Rasvapõletus: alakaloraaž vs kardio

Saan ma oigesti aru et 1,5h iga paev kardiot kuni 1300kcal juures?

Tundub see enesepiinamisena. Loodan, et saad allolevatest videotest abi voi vahemalt pakub motteainet…

Aga kes on määranud selleks ajaühikuks 24 h, ehk siis, miks on kaloraaž, põhiainevahetus jne päevapõhised näitajad. Eriti tekib see küsimus Intermittent fasting valguses (miks tüübid söövad kord päevas ja mitte näiteks kord 40 tunni tagant ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – kui see nii ebaoluline (nende väitel, kes toituvad kord päevas ja korraga 2500 kcal) on – anda organismile toitaineid peale paraja vahega.

Inimese elu valitsevad biorütmid:

http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/toit/biortmid.html

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/264/Seedimine%20ja%20seedesysteem%20repositooriumisse.zip/seedimise_etapid.html

Aga kui tahaks edasi diskuteerida siis sealt ei tule küll mingit sellist tõde välja. Või ma tahan asjatult polemiseerida.

” Ka toitumise juures on mõistlik arvestada oma organismi biorütme ning süüa siis, kui organism on toidu vastuvõtmiseks valmis.”

– siis võibki nii olla, et mõni organism on valmis 5 h tagant ning teine 35 h.

Mis puutub näitesse *7 päevane nädalarütm* – see on ju kokkuleppeline ja sugugi mitte evolutsiooni algusest määratud tsükkel. Eksin? Selle põhjal saab veel ekstraväita, et kõik on väga suhteline.

Eriti tekib see küsimus Intermittent fasting valguses (miks tüübid söövad kord päevas ja mitte näiteks kord 40 tunni tagant ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – kui see nii ebaoluline (nende väitel, kes toituvad kord päevas ja korraga 2500 kcal) on – anda organismile toitaineid peale paraja vahega.

Ekstreemsused on harva head. Isegi kord päevas toitumine on juba selline, et vaevalt keegi seda “optimaalseks” julgeks kutsuda kui rääkida lihasmassi kasvatamisest ja säilitamisest võistleva-kulturismi mõttes. Aga harrastaja jaoks on tõenäoliselt tegemist niivõrd väikese vahega, et pigem valida meetod mis lubab nautida vormi saamise protsessi. Olgu selleks siis kord päevas toitumine või kord kahe päeva tagant…. mida ka tehakse. Sest effektiivsusel pole mõtet, kui inimene ei naudi seda mida ta teeb. Kui sport on vaid enesepiinamine siis läbipõlemisoht on tunduvalt suurem, samuti ka vigastuste oht – rääkimata sellest, et keha hormonaalne tasakaal võib nii paigast minna, et heade tulemuste tegemine on juba selle tõttu äärmiselt raskendatud.

ROtteril ka muidugi õigus. Keha otseselt kella ei tunne, kuid rütmis ta püsib. Iga 40h tagant söömine lööks keha rütmist välja ning varem või hiljem on tõenäoline, et söögi aeg kukub üldse une-ajale vms kus polegi võimalik süüa. See pole üldiselt kehale hea. Lööb jällegi võimalikult hormoone sassi jms.

Üldiselt tuleb aksepteerida, et parimad lahendused on harva ühegi ekstreemse valikuga seotud. Ükskõik kui väga inimesed ei tahaks ka must/valgelt maailma näha siis enamasti on õige vastus hallides toonides ja enamasti sõltuvuses nii paljudest lisa-faktoritest, et lihtsalt nende vastusteni ei jõua. Tihtipeale üritataksegi ühte meetodit kaitsta nii, et tuuakse vastuoluliste meetodide kahtluse alla panemiseks täiesti ekstreemseid näiteid.

Kord 24h tagant söömine ei ole veel nii suur ekstreemsus aga iga 40h tagant on juba päris karm. Need pole võrreldavad olukorrad. Paastumise mõjud muutuvad iga tunniga. Päris nii ei saa asja võtta, et kui iga 24h tagant söömine on okei, siis iga 40h tagant söömine peab samuti olema. Ei pea. Alates teatud punktist tekivad alati “agad” mida tuleb meeles pidada.

http://www.bodyrecomposition.com/nutrition/excluding-the-middle.html

What I want to discuss is a concept that I call ‘excluding the middle’ but which is more formally referred to as a logical fallacy called ‘the false dilemma‘, the ‘either/or fallacy’ or a whole host of other things. It’s something I see a lot in both Internetz articles and Internetz arguments.

In brief, people have a tendency to play this cute little game where a given situation can either be exactly one thing (their preference) or exactly one other thing where that other thing is some ludicrous stupid-ass extreme example that they use to attempt to prove their preference simply by how extreme (and dumb) it is. But compared to something stupid, anything is better by comparison.

In arguments with HIT’ers, if you suggest doing more than one set, you typically see a great example of what I’m talking about. Specifically, you will often see the statement to the effect of “If you’re going to do more than 1 set, why not do 10, or 20, or 80?” HIT’ers see the world in two simple binary situations: either you stop at one set or you do as many sets as possible.

That is, they don’t seem to have considered that one could do say, 4-8 sets of an exercise. That the options are just 1 and ‘all’. And since 1 set is better than ‘all’ sets, clearly it’s the correct choice.

They are excluding the middle: It’s not as if you can’t do a moderate number of sets (say 4-8 or whatever number might be optimal) and the only options are 1 or ‘all of them’.

Viimase näite sarnaselt on paljude argumentatsioon IF’i vastu see, et miks piirduda 16h-lise paastuga või 24h-lise paastuga. Miks mitte paastuda terve nädal ja süüa kord nädalas, või kord kuus? Täpselt sama teema. Tuuakse absurdile lähenevaid ekstreemseid näiteid ja ei taheta aksepteerida, et parimad lahendused on tihtipeale “mõõdukad” variandid, mis ei puuduta ühtegi ekstreemsust üleliia. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Keskmine 7+ korda päevas sööv kulturist tavaliselt esimese asjana nii alustabki oma argumentatsiooni. Et miks mitte juba kuu aega paastuda ja korra kuus süüa… – Paljude arust ongi ainult kaks olukorda – sa kas sööd iga 2-3h tagant ja hoiad oma lihasmassi elus, või sa paastud kauem ja põletad oma lihased ning ükskõik kui kauge ekstreemsus on täpselt sama mõjuga. “>

Trollimine viib arutelu edasi:)