Raud-hemoglobiin-ferritiin-transferriin-rauavaegus-rauatoksilisus-aneemia
- This topic has 63 replies, 27 voices, and was last updated 12 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere spetsialistid!
Mul avastati rauavaegusaneemia. Kuna organism toidust piisavalt rauda ei omasta (söön muidu ikka asju, mis rauda sisaldavad ja omastada aitavad, a la punane liha, pähklid, seemned, juurikad jne), siis määrati mulle rauatabletid (saan päevas 200 mg rauda), mida pean järgnevatel kuudel nüüd närima hakkama. Kuigi olen jõuetu ja väsinud on minus spordipisik ikka veel sees ja tahaksin uuesti trenni tegema hakata. Kas mul on lähiajal üldse mõtet trenni poole vaadata või peaksin mingiks ajaks jõusaalist siiski eemale jääma ja lihaste asemel hoopis oma rauanäitu kasvatama? Või ei tee 2-3 kangitrenni nädalas siiski midagi hullu?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suured tänud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere spetsialistid!Mul avastati rauavaegusaneemia. Kuna organism toidust piisavalt rauda ei omasta (söön muidu ikka asju, mis rauda sisaldavad ja omastada aitavad, a la punane liha, pähklid, seemned, juurikad jne), siis määrati mulle rauatabletid (saan päevas 200 mg rauda), mida pean järgnevatel kuudel nüüd närima hakkama. Kuigi olen jõuetu ja väsinud on minus spordipisik ikka veel sees ja tahaksin uuesti trenni tegema hakata. Kas mul on lähiajal üldse mõtet trenni poole vaadata või peaksin mingiks ajaks jõusaalist siiski eemale jääma ja lihaste asemel hoopis oma rauanäitu kasvatama? Või ei tee 2-3 kangitrenni nädalas siiski midagi hullu?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suured tänud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>J6utreening intensiivistab vereloomet ja Hgb tootmist. Ys …v6tke treeningmahtu v2iksemaks, kuid intensiivsus v6iks olla suurem.
Pigem yrita Fe saada toidust (punane liha!!), treeningute vahepeal j2lgi oma taastumist (treeningsagedus pigem v2iksem kui suurem).
Tere spetsialistid!Mul avastati rauavaegusaneemia. Kuna organism toidust piisavalt rauda ei omasta (söön muidu ikka asju, mis rauda sisaldavad ja omastada aitavad, a la punane liha, pähklid, seemned, juurikad jne), siis määrati mulle rauatabletid (saan päevas 200 mg rauda), mida pean järgnevatel kuudel nüüd närima hakkama. Kuigi olen jõuetu ja väsinud on minus spordipisik ikka veel sees ja tahaksin uuesti trenni tegema hakata. Kas mul on lähiajal üldse mõtet trenni poole vaadata või peaksin mingiks ajaks jõusaalist siiski eemale jääma ja lihaste asemel hoopis oma rauanäitu kasvatama? Või ei tee 2-3 kangitrenni nädalas siiski midagi hullu?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suured tänud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Raua imendumist takistavad tee, kohv, piim, ülemäärane kogus tsinki ja E-vitamiini.
Raua imendumist soodustavad C-vitamiin, vask, koobalt, mangaan.
Soovitus: söö lihatoite koos köögiviljaga ja joo kõrvale apelsinimahla.
J6utreening intensiivistab vereloomet ja Hgb tootmist. Ys …v6tke treeningmahtu v2iksemaks, kuid intensiivsus v6iks olla suurem.Pigem yrita Fe saada toidust (punane liha!!), treeningute vahepeal j2lgi oma taastumist (treeningsagedus pigem v2iksem kui suurem).
Vereloome ja hemoglobiini tootmine intensiivistuvad jah, kuid hemoglobiini tootmiseks on ju veel rohkem rauda siis vaja, kuna raud aitab kaasa hemoglobiini moodustumiseks veres. Sellega aga langeb raua tase organismis ju veel enam… (Training stimulates an increase in red blood cell and blood vessel production, and increases the demand for iron.) Ja ka higistades pidavat raud organismist väljuma.
Seega tekkiski küsimus, et kui mõtekas trenni tegemine on, kui ma pean oma raua taset tõstma, aga sport kisub selle uuesti alla??? Et kas on parem kuu-kaks eemal trennist olla ja rauanäitajat kasvatada või trenni siiski uuesti tegema hakata?
Tänud OldMan, kuid see info mul kõik juba olemas. Söön iga päev punast liha juurikate või värske salatiga (porgand, kapsas, brokoli, paprika jne), muna söön ka iga päev, ube aeg-ajalt, pähkleid, rosinaid, banaani ja õuna söön ka, vitamiine võtan, kohvi, teed, piima söögi kõrvale ei joo, eelistan vett jne. Apelsinimahla kahjuks juua ei saa, kuid olen sidrunist mahla lihale peale pressinud. Aga näed, võta näpust, tase ikka madal ja peab tablette järama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üldiselt huvitaks mind spordi osa… et kas tohib ja kui palju ja mis mahus…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vereloome ja hemoglobiini tootmine intensiivistuvad jah, kuid hemoglobiini tootmiseks on ju veel rohkem rauda siis vaja, kuna raud aitab kaasa hemoglobiini moodustumiseks veres. Sellega aga langeb raua tase organismis ju veel enam… (Training stimulates an increase in red blood cell and blood vessel production, and increases the demand for iron.) Ja ka higistades pidavat raud organismist väljuma.Seega tekkiski küsimus, et kui mõtekas trenni tegemine on, kui ma pean oma raua taset tõstma, aga sport kisub selle uuesti alla??? Et kas on parem kuu-kaks eemal trennist olla ja rauanäitajat kasvatada või trenni siiski uuesti tegema hakata?
Tänud OldMan, kuid see info mul kõik juba olemas. Söön iga päev punast liha juurikate või värske salatiga (porgand, kapsas, brokoli, paprika jne), muna söön ka iga päev, ube aeg-ajalt, pähkleid, rosinaid, banaani ja õuna söön ka, vitamiine võtan, kohvi, teed, piima söögi kõrvale ei joo, eelistan vett jne. Apelsinimahla kahjuks juua ei saa, kuid olen sidrunist mahla lihale peale pressinud. Aga näed, võta näpust, tase ikka madal ja peab tablette järama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üldiselt huvitaks mind spordi osa… et kas tohib ja kui palju ja mis mahus…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aneemia… on pigem symptom, kui p6hjus.
mul sama mure.Kui õige toitumine ei aita,siis ei aita. Tuleb tõesti tablette süüa.Seni pole mina ka saanud kelleltki mõistlikku vastust,kui palju tohib aneemiaga sporti teha.Aga kui oled harjunud jõusaalis käima,siis ei taha pikka vahet teha,kuigi tablettidega raua “ülesupitamine “võtab min.2 kuud aega.
Kui hgb näit madalaks läheb,ei saa ma kuigi intensiivset trenni teha,pulss kipub üles minema ja taastumine võtab kaua aega.Seda nii aeroobse kui jõutreeninguga. Ei saagi korralikult treenida.Aga kui sa jõuad oma aneemiaga kangitreeningut teha mitu korda nädalas,on sul ju isegi hästi läinud. Iseasi,kuidas see südamele mõjub? Teooria vist ütleb,et hapnikupuudusest võib südamelihase kahjustuse saada…Siis nagu ei tohiks tõesti intensiivset trenni teha?Või mida spetsialistid siin arvavad?
päikest…
mul sama mure.Kui õige toitumine ei aita,siis ei aita. Tuleb tõesti tablette süüa.Seni pole mina ka saanud kelleltki mõistlikku vastust,kui palju tohib aneemiaga sporti teha.Aga kui oled harjunud jõusaalis käima,siis ei taha pikka vahet teha,kuigi tablettidega raua “ülesupitamine “võtab min.2 kuud aega.Kui hgb näit madalaks läheb,ei saa ma kuigi intensiivset trenni teha,pulss kipub üles minema ja taastumine võtab kaua aega.Seda nii aeroobse kui jõutreeninguga. Ei saagi korralikult treenida.Aga kui sa jõuad oma aneemiaga kangitreeningut teha mitu korda nädalas,on sul ju isegi hästi läinud. Iseasi,kuidas see südamele mõjub? Teooria vist ütleb,et hapnikupuudusest võib südamelihase kahjustuse saada…Siis nagu ei tohiks tõesti intensiivset trenni teha?Või mida spetsialistid siin arvavad?
päikest…
Eelmistele:
Aneemia – pole symptom, vaid haigus. Sellel on kyll erinevaid pohjusi. Kui rääkida rauavaegusaneemiast siis tuleks selgeks saada millest see tuleneb. Tundub, et vanake ja temake on naissoost siis koigepealt kaotavad nad Fe loomulikul teel, 23-30 päevase intervalliga. Samas tuleks välja lylitada teised noortel inimestel vähem toenäölised pohjused, näiteks moahaavand. Riskigruppi kuuluvad kyll vegetariaanid.
Mis puutub rauavaegusaneemiat ja spordi siis aneemia iseenesest pole takistus, teine kysimus kas sa jaksad?
Sellest on palju kirjutatud ja suhteliselt hästi uuritud teema. Täitsa kindel olen yhes asjas, et aneemia pole takistus.
P.S. Kohe ytlen, et kui keegi on teist meelt siis ma ei viitsi hakkama toestama. Vajadusel voin anda viiteid kirjandusele, kui on ligipääs PUBMED andmebaasidesse.
Vereloome ja hemoglobiini tootmine intensiivistuvad jah, kuid hemoglobiini tootmiseks on ju veel rohkem rauda siis vaja, kuna raud aitab kaasa hemoglobiini moodustumiseks veres. Sellega aga langeb raua tase organismis ju veel enam… (Training stimulates an increase in red blood cell and blood vessel production, and increases the demand for iron.) Ja ka higistades pidavat raud organismist väljuma.Seega tekkiski küsimus, et kui mõtekas trenni tegemine on, kui ma pean oma raua taset tõstma, aga sport kisub selle uuesti alla??? Et kas on parem kuu-kaks eemal trennist olla ja rauanäitajat kasvatada või trenni siiski uuesti tegema hakata?
Tänud OldMan, kuid see info mul kõik juba olemas. Söön iga päev punast liha juurikate või värske salatiga (porgand, kapsas, brokoli, paprika jne), muna söön ka iga päev, ube aeg-ajalt, pähkleid, rosinaid, banaani ja õuna söön ka, vitamiine võtan, kohvi, teed, piima söögi kõrvale ei joo, eelistan vett jne. Apelsinimahla kahjuks juua ei saa, kuid olen sidrunist mahla lihale peale pressinud. Aga näed, võta näpust, tase ikka madal ja peab tablette järama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üldiselt huvitaks mind spordi osa… et kas tohib ja kui palju ja mis mahus…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kes laboratoorsed uuringud tellis?
Asi nimelt selles, et kehaliselt aktiivsetel inimestel on paljud verenäitajad normist erinevad ja kui perearst tõlgendab, teadmata tausta, võib esineda üllatusi.
Mis näitude alusel rauavaegusaneemia määrati?
Mul avastati kehveresus lihtsalt vereprooviga, mis võeti perearsti juures ja kogu lugu.
Mingitest uuringute tellimisest ma küll pole midagi kuulnud.
Õnneks aga oli mul punaste vereliblede arv seal piiri peal, nii et seda päris haiguslikuks küll ei loetud:P
Kui erytrotsyytide arv oli piiri peal siis kysimus polegi aneemiast. Samas tuleb eraldi tuua nn.pseudanaeemiat sportlastel, nimelt vastupidavusalade sportlastel. Nende plasmamaht suureneb treeningute tagajärjel ja tänu sellele Hb arv näitlikult langeb, siis tuleb diagnoosis tugineda transferriini ja ferritiini näitäjätele mis peegeldavad rauavarude seisundi organismis. Kui rauavaegusaneemia on kestnud juba monda aega siis erytrotsyytide maht muutub ka, väheneb. Seda peegeldab MCV-näitaja (mean cell volume). Selle viitearvud 80-100. kui on alle 80 siis tegemist on tavaliselt rauavaegusaneemiaga (kuid mitte ainult).
Selle pseudoaneemiaga on huvitav olukord. Seda nähtust märgati esimesi kordi 70-80-dates, kuid 80-ndate lopus ja 90-ndates see fenomeen tippsportlastel haihtus. Arvake ära miks?
EPO tuli kasutusesse 80-ndate lopus:)))
Praegused piirid mida FIS on seadnud on minu meelest väga pädevad, kuigi moned “asjatundjad” spordiringkondades neid kritiseerivad.
tavaline vereanalüüs perearsti juures. siis avastadki,et ongi olnud nõrkus kogu aeg ja pilt taskus. et ennäe,polegi vähesest treenimisest ja laiskusest…
mul segab see neetud hgb küll sportimist.kui tablettidel tekkinud pikem vahe,siis varsti jõusaalis silme eest must.
muidu kõik muud arstid läbi käidud ja kõik ok,sellega tuleb lihtsalt leppida ja tablette närida. küsimus ongi üks – kui kahjulik on aneemiaga sportida? kui näit.hgb on 90-110 ja see mingi ferritiin või rauadepoo on kah tühi(nagu perearst ütleb)?
tavaline vereanalüüs perearsti juures. siis avastadki,et ongi olnud nõrkus kogu aeg ja pilt taskus. et ennäe,polegi vähesest treenimisest ja laiskusest…mul segab see neetud hgb küll sportimist.kui tablettidel tekkinud pikem vahe,siis varsti jõusaalis silme eest must.
muidu kõik muud arstid läbi käidud ja kõik ok,sellega tuleb lihtsalt leppida ja tablette närida. küsimus ongi üks – kui kahjulik on aneemiaga sportida? kui näit.hgb on 90-110 ja see mingi ferritiin või rauadepoo on kah tühi(nagu perearst ütleb)?
Madal rauasisaldus limiteerib kehalist töövõimet, st. esineb füüsilisel koormusel üleliigset väsimist, õhupuudust, lihaskrampe, tulemuste langust.
Madal rauasisaldus limiteerib kehalist töövõimet, st. esineb füüsilisel koormusel üleliigset väsimist, õhupuudust, lihaskrampe, tulemuste langust.Kahtlemata rauavaegus pohjustab ylalpool mainituid symptome, kuid taas ytlen et see ei tähenda et sportimine on keelatud. Lubatud, kuid ettevaatlikult. Ainus oht mida ma selles näen on väsimusest tulev ettevaatlikuse/tähelepanu langus millega voib kaasneda suurem traumaoht. Teiselt poolt kui inimene teadvustab seda ohtu endale siis pole mingeid takistusi spordiga tegelemiseks.
Comoooon people. Tundub, et minu sonad ei läinud perälle.
Kas lisandub kaalu minu sonadele kui ytlen, et teile kirjutab Helsingi Ylikoolis/Soomes residentuuris ja Bath Ylikoolis/Inglismaal kaugoppes spordiarstiks spetsialiseeruv inimene?!?
tavaline vereanalüüs perearsti juures. siis avastadki,et ongi olnud nõrkus kogu aeg ja pilt taskus. et ennäe,polegi vähesest treenimisest ja laiskusest…mul segab see neetud hgb küll sportimist.kui tablettidel tekkinud pikem vahe,siis varsti jõusaalis silme eest must.
muidu kõik muud arstid läbi käidud ja kõik ok,sellega tuleb lihtsalt leppida ja tablette närida. küsimus ongi üks – kui kahjulik on aneemiaga sportida? kui näit.hgb on 90-110 ja see mingi ferritiin või rauadepoo on kah tühi(nagu perearst ütleb)?
90-110 toesti madal, naistel alumine piir (oleneb natuke laboratooriumist ja maast) 117 g/l. Sul on kyll suht sygav aneemia. Pole imet, et tunned ennast nii halvasti. Taas ytleksin, et aneemia ei ole vastunäidustus sportimisele aga treenida nii madalate Hb arvudega suurt motet pole. Kurnad ennast fyysiliselt ära.
Siiani on mul veri alati ideaalses korras olnud ja olen ka vahelduva eduga 6-7 aastat doonor olnud. Nüüd siis enam ei ole
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Hemoglobiin oli alati ikka 130 ja üle. Väga harva, kui 125-126 oli. Viimastel aastatel ei ole erinevatel põhjustel aga verd anda saanud, seega hea, kui 1-2 korda aastas verd andnud olen, kui sedagi. Seega suuri verekaotusi ei ole olnud, kuna ka menses on suhtleiselt kesine tänu kontratseptiividele, mida olen juba mitmeid aastaid võtnud. Verekaotuse süüks minu puhul seda rauavaegust vist väga ajada ei saaks…Viimased kuud olen aga suhteliselt väsinud, jõuetu ja nõrk olnud, füüsiline koormus võtab mõnikord kergelt hingeldama, vasemal pool rinnus on aeg-ajalt torkiv valu olnud, jäsemed “surevad” väga kergelt ära (käsi kaua üleval hoida ei saa), tihti esinevad seletamatud peavalud, nahk kiheleb (eriti öösiti) hullumoodi, kõht on kinni ja mitte miski seda lahti ei võta, küüned lagunevad ja mälu on kuidagi lünklikuks jäänud (kuigi alles noor naine)…
Raske hingamise, valu tõttu rinnas ja ka kerge palavikuga pöördusingi arstile, et võib-olla on mul kopsupõletik või mõni muu kopsuhaigus. Arst midagi ei leidnud, kuid lasi suure hulga erinevaid vereteste teha (kopsupilti ei tehtud, kuna see sai suve algul alles tehtud). Kuna mainisin, et mu emal on rauavaegus ja tema kahtlustab mul sama asja, siis lasi arst ka selle testi ära teha (muidu vist ei olekski seda testi üldse tehtud?) ja sealt siis selguski tõde, et tegu rauavaegusega. Lugesin, et rauavaegus võib ka päritav olla?
Analüüsides silmasin, et hemoglobiin oli vist 126, seega korras nagu?
Varasemate trennidega võrreldes erilist vahet tundnud ei ole, v.a. ühel korral, kui korraks kerge pingutuse peale pildi eest ära lõi. Rohkem pole sellist asja aga esinenud.
Eks siis proovin jõusaalitrenne nüüd vaikselt ja vastavalt enesetundele ikka edasi teha, sest ilma trennita ma olla ei oska. Loodan, et saalis on alti rahvast.. juhuks kui tõesti peaks pildi taskusse viskama
Suured tänud vastajatele, eriti Sergei_I’le
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.