks peab ju egoist olema.
- You must be logged in to reply to this topic.
