Reval-Sport POWERLIFTING TEAM: Kaido Leesmann surus lamades 320kg !
- This topic has 1,714 replies, 71 voices, and was last updated 9 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Laupäeval olin Tartus, kus esimese võistluse poole sain istuda lauas võistlejate kaarte ringi ratast paigutades ning teadvustades
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Teise poole ajal aitasin natuke Hendrikut, kelle põlvi ma sidusin. Mul olid trenniasjad ka kaasas, aga väga mingit isu trenni teha polnud. Tegin 2. korrusel kolm harjutust ülaseljale ja aitas kah
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täna aga see-eest oli hea tunne trenni suhtes
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Saali jõudes sain kõigepealt proovida uusi pudingu maitseid, mida Ott rõõmsalt pakkus. Mulle meeldis täiega piparkoogimaitseline. Seda pakki tahaks omale koju küll.Hakkasin siis aga tõmbama…
Alustasin kaheksaste kordustega, siis kuuesed ning üks viiene ja kolmene.
Nimelt õnnestus teha isiklikke rekordeid sumo tõmbes.
Kõigepealt 135kgx5
Ja siis 145kgx3 (peale esimest kordust enam nii ilusad katsed polnud, aga vähemalt tõmbasin kõik lõpuni)
Fitshopist võtsin sellise huvitava asja ka nagu seda on vedel magneesium:
Päris huvitav asi tundub, kasutan seda siis õhtuti, pihustan kõhule ja reitele. Korraks paneb naha kergelt kipitama ka
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>minu arvamus renku postitusele “parim”suruja..
Mina arvan siiski,et parim särgiga suruja eestis on hetkel Raigo! Mees,kes suudab ühel ja samal aastal tuua kulturismis pronksmedali,ning sügisel juba algraskusega kindlustada absoluudi võit lamades surumises-on ülikõva asi! Samas kui konkurendid valmistuvad aastaringi ainult jõutõstmiseks.Siim on muidugi kõva tegija kuid siiski üks mees oli parem,kuid rohkemate võistluste eest enam punkte teeninud sportlane on aasta parim.Kuid kui lugesin foorumist järgmist-“…Raigo on hetkel ikka kaugel ees ja ABS tiitli heitlus oli peale Raigo teist katset ka läbi,seega …”,kes siis on parim hetkel?Minu arust siiski Raigo,sest kilode eest eraldi parima tiitleid ei anta
võibolla sain ma renku “parima” tiitlist mõistest valesti aru,kuid oleme sõbrad edasi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>minu arvamus renku postitusele “parim”suruja..
Mina arvan siiski,et parim särgiga suruja eestis on hetkel Raigo! Mees,kes suudab ühel ja samal aastal tuua kulturismis pronksmedali,ning sügisel juba algraskusega kindlustada absoluudi võit lamades surumises-on ülikõva asi! Samas kui konkurendid valmistuvad aastaringi ainult jõutõstmiseks.Siim on muidugi kõva tegija kuid siiski üks mees oli parem,kuid rohkemate võistluste eest enam punkte teeninud sportlane on aasta parim.Kuid kui lugesin foorumist järgmist-“…Raigo on hetkel ikka kaugel ees ja ABS tiitli heitlus oli peale Raigo teist katset ka läbi,seega …”,kes siis on parim hetkel?Minu arust siiski Raigo,sest kilode eest eraldi parima tiitleid ei anta
võibolla sain ma renku “parima” tiitlist mõistest valesti aru,kuid oleme sõbrad edasi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu arust on asi lihtne, renku jaoks on parim ikkagi inimene, kes surub kilodes kõige rohkem, ükskõik kui palju see wilksi punktide põhjal alla jääb kergemale inimesele kes selle wilksi koefitsendi järgi rohkem surub. Samuti oleks tobe anda aasta suruja tiitel inimesele, kes ei tegele täiskohaga jõutõstmisega ning väga valivalt teeb võistlusi kaasa.
Rain, mina kahjuks aasta parima valimise punktisüsteemi pole teinud. Kuna parim selgitati punktide alusel mida jagatakse kodustel ja välisvõistlustel, siis aasta lõikes kogusin ma rohkem punkte ja sellega sain ka parima suruja tiitli.
Iga mees paneb oma aasta plaanid varem paika ja seab endale prioriteedid, peale võistlust rusikatega ei vehita.
Rain, mina kahjuks aasta parima valimise punktisüsteemi pole teinud. Kuna parim selgitati punktide alusel mida jagatakse kodustel ja välisvõistlustel, siis aasta lõikes kogusin ma rohkem punkte ja sellega sain ka parima suruja tiitli.
Iga mees paneb oma aasta plaanid varem paika ja seab endale prioriteedid, peale võistlust rusikatega ei vehita.
Rain mõtles ikka seda, et lamades surumise tulemuse poolest on Raigo tema arvates parim lamades suruja. Ta ei mõelnud siin üldsegi seda, et kes on aasta lõikes kogunud kõige rohkem punkte vms..Vähemalt nii sain mina aru.
Kuna juba mingi lause siin kirjutasin, siis lisan ka enda tagasihoidliku isikliku arvamuse, milleks on see, et parimaks lamades surujaks(tulemuse poolest, mitte aasta lõikes) pean minagi ikka wilksi punktide alusel võetud tulemust, mitte raskuse alusel. Aga eks see arvamus ole mõjutatud meil kõigil ikka oma kehakaalust ka(ise olen madalama kaalukategooria võistleja; samas tean veel inimesi, kes peab sisiki raskust kõikse tähtsamaks
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ).. Aga see selleks, oleme sõbrad edasi! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Inimestel on õigus hinnata seda mis neile isiklikult rohkem meeldib: mõnele meeldivad wilks’id (inimese poolt koostatud valem), mõnele max raskus, mõni hindab kaalukategooria võitu enam, kui võitu abs arvestuses. Siin ei tohiks midagi kellegile pahaks panna.
Minu veendumus on see, et head tulemust tuleb hinnata ja tunnustada (mitte hakata võrdlema); on see siis Aimari 220kilo (surutud 80 kilosena), Raigo abs võit EMV-l või Siimu parima tiitel aasta lõikes!
Kõik need mehed on kõva töö teinud ja väärivad tunnustamist. Kui me ise ei õpi austama oma parimaid, siis ei tee keegi seda väljaspoolt ka.
Arturiga igati nõus. Olulisem on ennast ikkagi maailmaga võrrelda (,et ei juhtuks midagi sellist nagu näiteks Eesti korvpallis on juhtunud, et arvame, et oleme kõvad aga pole tegelikult mitte keegi maailma ega isegi Euroopa mõistes). Lihtne valem mida olen ka varem välja pakkunud oma taseme arvutamiseks: kolmevõistluses 600-enda wilksi punktid ja lamades surumises 180- enda wilksi punktid (lamades surumises on tase tõusunud ja varasema 170 punktiga ei ole enam selles konkurentsis pädev number).
Aasta alguses olid õigile selged punktikogumissüsteemid. Võidab rohkem punkte kogunud isik. Tulla täna rääkima, kes on tegelikult Liivimaa kõveim mees, devalveerib karika saajaid, lisaks on see rumal. Rumal on ka seda kõike Revali blogis jahuda. Selleks tehke ettepanekud Jõutõsteliidule!!!
Minu poolt õnnitlused võitjatele!
Annan ka tagasisidet Eesti noorte, juunioride ja veteranide meistrivõistlusest jõutõstmisest, mis toimus Tartus 23.11.2013. Tegemist oli varustusega jõutõstmise võistlusega.
Seekord oli naistest sõelale jäänud lõplikuks registreerimiseks 4 võistlejat: 1 noor- Luik – 72kg kategoorias, 1 juunior- mina- 63kg kategoorias, 2 veterani (Aus- 47kg, Sügis- 63kg) erinevates kategooriates.
13. november õnnestus mul haigeks jääda, ning alates 14-ndast ei teinud trenne kuni võistluseni kuna tervis ei lubanud. Enne seda oli tööd tehtud korralikult. Palavik kõikus 38 kraadi kandis ja üle selle, olin kusagil külma saanud… Ausaltöelda on praeguseni haigusevimm sees. Varasemalt olen ka haigena trenne teinud, kuid seekord otsustasin pigem tervist säästa, sest ega näitajad trennis haigena paremaks minna saa. Pigem käib nõnda motivatsioon ja kesknärvisüsteem alla, mida oli juba esimeses trennis haigena tunda.
Kuigi võistlus oli varustusega, siis ise kasutasin abivahenditena ainult surumissärki ja põlvesidemeid. Kuigi surumissärki pole just kõige istuvam seljas, siis mingi tulemuse sain kirja, mis enda jaoks oli ametlikult isiklik rekord surumises -87.50kg. Algraskus- 77.50kg – OK, kolmas katse ebaõnnestus ”vist” tehnilistel põhjustel, mis oleks olnud avatud klassi naiste rekord 90.50kg. Plaanid siis särgiga midagi edaspidi peale hakata. Kuigi alguses mõtlesin hoopis RAW suruda, siis ei tahtnud jääda alla enda kaalukategoorias võistelnud veteranile, kes kasutas täisvarustust, seega lasin ka särgi selga visata, kuigi sellega eesmärke polnud. Aitäh Revali tiimiliikmetele, kes viitsisid särgiga mul jännata ja nõu andsid!
Hetkel just ongi probleem pigem varustuse taga, sest varustus pole istuv- paras ning ei ole motivatsiooni teha kui RAW näitajad on samad nii kükis kui tõmbes varustusega.
Kükk on mul alati väga ebakindel ala, sest selja peale ei julge ma kunagi loota. Küki algraskuseks panin 90kg ilma varustuseta, mis ei läinud kirja, istusin vist kinni end närvist. Teiseks sidemetega 100kg- OK, kolmandana 110kg sidemetega, mis vist jäi kõrgeks- sai üle pika aja sellist raskust esimest korda õlule võetud. Raske just ei olnud, aga sidemetega ei oska veel sügavust tunnetada.
RAW tõmme oli mulle endalegi tõsiseks üllatuseks, sest trennis ei ole see määrustepäraselt üles tulnud. Kuigi olin haigusest niidetud, siiski usun, et see poolteist nädalat, mis ma ”puhkasin”, andiski selle taastumise juurde tõmbeks. Sain siis kirja 140kg jõutõmbes, mis märkis naisjuunioride rekordit. Samas varustusega naiste rekord samas kaalukategoorias on 150kg. RAW 150-ni on veel mul minna 10kg. Kui saaks ka varustusega joonele, siis ei oska ennustada, mis varustusega numbrid oleksid. Aga jah, algraskus 125kg- oli raske, teine katse 135kg- oli kerge, kolmandaks otsustasin panna rekordi 138, kuid mõtlesin riskida ja panin 140kg, mis imestuseks polnudki kõige raskem. Igatahes oli see kergem kui minu eelmine tõmmatud 135kg rekord.
Aga jah, kehakaal oli seekord kilo raskem kui EMV lamades surumisel, kuna võtsin tiimiliikme TARMO juttu kuulda, et ma mingit JAMA ei korraldaks enne võistlust JÄLLE. Siis seekord ei võtnud mingeid kaalulangetusi ja aeroobset tegevust ette ning sõin ilusti eelneval õhtul ja võistluspäeva hommikul. Jämedaks olen läinud, aga pole hullu, suvi veel kaugel.
PS. Kükis ei taha selg hästi vastu pidada ja seal näen probleemkohta.
Foto: Marko Terasmaa
Tere. Mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi kedagi isiklikult parimaks peab, aga eeldades, et “p….m” midagi ilusat ei tähenda, siis sellise ütlemise vajalikkus jääb mulle küll mõistmatuks. Mis puudutab surumist ja wilksi, siis need wilksi punktid ei ole loodud surumise, vaid kolmevõistluse jaoks. Selleks, et võrrelda ja seada paremusjärjestusse erinevate kaaluklasside sportlasi kolmevõistluse põhjal. Näiteks peab teatud raskuste juures väikestes kaaluklassides 5 kg raskem sportlane suruma 15 kg rohkem, et saada suurem punktisumma. Suurte kehakaalude juures piisab 50kg raskemal sportlasel võiduks samuti 15 kg rohkem suruda. Sellises olukorras on mul endalgi raske seisukohta võtta, kas nüüd olulisemad on kilod või wilksid. Mina isiklikult vaatan, kes on maailmatasemele kõige lähemal ja teen oma pingeread selle järgi. Samuti ei saa ainult kilode või wilkside alusel objektiivselt hinnata ka kükki ja jõutõmmet. Kas 1kg parem tulemus on piisav, et 20, 50 või 80 kg suurema kehakaalu juures olla kergemast mehest parem? Kui keegi arvab enda jaoks, et jah, siis on tal see õigus. Aga kindlasti on õigustatud arvata ka vastupidi.
Mis puudutab “Parim …” tunnustuse karikaid, siis neid on jagatud küll ühte ja küll teistmoodi ja üsna tihti on seal üks või teine vaieldav koht. Tean isiklikest vestlustest, et mõned sportlased võtavadki eesmärgiks see karikas võita ja kulutavadki oma raha ja aega ka välisvõistlustel käimisele ja punktide kogumisele. Kui süsteem on enne teada, siis võib igaüks ise otsustada kui väga ta seda tahab ja mil moel ta selle välja teenib. Ja kindlasti on ka neid kes käivadki ainult enda jaoks võistlemas ja saavad selle tunnustuse ja karika üllatusena. Ega siis keegi sellest loobuma ei pea või jätma võistlustel käimata. Sportlane ajab oma rida ja kui liit teda tunnustada tahab, siis tuleks asjalik kriitika ja ettepanekud suunata pigem liidu juhatusele.
See on ikka no kõige p….m asi üldse= sellest on ikka täiesti ükskõik.
Kui siit midagi koledat leiad, siis palju õnne
No kohe kuidagi ei leidnud ilusat sõna, mis sinna sobiks. Aga ju ma pole siis kuigi sõnaosav
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Ma leidsin kohe mitu sõna! Tarkust mulle kohe kulbiga antud.
- You must be logged in to reply to this topic.