Rasvast lahti ja lihast suuremaks?

Light-tooteid soovitab sulle endiselt ka su perearst ja kardioloog. Kui toitumisnõustaja ja kardioloogi soovitused on risti vastupidised, kumba “patsient” kuulab?

Paraku see on nii, et kui miski on poes müügil (nt kalapulgad), siis ametlikult ei saa keegi öelda, et see ei sobi süüa. Toiduainetööstuse liidu esinaine pr. Potisepp paneb su paika kohe.

Ega sel kartuli valmistamise viisil nüüd niiväga suurt vahet polegi, nojah keetmine on üldjuhul parem kui praadimine või fritüür, aga kui suur vahe seal siis on. Kaduma läinud vitamiine saad toorest toidust ka, kui salat su menüüsse kuulub.

Kui 2/3 ameerika rahvast on ülekaalus, siis see on masside probleem. Et kõiki neid kümneid ja sadu miljoneid inimesi õigele teele juhatada 1:1 toitumisnõustamise vormis, peaks neid toitumisnõustajaid olema niisama palju, kui juuksureid või kiirtoidurestoranide müüjaid, ja nad peaksid tegema samasugust liinitööd.

Telereklaamis pannakse tühje kaloreid sisaldavale toidule 1 (väidetavalt) tervislik lisand, siis kuulutatakse see toit tervislikuks. Selline asi peaks seadusega keelatud olema kui inimeste petmine. (Näide: Milky Way on tehtud piimast; Cheerios sisaldab ehtsat mett; Tere kohukesed on tehtud /öelda paatosega/ ehtsast eestimaa piimast; meie f.king mõttetule suhkrujoogile on lisatud mingit mõttetut sünteetilist vitamiini). Sellistest kanalitest inimesed saavadki oma teadmisi “tervisliku toitumise” kohta. Keegi võiks vastukaaluks teha teisi reklaame, mis mõistlikumaid ja tervislikke alternatiive tutvustavad. Eestis peaks see vist olema Haigekassa, kelle eesmärkidesse kuulub ka ennetustöö, mida nad aga ei tee rohkem kui rahastavad voldikute trükki perearstikabineti eesruumi tarbeks (aga kui inimene on sellesse ruumi jõudnud, on juba hilja ennetusega alustada). Riik teeb ennetuskampaaniaid suguhaiguste, rongiõnnetuste ja purjus peaga ujuma mineku osas ja igas kodus on nüüd laes suitsuandur kui meeldetuletus tule ohtlikkusest, aga tervislikke eluviise ja tervislikku otiduvalikut siiani veel üleliia palju ei propageerita. Näiteks: “janu tapab kraanivesi”, “seljavalude korral proovi geeli asemel teinekord pilatest, joogat või vesivõimlemist, probleemi kestma jäämisel konsulteeri füsioterapeudiga”, “kroonilise kõhukinnisuse korral ära torma apteeki seda eelmises reklaamis reklaamitud jura ostma, vaid pigem kontrolli kas sa jood piisavalt vett, sööd igapäevaselt värsket salatit ja liigutad ennast”, “ära ole topis ega diivanipadi, liiguta ennast, raisk”, “iga päev ei tasu õlut juua”, “kui sa oled paks siis ära söö-joo-näri põhiosas ainult süsivesikuid sisaldavalt toite”.

Minu üks nooruke sugulane on selline, et sööb hommikusöögiks ainult kohukest ja kui laps on üksi kodus ning külmkapis pulgajäätist pole, siis “tal polnud midagi süüa”. Selliste laste vanematega nende lapsekasvatusmeetodite osas vaielda pole mõtet.

Masside õpetamisest nii palju, et tänapäeva generatsioonil on põhikooli 3. astmes e. 7-9 klassis mingil aastal 2x nädalas “Inimeseõpetus” kus õpetatakse tervislikku toitumist ja tervislikke eluviise vägagi normaalses vormis. Põhikool on meil kohustuslik. Aga kuna ilmselt see koolis õpetatav erineb selleks ajaks nii üüratult selle iseteadva teismelise igapäevast (kes enam ema kutsumise peale sööma ei tule ja kes on oma ema “õpetanud” tegema talle “sobivaid” sööke ja kel on taskuraha käia ostmas seda mida roomaja tema ajus iganes ihaldab) , siis ta ei seosta seda tegeliku elu või vajadusega. Teiseks, see Inimeseõpetus on lebo tund ja keegi ei võta seda tõsiselt, eriti sellises vanuses kus terviseprobleemid pole veel mingi teema (ongi hea kui saab koolist koju jääda). Ja siis napilt gümnaasiumisse jõudnud kutid ei mäleta kaks aastat tagasi õpitust enam mitte mõhkugi. Midagi peaks selle “Inimeseõpetusega” ette võtma. Aga nüüd ma hakkan mõtlema, et mis mõtet on nii sileda aju korral toitumisnõustajalgi eriliselt pingutada… söö juku juustu ja ei midagi muud on võibolla ainuke toimiv ja arusaadav sõnum. (vabandan ette ja taha nende juku juustu sisaldavate toitumiskavadega inimeste ees, kelle kohta see ei kehti). Inimesed võtavad omale toitumiskavade tõlgendamisel ka vahest ka sellise vabaduse, et toote “kohupiim” asendavad sujuvalt “kohupiimakreemiga” kui samaväärse kuid maitsvama alternatiiviga.

Väga õige arusaam. Kuidas seda massidesse saada?

Aga 1 väike ‘aga’ on sealjuures: kohuke on ‘maitsev’, kodujuust mitte. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sealt tuleb see valik.

Ning see, et tootja üritab seda tervislikuna väljapakkuda, kuna ‘tervislik müüb’. *Paneme D-vitamini sisse* – onju tervislik..

valus on see, kuidas raha on kõige tähtsam.

Ega kavade müük midagi palju üllamat ei ole – puhas maksuvaba cash. Kuni treener ei muutu tõesti hoolealuste edasist käekäiku südamega jälgivaks.

pic.PNG

“Kui süüa päevas kokku 5 portsjonit, siis 3 neist võiksid olla köögivilja- ja 2 puuviljaportsjonid.”

Mis te arvate, kas puu-aedvilja pildil on see, millest piisab? Ja kui seda iga päev oled võimeline sööma oled teinud kõik, et ‘tervislik’ menüü tagatud oleks. Õigete rasvade-valkude ja liitsüsivesikute kõrval.

VABANDUST, aga kust te teate, et minule saadetud “kava” juures olid kogused ja 3 varianti. Ma kirjutasin jutuksoleva “kava” kohta, mitte sellise, missugune see võiks ’ideaalis’ olla.

Mõtlesin seda et olen isegi kunagi selle jukujuustu kava tellinud ning minul olid grammid ja erinevad variandid juures,lisaks pärast sai temaga kirjavahetust pidada kui mõni toit ei sobinud mulle või ei suutnud süüa .

Sain sinu lause mõttest natukene teistmoodi aru, sellepärast ka vist rääkisime üksteisest mööda.

Tõsi tundsin ära ka selle “staar-treeneri” toitumiskava ära, sest ka minu poole pöördus üks mu tuttav vaat, et hüsteerias, et mis ta nüüd teeb – Juku juustu pole poes!!!

Nüüd saan 100% kindlalt öelda, et Juku juustu ikka veel müüakse. Küsisin Saaremaa juustu müügijuhilt järele ja vastas, et müüakse Rimis, Selveris ja Prismas.