Reval-Sport POWERLIFTING TEAM: Kaido Leesmann surus lamades 320kg !

Ma nii vinget reportaaži teha ei oska, aga räägin ka paar sõna oma võistlusest. Reede hommik algas sellega, et kaal näitas 93.9, mis on umbes 300 grammi rohkem, kui oleks tahtnud. Plaan oli reede hommikul kaaluda 93.6, siis oleks saanud laupäeva hommikul enne võistlust ka hommikusööki lubada, aga paraku ei langenud kaal viimased päevad enne võistlust piisavalt kiiresti. Muidu olen kaalu hoidnud 94-94.6 vahel viimasel ajal. Reedel oli siis kaal kõrgem kui pidi. Hommikul sõin putru ja 1 keedumuna. Päeva jooksul sõin ilma soolata täisteramakarone umbes 200-250g kuivana, muud ei söönud. Reedel jõudsime Saaremaale, käisime SPAs, sööma ma kahjuks minna ei saanud, pidin oma makarone sööma. Õhtuks ei langenud kaal ikka veel piisavalt ja sain aru, et aeg on destilleeritud vett jooma hakata, muu enam ei aita. Õhtune kaal oli 94.0. Laupäevahommikune kaal oli 93.1, ehk siis 100 grammi üle. Hommikusööki endale lubada kahjuks ei saanud, pidin jällegi piirduma destilleeritud veega. Kaalumiseni oli vaja 3 tundi ära kannatada ja selle ajaga Goodlift üles panna ja muud asjad ette valmistada. Pean tunnistama, et tühja kõhuga ei ole see sugugi lihtne. Õnneks ajas tehnika ülespanek veidi higistama ja kaal oli langenud 92.85 peale, sain ilusti kaalu, aga tühi ja väsinud tunne oli küll.

Pärast kaalumist hakkasin süsivesikutega laadima, sõin ka soolaga saia ja jõin palju, et krampe ei tuleks. Hakkasin sooja tegema. Soojenduse ajal ei saanud aru, mis tunne siis täna on – kas olen rekorditeks valmis või mitte. Eesmärk oli suruda 180kg. 180 olen ma küll Saaremaal juba 2 aastat tagasi surunud, kuid -105 kategoorias (kaaludes vist 95 või 96), nüüd oli eesmärk sama raskus -93-s ära teha. Võistluse ajakavaga oli väike apsakas, et me plaanisime nii teha, et naised võistlevad ära ja siis lastakse kergemad mehed peale, aga kergemaid mehi hakati välja kutsuma kohe pärast naiste esimest ringi. Pidin veel tegema 2 soojenduskatset, aga enam ei olnud selleks aega. Eelviimane soojenduskatse oli 135, siis plaanisin teha 150, aga hakkas nii kiire, et panin kogemata 170 peale ja jäin sellega alla. Ise arvasin, et peal on 150. See oli väike šokk. Algraskus oli tellitud 165. Muutsin selle 155 peale ja mõtlesin endamisi, et täna küll midagi head tulemas ei ole. Kaido küll hiljem avastas, et kettaid oli siiski 170 jagu, aga 170-ga alla jääda ei ole ka just meeldiv. Trennis olen teinud 2×170. Eks see 135-170 hüpe on veidi suur ja ootamatu.

Igatahes, 155 surusin ära. Ei saanud aru, kas oli raske või kerge, aga üles ta läks. Järgmiseks tellisin 167.5, see läks ka üles ja ikka ei saanud jälle aru, kas on kerge või raske. Kuna kaaluvõit oli juba kindlustatud ja meeskondliku võidu pärast ei pidanud ka väga muretsema, siis tellisin 180, sest kaotada pole ju midagi. 180 läks ka üles ja tundus, et umbes 2.5 kilo jagu jäi veel varu sisse. Tagant järgi arvutades oleks 182.5 andnud juba absoluudi 3. koha. 180-ga jäin absoluudis neljandaks. Aga tol hetkel ma absoluudi koha peale ei lootnud ega arvutanud, palju ma selleks tegema pean. Tulemusega jäin rahule, sest pärast sellist kaalusaagat, stressi ja söömata päeva ei ole isiklik rekord ju paha tulemus.

Õhtul jõudsin koju ja hakkasin landikarpe ette valmistama, sest pühapäeval oli mul spinningupüügi MMi kvalifikatsiooni 3. etapp. Hommikul oli pärast surumise võistlust selg nii kange ja väsinud, et esimese korraga ei saanud voodist ka püsti, paadis oli aga vaja kannatada 6 tundi. Spinninguvõistlus oli seekord väga raske. 3 tunni jooksul ei olnud meil paarilisega ühtegi mõõdulist kala ja vaikselt hakkas juba paanika tekkima. Vaid neljandal tunnil saime 2 väikest ahvenat. Viiendal tunnil õnnestus mul saada 2 mõõdus haugi ja vimasel tunnil tuli veel 1 haug ja 1 ahven, kokku tõime kaalumisele 3 haugi ja 3 ahvenat, mis andis meile 2. koha. Kolme etapi kokkuvõttes oleme siis jätkuvalt esimesel kohal ja loodame pääseda MM koondisesse. Jäänud on veel 2 etappi.

Ma tänan ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>