Rasvast lahti ja lihast suuremaks?

Aasta tagasi kirjutas üks mees niiviisi:

“Ehk siis IMO veedavad inimesed suurema osa oma ajast selle viimase 5-10% majandamisega, a’la toitumise sagedus, täpsed toiduvalikud, kokkamised, toidu kaasas tarimine, toidude limiteerimine, trennis imetrikkide kasutamine, lisandite peale raha raiskamine jne. Ning see, mis moodustab enamuse tulemusest – korralik, lihtne progressiivne treening ning lihtne baastõdesid järgiv toitumine on tagaplaanil.

Arvatakse, et see kõige keerulisem osa on see, mis kõige suurema osa tulemusest annab. Tegelikult on vastupidi. Kõige lihtsam osa annab kõige suurema osa. “

Nüüd soovitab ta treenerit – veebitreenerit, kes talle kava koostaks.

Seos? Sul ei ole vaja seda kava, lihtsalt võta kätte ja tee midagi.

Viide jukujuustule ei olnud muuks, kui vaid selleks, et sellise ‘toitumiskava’ juures ei ole ju muud TARKA kui toiduained, mida võiks valida poodi minnes – ei koguseid, ei alternatiive. Kui tegemist on ‘tumbaga’ toitumise vallas (nagu te väidate enamiku olevat) siis jääb ta ju nagunii hätta.

Mõte oli selles, et need kavad tulevad liiga lihtsalt. Summa, mida makstakse ei ole tõesti suur, nõus, aga sama hästi võid lugeda kasvõi ‘lollakat scoobyt’ – sealt saab siiski täpselt samasuguse üldpildi – kogused tuleks juba kas a) endal lähtuvalt päevade energiakulust arvestada (MIS ON ILMSELGELT JABUR – ME EI OLE TIPPKULTURISTID – iga valgu-rasva-süsivesikugrammi lugemine ei ole NORMAALNE) või

juuli 31, 2013 at 7:12 e.l. #346663

salasilm

Member

Teate, tänapäeva generatsioon vajab küll kahjuks toitumiskavasid, sest nad ei saa enam aru, mis asi on “normaalne” toitumine. Näiteks peetakse friikaid ahjus tehtuna tervislikeks ja võrdväärseks tavalise kartuliga, seega oma lapsele neid sisse sööta 4x nädalas on okei. Oma toitumisnõustaja õppe jooksul olen kokku puutunud juba väga mitme veidrusega – ei tunta makrotoitaineid (inimene ei tea, kust saada valku näiteks), ei oska keeta putru (isegi näide kuidas makarone mikrolaineahjus keedeti), light toodete eelistamine. Suhkurt ja süsivesikuid süüakse m e e l e t u l t palju! Kohukesi toidetakse lastele valgu allika pähe (mitte, et seal süsivesikuid rohkem), mahlad- karastusjoogid vee asemel (nüüd ka maitsevesi), sügavkülmutatud toidu lembelisus (frikadellid, šnitslid, kalapulgad) mille koostis on tihti peale ikka väga jama jne

Light-tooteid soovitab sulle endiselt ka su perearst ja kardioloog. Kui toitumisnõustaja ja kardioloogi soovitused on risti vastupidised, kumba “patsient” kuulab?

Paraku see on nii, et kui miski on poes müügil (nt kalapulgad), siis ametlikult ei saa keegi öelda, et see ei sobi süüa. Toiduainetööstuse liidu esinaine pr. Potisepp paneb su paika kohe.

Ega sel kartuli valmistamise viisil nüüd niiväga suurt vahet polegi, nojah keetmine on üldjuhul parem kui praadimine või fritüür, aga kui suur vahe seal siis on. Kaduma läinud vitamiine saad toorest toidust ka, kui salat su menüüsse kuulub.

Kui 2/3 ameerika rahvast on ülekaalus, siis see on masside probleem. Et kõiki neid kümneid ja sadu miljoneid inimesi õigele teele juhatada 1:1 toitumisnõustamise vormis, peaks neid toitumisnõustajaid olema niisama palju, kui juuksureid või kiirtoidurestoranide müüjaid, ja nad peaksid tegema samasugust liinitööd.

Telereklaamis pannakse tühje kaloreid sisaldavale toidule 1 (väidetavalt) tervislik lisand, siis kuulutatakse see toit tervislikuks. Selline asi peaks seadusega keelatud olema kui inimeste petmine. (Näide: Milky Way on tehtud piimast; Cheerios sisaldab ehtsat mett; Tere kohukesed on tehtud /öelda paatosega/ ehtsast eestimaa piimast; meie f.king mõttetule suhkrujoogile on lisatud mingit mõttetut sünteetilist vitamiini). Sellistest kanalitest inimesed saavadki oma teadmisi “tervisliku toitumise” kohta. Keegi võiks vastukaaluks teha teisi reklaame, mis mõistlikumaid ja tervislikke alternatiive tutvustavad. Eestis peaks see vist olema Haigekassa, kelle eesmärkidesse kuulub ka ennetustöö, mida nad aga ei tee rohkem kui rahastavad voldikute trükki perearstikabineti eesruumi tarbeks (aga kui inimene on sellesse ruumi jõudnud, on juba hilja ennetusega alustada). Riik teeb ennetuskampaaniaid suguhaiguste, rongiõnnetuste ja purjus peaga ujuma mineku osas ja igas kodus on nüüd laes suitsuandur kui meeldetuletus tule ohtlikkusest, aga tervislikke eluviise ja tervislikku otiduvalikut siiani veel üleliia palju ei propageerita. Näiteks: “janu tapab kraanivesi”, “seljavalude korral proovi geeli asemel teinekord pilatest, joogat või vesivõimlemist, probleemi kestma jäämisel konsulteeri füsioterapeudiga”, “kroonilise kõhukinnisuse korral ära torma apteeki seda eelmises reklaamis reklaamitud jura ostma, vaid pigem kontrolli kas sa jood piisavalt vett, sööd igapäevaselt värsket salatit ja liigutad ennast”, “ära ole topis ega diivanipadi, liiguta ennast, raisk”, “iga päev ei tasu õlut juua”, “kui sa oled paks siis ära söö-joo-näri põhiosas ainult süsivesikuid sisaldavalt toite”.

Minu üks nooruke sugulane on selline, et sööb hommikusöögiks ainult kohukest ja kui laps on üksi kodus ning külmkapis pulgajäätist pole, siis “tal polnud midagi süüa”. Selliste laste vanematega nende lapsekasvatusmeetodite osas vaielda pole mõtet.

Masside õpetamisest nii palju, et tänapäeva generatsioonil on põhikooli 3. astmes e. 7-9 klassis mingil aastal 2x nädalas “Inimeseõpetus” kus õpetatakse tervislikku toitumist ja tervislikke eluviise vägagi normaalses vormis. Põhikool on meil kohustuslik. Aga kuna ilmselt see koolis õpetatav erineb selleks ajaks nii üüratult selle iseteadva teismelise igapäevast (kes enam ema kutsumise peale sööma ei tule ja kes on oma ema “õpetanud” tegema talle “sobivaid” sööke ja kel on taskuraha käia ostmas seda mida roomaja tema ajus iganes ihaldab) , siis ta ei seosta seda tegeliku elu või vajadusega. Teiseks, see Inimeseõpetus on lebo tund ja keegi ei võta seda tõsiselt, eriti sellises vanuses kus terviseprobleemid pole veel mingi teema (ongi hea kui saab koolist koju jääda). Ja siis napilt gümnaasiumisse jõudnud kutid ei mäleta kaks aastat tagasi õpitust enam mitte mõhkugi. Midagi peaks selle “Inimeseõpetusega” ette võtma. Aga nüüd ma hakkan mõtlema, et mis mõtet on nii sileda aju korral toitumisnõustajalgi eriliselt pingutada… söö juku juustu ja ei midagi muud on võibolla ainuke toimiv ja arusaadav sõnum. (vabandan ette ja taha nende juku juustu sisaldavate toitumiskavadega inimeste ees, kelle kohta see ei kehti). Inimesed võtavad omale toitumiskavade tõlgendamisel ka vahest ka sellise vabaduse, et toote “kohupiim” asendavad sujuvalt “kohupiimakreemiga” kui samaväärse kuid maitsvama alternatiiviga.

juuli 31, 2013 at 7:38 e.l. #345214

salasilm

Member

http://www.youtube.com/watch?feature=player_detailpage&v=evcNPfZlrZs&t=1222

Selle “Fat Head” dokumentaali kohta oleks mul mitu asja öelda. Ma ei tea, mida sa täpselt silmas pidasid kui sa selle siia postitasid. Ja ma ei viitsinud teda täiesti läbi vaadata, aga ikkagi:

1. “Supersize Me” filmiti veebruaris 2003. Avalikkusele näidati 2004. “Supersize” menüü variant oli McDonaldsis kasutusel samuti kuni 2004, suuresti tänu sellele filmile koristati ta ära. Ja samuti tänu “supersize me” filmile hakati laiemalt avaldama ka toitude kalorsust ja toiteväärtust. Supersize Me koos McDonaldsi reaktsiooniga tõstis tohutult ka inimeste teadlikkust asjast. “Fat Head” filmiti 2008 või 2009, mis tähendab, et aastaid hiljem juba hoopis teises ja tervislikumas keskkonnas.

2. See vana seal imestab, et “kas mina olen siis obese?” Ma ei saa aru, kas see on nali, aga ta ju ongi obese. Tõepoolest ta ei näe nii õudne välja kui need 150-kilosed keda ta kaameraga jälitas, aga tema ilmselt šariaadi reeglitele vastavate kehavorme mitte paljastavate rõivaste alt võib õllekat ja sangasid kergelt aimata, eriti kui ta on vähegi liibuvama t-särgi väel ja unustab poseerida (näiteks: istub arsti juures). Lõualott on tal ikka ka. Lisaks, visuaalne mulje pole kõige olulisem, rasvumine polegi ilu vaid terviseprobleem. Ilu on vaieldav mõiste.

3. Tüüp proovib toiduainetööstuse osalust inimeste paksuks tegemisel naeruvääristada: keegi ei sunni inimest sööma ega võtma suuremat portsu. Muidugi ei sunnita. Tänapäeval inimesi meelitatakse, ja selles oldakse väga osavad. Osavuse tõestuseks on ülekaalulisuse epideemilisus heaoluriikides. Inimeste sööma meelitamise kohta on vändanud dokumentaali BBC ja selle nimi on “The Men Who Made Us Fat”, leitav vimeo’st (vist) Robert Noole kanalist ja ka torrentist. McDonaldsi “supersize” menüü on üks näide inimeste sööma meelitamisest-kutsumisest, iga kassiir küsis aastal 2003 su käest iga kord, “do you want supersize” ja muud taolist. 2009 seda enam ei juhtunud tõepoolest.

juuli 31, 2013 at 7:39 e.l. #346653

lkv

Member

Natuke ikka tehakse ka..

Kergem 5 tervislikult toituda – viljaratas

Sööme ära

Fiidi karu

http://www.toitumine.ee

Inimeste enda laiskus ja nii see kandub põlvest põlve. Õpitud abitus on tänapäeva ühiskonna probleem: ”ma ei teadnud, ma ei oska bla bla blaaaaaaaa”.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli biokeemia ja toitumisõpetuse lektor, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vanemkeemik Laine Parts on mures tänapäeva laste toitumisharjumuste pärast. «Vaeses peres kasvava lapse alatoitumise põhjus on majanduslik. Rikkas peres kasvav laps võib rahast olenemata olla samuti alatoitunud ja seda siis, kui kodus süüakse poest ostetud valmistoitu,» rääkis Parts.

TOITUMISTEADLANE: praegu kasvab Eestis terve põlvkond alatoitunud lapsi

Artikkel siin.

Koolis võidakse öelda ja õpetada mida tahes, kui lapse peres tehakse teistmoodi, siis ei olegi midagi üldiselt teha. Asi algab kodust.

Kindlasti nii mõnigi on märganud trendi FIT LIFESTYLE, st tumblr on küll täis erinevaid blogisid ja motivational värke. Iseenesest ju kihvt, aga kui inimesed sellist menüüd jagavad, siis ei olegi paranemist oodata.. Just Õhtulehes kajastatud Eesti tüdruku blogist võetud. Vähemalt tema mainis, et ei pea ennast professionaaliks ja see, mis sobib talle ei pruugi kõikidele sobida.

Võimalikud valikud toidukordadeks päeva jooksul:

1. Hommik(07.00-12.00)- puder/ võileib/ jogurt/ puuvili/ omlett/ banaanipannkoogid

2. Enne lõuna snäkk(12.00-15.00)- puuvili/ kohuke/ jäätis/ porgandid

3. Eine (15.00-18.00)- wrapp/ kartulid+lehtsalatiga või kurgiga /juurviljad/ liha+salat /pannkoogid/ kala koos juurviljadega

4. Õhtune snäkk(18.00-21.00)- porgandid/ puuvili/ popcorn/ jogurt

5. Hilisõhtune pärast trenni snäkk(21.00-00.00)- jogurt/ puuvili

juuli 31, 2013 at 8:17 e.l. #347354

Sarge

Member

Sööme kõik 5 puu-ja köögivilja iga päev! Rahvas arvab, et suhkrute sisselahmimine on hullult tervislik ja kaal langeb. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

juuli 31, 2013 at 8:42 e.l. #347356

lkv

Member

Sööme kõik 5 puu-ja köögivilja iga päev! Rahvas arvab, et suhkrute sisselahmimine on hullult tervislik ja kaal langeb. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

“Kui süüa päevas kokku 5 portsjonit, siis 3 neist võiksid olla köögivilja- ja 2 puuviljaportsjonid.”

Kampaanial ei ole midagi viga, inimeste lugemis- ning mõistmisoskusel on. Nagu Riina enne ka oma postituses välja tõi, siis inimesed ei oska asendada asju. Oma eelmises postituses oli ka näide sellest, kuidas neiu ühe toidukorra valik porgandid/ puuvili/ popcorn/ jogurt või puuvili/ kohuke/ jäätis/ porgandid ..

juuli 31, 2013 at 9:27 e.l. #347357

ROtter

Member

Light-tooteid soovitab sulle endiselt ka su perearst ja kardioloog. Kui toitumisnõustaja ja kardioloogi soovitused on risti vastupidised, kumba “patsient” kuulab?

Paraku see on nii, et kui miski on poes müügil (nt kalapulgad), siis ametlikult ei saa keegi öelda, et see ei sobi süüa. Toiduainetööstuse liidu esinaine pr. Potisepp paneb su paika kohe.

Ega sel kartuli valmistamise viisil nüüd niiväga suurt vahet polegi, nojah keetmine on üldjuhul parem kui praadimine või fritüür, aga kui suur vahe seal siis on. Kaduma läinud vitamiine saad toorest toidust ka, kui salat su menüüsse kuulub.

Kui 2/3 ameerika rahvast on ülekaalus, siis see on masside probleem. Et kõiki neid kümneid ja sadu miljoneid inimesi õigele teele juhatada 1:1 toitumisnõustamise vormis, peaks neid toitumisnõustajaid olema niisama palju, kui juuksureid või kiirtoidurestoranide müüjaid, ja nad peaksid tegema samasugust liinitööd.

Telereklaamis pannakse tühje kaloreid sisaldavale toidule 1 (väidetavalt) tervislik lisand, siis kuulutatakse see toit tervislikuks. Selline asi peaks seadusega keelatud olema kui inimeste petmine. (Näide: Milky Way on tehtud piimast; Cheerios sisaldab ehtsat mett; Tere kohukesed on tehtud /öelda paatosega/ ehtsast eestimaa piimast; meie f.king mõttetule suhkrujoogile on lisatud mingit mõttetut sünteetilist vitamiini). Sellistest kanalitest inimesed saavadki oma teadmisi “tervisliku toitumise” kohta. Keegi võiks vastukaaluks teha teisi reklaame, mis mõistlikumaid ja tervislikke alternatiive tutvustavad. Eestis peaks see vist olema Haigekassa, kelle eesmärkidesse kuulub ka ennetustöö, mida nad aga ei tee rohkem kui rahastavad voldikute trükki perearstikabineti eesruumi tarbeks (aga kui inimene on sellesse ruumi jõudnud, on juba hilja ennetusega alustada). Riik teeb ennetuskampaaniaid suguhaiguste, rongiõnnetuste ja purjus peaga ujuma mineku osas ja igas kodus on nüüd laes suitsuandur kui meeldetuletus tule ohtlikkusest, aga tervislikke eluviise ja tervislikku otiduvalikut siiani veel üleliia palju ei propageerita. Näiteks: “janu tapab kraanivesi”, “seljavalude korral proovi geeli asemel teinekord pilatest, joogat või vesivõimlemist, probleemi kestma jäämisel konsulteeri füsioterapeudiga”, “kroonilise kõhukinnisuse korral ära torma apteeki seda eelmises reklaamis reklaamitud jura ostma, vaid pigem kontrolli kas sa jood piisavalt vett, sööd igapäevaselt värsket salatit ja liigutad ennast”, “ära ole topis ega diivanipadi, liiguta ennast, raisk”, “iga päev ei tasu õlut juua”, “kui sa oled paks siis ära söö-joo-näri põhiosas ainult süsivesikuid sisaldavalt toite”.

Minu üks nooruke sugulane on selline, et sööb hommikusöögiks ainult kohukest ja kui laps on üksi kodus ning külmkapis pulgajäätist pole, siis “tal polnud midagi süüa”. Selliste laste vanematega nende lapsekasvatusmeetodite osas vaielda pole mõtet.

Masside õpetamisest nii palju, et tänapäeva generatsioonil on põhikooli 3. astmes e. 7-9 klassis mingil aastal 2x nädalas “Inimeseõpetus” kus õpetatakse tervislikku toitumist ja tervislikke eluviise vägagi normaalses vormis. Põhikool on meil kohustuslik. Aga kuna ilmselt see koolis õpetatav erineb selleks ajaks nii üüratult selle iseteadva teismelise igapäevast (kes enam ema kutsumise peale sööma ei tule ja kes on oma ema “õpetanud” tegema talle “sobivaid” sööke ja kel on taskuraha käia ostmas seda mida roomaja tema ajus iganes ihaldab) , siis ta ei seosta seda tegeliku elu või vajadusega. Teiseks, see Inimeseõpetus on lebo tund ja keegi ei võta seda tõsiselt, eriti sellises vanuses kus terviseprobleemid pole veel mingi teema (ongi hea kui saab koolist koju jääda). Ja siis napilt gümnaasiumisse jõudnud kutid ei mäleta kaks aastat tagasi õpitust enam mitte mõhkugi. Midagi peaks selle “Inimeseõpetusega” ette võtma. Aga nüüd ma hakkan mõtlema, et mis mõtet on nii sileda aju korral toitumisnõustajalgi eriliselt pingutada… söö juku juustu ja ei midagi muud on võibolla ainuke toimiv ja arusaadav sõnum. (vabandan ette ja taha nende juku juustu sisaldavate toitumiskavadega inimeste ees, kelle kohta see ei kehti). Inimesed võtavad omale toitumiskavade tõlgendamisel ka vahest ka sellise vabaduse, et toote “kohupiim” asendavad sujuvalt “kohupiimakreemiga” kui samaväärse kuid maitsvama alternatiiviga.

Pr. Evelin Ilves püüab tegeleda tervisliku toitumise (kräpp) ja rulluisutamise propageerimisega, ning vaadake, millise negatiivse vastukaja osanikuks ta meedias on saanud. Kurb.

juuli 31, 2013 at 9:31 e.l. #347358

SKG

Member

Naljaks lugeda kui kergelt soovitatakse inimestel kavasi tellida ,eriti kuidas süüa.

Siiani on inimene ju elus püsinud ja saanud söönuks.

Maksta selle eest,et keegi kirjutab sulle mida söö nüüd. Peab ikka eriti laisk olema ,et endale asjad ise selgeks teha mis on mis ja mida kust saab. Arvan kui lugemis oskus olemas ei tohiks probleemi tekkida ju ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui juba trenni teed saad aru kas arened ja kuidas enesetunne on,kui ikka jama sisse ajad (tühjad kalorid) siis ei ole ka minekut ja tulemust.

Nett on täis suht häid toidukalkulaatoried (näiteks) http://www.ampser.ee Mõned minutid päevas aega,et sisse toksida mida sööd,sööks,sõin ja vajdusel välja kirjutada mida kui palju sa saad ning tekib juba mingi pilt sime ette.

Elus pysimise/kohu tais saamise ja hea fyysilise vormi vahel on ikka pikk maa.

Jah, aga selliseid laisku inimesi on kuhjaga, kes ei viitsi ise oma pead isegi veidikenegi vaevata ja pigem on nous pimesi kellegi teise tehtud kavast kinni pidama. Monede jaoks on see ainuke voimalus edu saavutada.

juuli 31, 2013 at 9:38 e.l. #347359

jrx

Member

Samas seda toidukalkulaatori pilti on nii lihtne kurjasti kasutada.

Esiteks on see sama hea kui sisendandmed. Samas täpsete sisendandmete saamine (kaalumine mõõtmine) on teisipidi kurjast. Lisaks sellele on kuluvat energiat veel 10x raskem hinnata.

Lisame “soovitused” makrotoitainete osakaalude kohta ja koos on paras … inglise keeles on “ilus” väljend clusterf***.

juuli 31, 2013 at 10:20 e.l. #347362

Sarge

Member

pic.PNG

“Kui süüa päevas kokku 5 portsjonit, siis 3 neist võiksid olla köögivilja- ja 2 puuviljaportsjonid.”

Kampaanial ei ole midagi viga, inimeste lugemis- ning mõistmisoskusel on.

Selle pärast kirjutasingi, et inimesed arvavad. Ja nii ongi… enamus siiski ikka veel arvavad, et puuviljade söömine on hullult HEA ja TERVISLIK! Ongi head ja tervislikud, aga inimesed mõtlevad, et kui ainult puuvilju süüa, siis kaobki rasv ja elavad tervislikult.

juuli 31, 2013 at 11:19 e.l. #347365

Marxengel

Member

‘Toitumiskava juures on küll kogused ja kasvõi hommikusöögiks oli 3 varianti välja toodud

VABANDUST, aga kust te teate, et minule saadetud “kava” juures olid kogused ja 3 varianti. Ma kirjutasin jutuksoleva “kava” kohta, mitte sellise, missugune see võiks ’ideaalis’ olla.

juuli 31, 2013 at 11:22 e.l. #347366

Marxengel

Member

Ma ütlen täiesti ausalt, et kuni inimene ei suuda (ei viitsi, ei taha, ei ole aega/huvi) ise-seisvalt oma küsimustele vastuseid otsida ega neid käiku lasta siis pole ka nende baastõdede teadmisest kuigipalju kasu. Ta ei suuda isegi neid teades hakkama saada. Sellised inimesed vajavad, et treener neid suunaks, ütleks mida ja kuidas teha. Osad inimesed on lihtsalt sellise iseloomuga. Vajavad suunamist, sest iseseisvust, enesekindlust napib.

Ma soovitan treenerit kuna see elimineerib paljud probleemid mida inimesel ette tuleb. Algaja jaoks on see lihtsaim ja kiireim variant vormi saada. Selles pole mingit kahtlust. Ise võib, saab ning kunagi peakski ise kõigega hakkama saama, aga kui tahad arengut ja tahad seda kohe, siis on treener abiks.

See klapiks, kui “treener” annaks tõesti tagasisidet, huvituks ja mõtleks kaasa. Aga selle paarikümne eurise kava juurde see reeglina ei käi, eksin?