rinna eelisarendus
- This topic has 58 replies, 14 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
kas keegi targem viitsiks siia tuua mõne rinna eelisarenduskava, või näiteks koostada ise või linkida see mida kasutanud olete?(oleks väga tänulik, pole endal aega eriti uurida selle kohta)
Ei kujuta ette nagu, mis siin ikka keerulist oleks. Treenid rinda lihtsalt rohkem, kui teisi lihaseid. Mingit ime-kava nüüd küll vaja pole.
Kui mingi lihas nõrk või välimus kehva siis tuleb lihtsalt rohkem tähelepanu pöörata. Kas siis lisades koormust üleüldiselt rinnale ja seega ka kogu trennile, või kärbid veidi teiste lihaste koormust ajaliselt, et jõuaksid kehva lihast rohkem koormata. Muud nagu pole midagi.
Kindlasti vaata, et tehnika oleks paigas:
http://www.bodyrecomposition.com/training/bench-press-technique.html
http://www.bodyrecomposition.com/training/benching-with-the-pecs.html
Keskendu lihase tööle, raskused vali selle järgi kuidas tehnika peab, mitte ego suuruse järgi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>End puhul hakkas rind just siis arenema, kui hakkasin tehnikale tähelepanu pöörama. Surusin küll 150kg ilma probleemita, kuid rinda polnud ollagi. Nüüd ei ole kindel, et 150kg üles saaksin aga rind tunduvalt suurem. Treenin väikeste raskustega, kuid iga kordus läheb sinna kuhu vaja.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tänud, võib-olla aitaks ka rinnalt surumisel see rinna kasvatamisele rohkem kaasa kui surumise lõpus käsi sirgeks ei aja? (et mitte koormata triitsa, sest triits on mul nii jõu poolest kui ka suuruselt enim arenenud)
Tänud, võib-olla aitaks ka rinnalt surumisel see rinna kasvatamisele rohkem kaasa kui surumise lõpus käsi sirgeks ei aja? (et mitte koormata triitsa, sest triits on mul nii jõu poolest kui ka suuruselt enim arenenud)
Jah, variant. Nii püsib pinge rinnas terve seeria vältel. Kuid ma pigem pööraksin rõhku negatiivile. Ehk las need käed lähevad sirgeks, pigem keskendu sellele, et see kang mitte ei kuku rinnale, vaid sa teadlikult “langetad” kasutades vastupanu. Ehk nagu prooviksid suruda ebapiisava jõuga ning kang langeb tasapisi rinnale ning siis kui rinnani jõuab siis surud plahvatuslikult üles. Vaata, et kang langetuse ajal ei kõiguks vaid püsiks täielik kontroll ning side meele ja lihase vahel.
Rinnalt surumises on liiga lihtne liialt palju õlga, triitsa kasutada, et suur raskus üles saada. Tuleb endale teadvustada, et suure raskuse surumine ei oma väljaspool jõutõstmisalasid erilist tähtsust ning lihase kasvu mõjutab suur raskus vähe, kui soovitud lihaseni erilist koormust piisavas hulgas ei jõua.
Pigem 100kgx10 hästi puhtalt, kui 120kgx5 põrgatusega ja kehva tunnetusega. Ego laksu vbl saad, aga ilusatest suurtest lihastest jäädki naturaalina unistama, kui kogu trenn on ainult selline “must” lahmimine.
*Rohkem rõhku negatiivile
*Elimineeri võimalikult palju igasugu põrgatusi, mis võtaksid koormust lihaselt mida soovid arendada
*Proovi luua vaimne side iga treenitava lihasega. Näiteks proovi praegu arvuti taga istudes oma rinnalihast pingutada. Õpi see tunne selgeks ning trennis proovi täpselt samamoodi tunnetada justnimelt seda lihast mida treenid.
*Pole häbi langetada raskusi 50% võrra, et tehnika ja tunnetus korda saada. Küll su Ego saab oma laksud kätte, kui tulevikus tunduvalt paremat ning vigastuste-vaba keha omad võrreldes nendega, kes ainult mustalt rapsivad ja end lõhuvad.
Väga häid tulemusi annavad ka harjutused kus spetsiaalselt rõhutatakse venitusseisundit. Jõutõstjad võivad kinnitada, et näiteks lamades surumises paus negatiivse faasi lõpus vähendab tohutult tõstetavat raskust. Kulturistid peaksid just kasutama suurenenud venitusseisundit, kuna see tagab efektiivse massi arengu. Süvendatud venitudsseisundi rõhutamisega salvestub lihasesse energiat ja suureneb lihase liikumisamplituud (tööamplituud). Parima ja maksimaalse efekti annab 4 sek. paus venitusseisundis (paus ekstsentrilise ja kontsentrilise faasi vahel). Neli sekundit on aeg, mis kulub, et me saaks kasutada venitusel tekkinud elastset energiat. Kuid ka juba 1 – 2 sek. paus venitusseisundis suurendab lihaspinget ja mõjub hüpertroofiat silmaspidades, hästi.
Ei kujuta ette nagu, mis siin ikka keerulist oleks. Treenid rinda lihtsalt rohkem, kui teisi lihaseid. Mingit ime-kava nüüd küll vaja pole.
Ei ole see nii lihtne, et tee lihtsalt rohkem ja küll kasvab, Siis teeksid ju tipud kõik kõiki lihaseid iga päev ja 5 tunnised trennid.
Väga häid tulemusi annavad ka harjutused kus spetsiaalselt rõhutatakse venitusseisundit.
Nt. trosside ristivedu.
paraku on ka vahest nii ,et see lihas mida kõige rohkem tahad ,areneb aga kõige aeglasemalt…Põhjusi võib olla siin mitmeid ….enamasti just arvatakse ,et kui teha seda lihasgruppi mitu korda nädalas ja pigistada sealt kõik välja siis kus ta pääseb ,peab arenema hakkama …see võib lõppeda aga sellega ,et tulemus on hoopis ristivastupidine …
Ei ole see nii lihtne, et tee lihtsalt rohkem ja küll kasvab, Siis teeksid ju tipud kõik kõiki lihaseid iga päev ja 5 tunnised trennid.
No eks kuskilt maalt tuleb ikka piir ette jah. Aga üldiselt, kui lihas ikka ei arene, siis ei koormata teda piisavalt. Iga päev tõesti mõtet teha ei ole, aga üle päeva miks mitte.
Muidugi teatud hetk hakkab rolli mängima kesknärvisüsteemi taastusvõime ning seega tuleb leida hea segu tihedatest trennidest ning lisa-puhkustest või “de-loading” perioodidest, mis annaks kehale võimaluse nö. lihastele järgi jõuda taastumise poole pealt.
Muidugi on trennil ja trennil ka vahe. Seega see “piisav koormus” ei pruugigi tähendada otseselt trennide arvu või pikkust, vaid justnimelt lihastele antava koormuse suurust ja ajavahemikku.
Mõni vbl tõesti raiub 5x nädalas 3h rinda teha aga ei tutkit. Kuigi reaalselt on iga trenn täiesti mõttetu rabelemine, kus rinnale jõuab väga vähe soovitud koormust. Selle asemel kurnatakse terve keha stabiilselt ära ning areng aeglustub või peatub.
paraku on ka vahest nii ,et see lihas mida kõige rohkem tahad ,areneb aga kõige aeglasemalt…Põhjusi võib olla siin mitmeid ….enamasti just arvatakse ,et kui teha seda lihasgruppi mitu korda nädalas ja pigistada sealt kõik välja siis kus ta pääseb ,peab arenema hakkama …see võib lõppeda aga sellega ,et tulemus on hoopis ristivastupidine …
Lihas üldiselt taastub ja kasvab/kohaneb 24-48h vältel. Seega lihasele pikema puhkuse andmine ei oma suurt muud mõtet, kui et annab võimaluse üleüldiselt kesknärvisüsteemil paremini taastuda.
Lisaks võib öelda, et väga palju levinud treening-splitte on suhteliselt eba-optimaalsed selles suhtes. Treenitakse igat lihast liialt harva ning ülejäänud aja tiksub see lihas suht tühja ning esile kutsutud areng ja kasv hakkab puhkepäevade jätkudes vähenema. Küll aga on igasugu splitid väga mugavad vaimu turgutamiseks, lihasrühmade eelisarendamiseks ning trennide nauditavamaks muutmises.
Ise olen nüüd päris pikalt juba 3x nädalas Full-Body trenne teinud ning eks ta kohati veidi nüristav ja kurnav ole. Kuid ma tõesti ei näe hetkel mõtet igale lihasgrupile niivõrd palju puhkust anda, kui seda varasemalt tegin.
Ega Arnold ilma-asjata omal ajal 2x päevas trenne tegema ei hakanud. Iga päev ainult ühes Full Body’t trennis lahmida kipub selleni viima, et ei suudeta piisavalt hästi ühelegi lihasele keskenduda, väsitakse ning trenn pole alati päris optimaalne. Ühe päeva jooksul lihased lahku lüüa annab võimaluse kumbagi trenni poolt veidi rohkem keskendunult ja energilisemalt teha.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Laias laastus koosnevad meie lihased kahest peamisest kiutüübist: kiired ja aeglased lihaskiud.
Aeglaseid lihaskiudusid (1A tüüp) iseloomustab väiksem suurus, nad ei suuda arendada suurt jõudu, see eest on jällegi kauakestvad (vastupidavad). Keha lülitub valdavalt aeglastele lihaskiududele ümber pärast igat tegevust, mis kestab kauem kui 90 sekundit. Aeglased lihaskiud kannavad põhiraskust selliste tegevuste korral nagu pikamaa jooks, pikad jalgratta sõidud.
Kiireid lihaskiudusid (2 tüüp) iseloomustavad suuremad mõõtmed, nad suudavad arendada suurt jõudu, kuid on vähevastupidavad. Kiired lihaskiud jagunevad veel omakorda keheks, 2 A tüüpi ja 2 B tüüpi.
2 A tüüpi lihaskiud kannavad põhiraskust selliste tegevuste korral, mis kestavad ca. 25 – 89 sekundit. 2 B tüüpi lihaskiud töötavad valdavalt tegevuste korral, mis kestavad 0 – 24 sekundit. Olgu teadmiseks, et kestused (ajavahemikud), mil erinevad kiud töös on, on ligikaudsed ja sõltuvad kasutatavast vastupanust. Nt. jõutreeningul kasutatav vastupanu dikteerib seeria kestuse. Kiired kiud kannavad põhiraskust selliste tegevuste koral nagu sprintimine, hüpped, visked, heited.
Nagu öeldud, kiudude töösse rekruteerumise dikteerib intensiivsus (vastupanu). Aeglased 1 A tüüpi lihaskiud on rekruteerunud, kui intensiivsus on ca. 58 – 69%, 2 A tüüpi kiud on rekruteerunud intensiivsusvahemikus 70 – 84% ning 2 B tüüpi lihaskiud rekruteeruvad lõpuks, kui intensiivsus on 84 – 100%.
Kiutüüpide rekruteerumisvahemik ja ajaline määratlus (jõutreening)
Aeglased (1 A tüüp) lihaskiud: int. 58%-69%, seeria, mis kestab kauem kui 90 sekundit.
Kiired (2 A tüüp) lihaskiud: int. 70%-84%, seeria, mis kestab 26-89 sekundit.
Kiired (2 B tüüp) lihaskiud: int. 85%-100%, seeria, mis kestab 0-25 sekundit.
Allikas Fitness ee
Kui on soov anda mingile lihasgrupile tihedamat koormust kasutatakse süsteemi “raske” treening ja “kerge” treening nädalas. Näiteks võetakse kolm baasharjutust – rinnalt surumine,kükk ja jõutõmme(kergem päev alaselja tõsted alaseljapingil) ning sooritatakse neid harjutusi kaks korda nädalas. Tavaliselt jäetakse “raske” ja kerge” päeva vahele 2 puhkepäeva aga on ka teisi võimalusi.
Terve keha treening vs. Jaotatud keha treening
http://www.fitness.e…leID=958〈=1
Treeningsagedus
http://www.fitness.e…treeningsagedus
Äratame “Austria Tamme” treeningumeetodid ellu…I osa
http://www.fitness.e…todid-ellui-osa
Äratame “Austria Tamme” treeningumeetodid ellu…II osa
http://www.fitness.e…odid-elluii-osa
Loodan et Archangel suudab sellest jutust mingeid järeldusi teha. Kahjuks iga väite kohta ei ole vähemalt 6 uurimustööd lisada…
Loodan et Archangel suudab sellest jutust mingeid järeldusi teha. Kahjuks iga väite kohta ei ole vähemalt 6 uurimustööd lisada…
Laias laastus koosnevad meie lihased kahest peamisest kiutüübist: kiired ja aeglased lihaskiud.
Aeglaseid lihaskiudusid (1A tüüp) iseloomustab väiksem suurus, nad ei suuda arendada suurt jõudu, see eest on jällegi kauakestvad (vastupidavad). Keha lülitub valdavalt aeglastele lihaskiududele ümber pärast igat tegevust, mis kestab kauem kui 90 sekundit. Aeglased lihaskiud kannavad põhiraskust selliste tegevuste korral nagu pikamaa jooks, pikad jalgratta sõidud.
Kiireid lihaskiudusid (2 tüüp) iseloomustavad suuremad mõõtmed, nad suudavad arendada suurt jõudu, kuid on vähevastupidavad. Kiired lihaskiud jagunevad veel omakorda keheks, 2 A tüüpi ja 2 B tüüpi.
2 A tüüpi lihaskiud kannavad põhiraskust selliste tegevuste korral, mis kestavad ca. 25 – 89 sekundit. 2 B tüüpi lihaskiud töötavad valdavalt tegevuste korral, mis kestavad 0 – 24 sekundit. Olgu teadmiseks, et kestused (ajavahemikud), mil erinevad kiud töös on, on ligikaudsed ja sõltuvad kasutatavast vastupanust. Nt. jõutreeningul kasutatav vastupanu dikteerib seeria kestuse. Kiired kiud kannavad põhiraskust selliste tegevuste koral nagu sprintimine, hüpped, visked, heited.
Nagu öeldud, kiudude töösse rekruteerumise dikteerib intensiivsus (vastupanu). Aeglased 1 A tüüpi lihaskiud on rekruteerunud, kui intensiivsus on ca. 58 – 69%, 2 A tüüpi kiud on rekruteerunud intensiivsusvahemikus 70 – 84% ning 2 B tüüpi lihaskiud rekruteeruvad lõpuks, kui intensiivsus on 84 – 100%.
Kiutüüpide rekruteerumisvahemik ja ajaline määratlus (jõutreening)
Aeglased (1 A tüüp) lihaskiud: int. 58%-69%, seeria, mis kestab kauem kui 90 sekundit.
Kiired (2 A tüüp) lihaskiud: int. 70%-84%, seeria, mis kestab 26-89 sekundit.
Kiired (2 B tüüp) lihaskiud: int. 85%-100%, seeria, mis kestab 0-25 sekundit.
Cool story bro.
(loe: sa ei aita selle infoga mitte kuidagi teemaalgatajat ja täiesti out of nowhere postitatud… See ei puutu ju praegu teemasse. Ma ei saa aru, kellele mõeldes sa selle teksti postitasid või mis ajendas sind seda postitama
</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Lihas üldiselt taastub ja kasvab/kohaneb 24-48h vältel. Seega lihasele pikema puhkuse andmine ei oma suurt muud mõtet, kui et annab võimaluse üleüldiselt kesknärvisüsteemil paremini taastuda.
Lisaks võib öelda, et väga palju levinud treening-splitte on suhteliselt eba-optimaalsed selles suhtes. Treenitakse igat lihast liialt harva ning ülejäänud aja tiksub see lihas suht tühja ning esile kutsutud areng ja kasv hakkab puhkepäevade jätkudes vähenema. Küll aga on igasugu splitid väga mugavad vaimu turgutamiseks, lihasrühmade eelisarendamiseks ning trennide nauditavamaks muutmises.
Hui ta taastubki 48 tunniga. (paar seeriat biitsa võibolla küll)
Pärast korralikku küki või tõmbe trenni on terve nädal lihased valusad.
Kui ühes nädalas teha nii kükki kui tõmmet kannatab vähemalt ühe tulemus neist.
Ei saa ju korralikult kükkida, kui selg on valus või tõmmata kui jalad valusad.
Oma katsetustest võin öelda, et üle nädala neid treenides on kõige effektiivsem. Nii arenevad mõlemad.
- You must be logged in to reply to this topic.
