Reaalained
- This topic has 30 replies, 18 voices, and was last updated 15 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Sa tegid eksami 2006 aastal( profiili vanuse järgi arvutades
) ?
Ise tegin mata eksami 2007 aastal, nii kirvest eksamit ei ole varem ega hiljem olnud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Punkte sain üle 2x vähem kui proovieksamis, nii vähe,et häbi siia kirjutada. Aga praegu õpin ikkagi inseneriks ja kõrgema matiga pole kunagi probleeme olnud 
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Põhikooli mataeksam 5, see oli ka ainuke reaalaine eksam põhikoolis.
Jep 2006 ja õpin ka insenääriks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga see ülikoolimata on tegelikult üks imelik asi: nt üks kursavend, kes sai mata eksamil 100p, ei saanud enam 1. kursusel mat-analüüsiga hakkama jättis kooli pooleli.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jep 2006 ja õpin ka insenääriks
Aga see ülikoolimata on tegelikult üks imelik asi: nt üks kursavend, kes sai mata eksamil 100p, ei saanud enam 1. kursusel mat-analüüsiga hakkama jättis kooli pooleli.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis eriala ?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis eriala ?” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tööstus- ja tsiviilehitus
väga nutune suhe on/oli. Õnneks 12 klass ja kohe läbi.
Eks need hinded 2/3 piirimail olid, ei jaga seda teemat. Humanitaar oli 4/5
Mul on reaalained alati viied olnud, huvitavad ja loogilised, parim kombinatsioon
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Matemaatika ja füüsika olümpiaadidel käisin ka paar korda. Ülikoolis meeldisid väga matemaatilised analüüsid ja insenerimehaanika. Humanitaarained olen ka ära punnitanud, aga nad on liiga udused ja mõttetud kuidagi mu jaoks. Ajalugu oli eriti suur vaev koolis. No absoluutselt ei huvitanud.gümnaasiumis oli mate koguaeg 3, füüsika punnitasin mingi valemi läbi 4’ja peale. Keemia oli vist kõige nutusem – selle 3’e sain olin väga õnnelik. Bioloogia oli puhas 5 – meeldib see aine, huvitav.
Nüüd mõnevõrra kahetsen et gümnaasiumis matet hoolikamalt ei õppinud – kõrgkoolis on seda matet ikka meeletult palju aga õnneks on ta mõnevõrra huvitavam..
Mul põhikoolis ja keskas olid viied, aga praegu ülikoolis, tundub küll täielik müstika, eriti suurt aru ei saa! Võib-olla olekski siin sobilik abi küsida, kel asi järjel, võiks mingi kokkulepitava tasu eest aidata! Ained, milles abi vaja oleks on matem., teoreetiline mehaanika, füüsika! Kel huvi andke teada!
Tehnikaülikoolist saati olen kõike matemaatikaga seonduvat vihkama hakanud….Täpselt nii ta läheb ja nii on. Seal valatakse matetaatikaga tuugalt täis
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täpselt nii ta läheb ja nii on. Seal valatakse matetaatikaga tuugalt täisTe pole Tartu Ülikoolis käinud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> TTÜ matemaatika tase on võrreldes UT-ga ikka väga kehv. Ma olen siin magistriõppes pärast UT bakat pigem lollimaks jäänud kui midagi juurde õppinud.Põhikool oli tõesti lihtne. ma magasin suht palju aga hinded püsisid stabiilselt 4,5nagu mu pnginaaber/sõber
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>muud ei teegi kui ainult magab, aga hinded enamv2hem korras
see eest on k6va olympiaadi vend
ma muidui ei taipa, kuidas teil on head hinded fyysikas, ilmselt on teil siuke 6petaja olnud, kes teeb t8id alati teema j2rgi ja ylesanded on ikka teemaga seonduvad
meil on 6petaja, kes teeb kyll teemaga seoses t8id, aga teeb v2hemalt yhe nii raske ylesande, kus ilma v2ga hea loogilise m6tlemiseta l2bi ei aja, seal on vaja laia silmaringi ja k6rgtaseme matet teada
meil on klassis see veerand 3-e fysa t88ga u 3-l viied, aga tarku on meil u 15
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>nii et ega nii kerge see pole
nagu mu pnginaaber/sõber” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
muud ei teegi kui ainult magab, aga hinded enamv2hem korras
see eest on k6va olympiaadi vend
ma muidui ei taipa, kuidas teil on head hinded fyysikas, ilmselt on teil siuke 6petaja olnud, kes teeb t8id alati teema j2rgi ja ylesanded on ikka teemaga seonduvad
meil on 6petaja, kes teeb kyll teemaga seoses t8id, aga teeb v2hemalt yhe nii raske ylesande, kus ilma v2ga hea loogilise m6tlemiseta l2bi ei aja, seal on vaja laia silmaringi ja k6rgtaseme matet teada
meil on klassis see veerand 3-e fysa t88ga u 3-l viied, aga tarku on meil u 15
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>nii et ega nii kerge see pole
Füüsikas ongi laia silmaringi ja loogilist mõtlemist vaja. Selles mõttes teeb teie õpetaja õigesti, et “5” paneb ainule neile, kes seda tõeliselt väärivad, mitte neile, kes suudavad paar valemit pähe tuupida õpikust. Et füüsikas tugev olla, peab väga palju kirjandust lugema. Mina ei õppinud koolis füüsikat kunagi kooliõpikute järgi, ja tunnis ei teinud kunagi kaasa. Minul olid omad raamatud ja omad ülesanded, millega ma iga nädal tegelesin.
Mul andis keskas füüsikat üks omamoodi mees. Talle meeldis natuke peedistada õpilasi ja demonstreerida oma tarkust. Mäletan, kuidas 10. klassi alguses pidime õppima pähe vektorite liitmise reegli. Kõik õpilased seisid püsti ja siis ükshaaval pidi peast selle õpetajale esitama. Kui tuli viga sisse, istuma ei saanud ja ootasid, kuni klassile tehti ring peale ja tuli uus võimalus. Mingi pool tundi läks ära, kui tunniga sai alustatud.
Ja siis oli üks mõistatus ka: Kuidas mõõta kaevu sügavust ampermeetri ja stopperiga? Natuke aega võttis, aga lahenduse leidsime
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>matas kahjuks tagapingist ei näe tahvlile ning eespingis istumine pole seda komejanti väärt
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , mata 3/4füüsika ja bioloogia suht teooria, paar valemit tuleb asendada ja korras. 4/5
keemias sai viimane lõbus aeg välja elatud ja üle 3 oleks patt paluda
Mul andis keskas füüsikat üks omamoodi mees. Talle meeldis natuke peedistada õpilasi ja demonstreerida oma tarkust. Mäletan, kuidas 10. klassi alguses pidime õppima pähe vektorite liitmise reegli. Kõik õpilased seisid püsti ja siis ükshaaval pidi peast selle õpetajale esitama. Kui tuli viga sisse, istuma ei saanud ja ootasid, kuni klassile tehti ring peale ja tuli uus võimalus. Mingi pool tundi läks ära, kui tunniga sai alustatud.Ja siis oli üks mõistatus ka: Kuidas mõõta kaevu sügavust ampermeetri ja stopperiga? Natuke aega võttis, aga lahenduse leidsime
no ja mis oli lahendus ?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
