Rasvad – kahjulikud või kasulikud?
Avaleht » Forums » Toitumine » Toidulisandid » Rasvad – kahjulikud või kasulikud?
- This topic has 28 replies, 10 voices, and was last updated 18 years tagasi by
Vägivaldur.
-
AutorPostitused
-
jaanuar 23, 2008 at 9:07 e.l. #12293
sweals
MemberEi midagi uut (edasijõudnumatele), aga siiski…
http://www.tarbija24.ee/230108/esileht/olu…d-voi-kasulikud
Veel üks artikkel transrasvadest ehk küllastatud rasvadest. Tekst päris asjakohane.
Lugemissoovituse kohta (mis artikli lõpus on) midagi tarka öelda ei oska – ei ole ise raamatut lugenud. Üldiselt toitumise kohta (nagu ka paljude muude asjade kohta
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) liigub ringi igasugust saasta, millest paljut uskudes teete oma tervisele rohkem kahju kui kasu. Be aware – konsulteerige teadjamatega.jaanuar 23, 2008 at 9:37 e.l. #137109anelka
MemberVeel üks artikkel transrasvadest ehk küllastatud rasvadest. Tekst päris asjakohane.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Transrasvad ei ole küllastunud rasvad. Küllastumata rasvad saavad muutuda transrasvaks, mis on kahtlemata halb rasv. Küllastunud rasv nagu: hapukoor, sealiha, kookos on väga tervislikud. See on üks tüüpiline segadust ja rasvumist põhjustav artikkel.jaanuar 23, 2008 at 10:29 e.l. #137112sweals
Member
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Transrasvad ei ole küllastunud rasvad. Küllastumata rasvad saavad muutuda transrasvaks, mis on kahtlemata halb rasv. Küllastunud rasv nagu: hapukoor, sealiha, kookos on väga tervislikud. See on üks tüüpiline segadust ja rasvumist põhjustav artikkel.my bad. artiklis seda võrdlust ei olnud – kirjutasin omalt poolt juurde. ma ei ütleks, et see artikkel niivõrd segadust ja rasvumist põhjustab. vähemalt näidab mingi õige suuna kätte inimestele kes asjadega vähem kursis on.
jaanuar 23, 2008 at 10:42 e.l. #137114anelka
Membermy bad. artiklis seda võrdlust ei olnud – kirjutasin omalt poolt juurde. ma ei ütleks, et see artikkel niivõrd segadust ja rasvumist põhjustab. vähemalt näidab mingi õige suuna kätte inimestele kes asjadega vähem kursis on.MIS-KUS õige suuna???? Toidus peab olema vähemalt 50% küllastunud ehk tahkeid rasvu, mis kaitsevad küllastumata rasvasid rääsumast. Rapsiõli on 88g küllastumata ja 5 g küllastunud rasv. See sobib ju vaid rekka paaki.
jaanuar 23, 2008 at 10:49 e.l. #137115kuuliks
MemberJärgnev lõik antud tekstist oli väga õige!
//«Alla 1g 1000 kcal toiduenergia kohta – täiskasvanul u 2,1 g transrasva päevas – ei peaks tervist kahjustama,» sõnab Vihalemm. «Odav surrogaatjuust aga ei kannata küll mingit kriitikat. Aga kui keegi soovib tervist rikkuda, siis me ei saa keelata, elame ju vabal maal.»
Väga oluliseks peab Vihalemm inimeste endi maitse-eelistusi ja toiduvalikuid. Kui lapsest saati süüakse iga päev friikartuleid, kartulikrõpse, rasvaküpsiseid, odavat šokolaadi ja ükskõik millist jäätist, siis pole ime, kui 35-aastane mees sureb äkki infarkti.
Transrasvad ei tapa paugupealt ja vähesel hulgal peaks meie organism nendega toime tulema, kuid saades aastast aastasse iga päev üha suurema koguse, kahjustame oma tervist tugevalt. //
jaanuar 23, 2008 at 11:03 e.l. #137116sweals
MemberMIS-KUS õige suuna???? Toidus peab olema vähemalt 50% küllastunud ehk tahkeid rasvu, mis kaitsevad küllastumata rasvasid rääsumast. Rapsiõli on 88g küllastumata ja 5 g küllastunud rasv. See sobib ju vaid rekka paaki.Ma räägin teksti üldisest ideest ning teemast. Selles tekstis pole öeldud, et päevases menüüs ainsa rasvana kasutatakse rapsiõli. See, et toidus peab olema 50% küllastunud rasvu pole ka mingi absoluutne tõde. Mina olen elanud teadmise järgi, et küllastunud vs monoküllastumata vs polüküllastumata rasvad peaksid moodustama kõik 1/3 rasvade kogutarbimisest.
jaanuar 23, 2008 at 11:15 e.l. #137119anelka
MemberMa räägin teksti üldisest ideest ning teemast.«Euroopa inimene saab toiduga transrasvu siiski vähe, põhiline probleem on, et tahkeid rasvu tarbitakse liiga palju. Kõige kasulikumad on taimsed õlid, sest need sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Väga kasulik toode on kohalik rapsiõli.»
Artikkli IDEE JA TEEMA oli õlitöösturitel REKLAAMI teha (inimeste tervise kulul)!
jaanuar 23, 2008 at 11:18 e.l. #137121sweals
Member«Euroopa inimene saab toiduga transrasvu siiski vähe, põhiline probleem on, et tahkeid rasvu tarbitakse liiga palju. Kõige kasulikumad on taimsed õlid, sest need sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Väga kasulik toode on kohalik rapsiõli.»Artikkli IDEE JA TEEMA oli õlitöösturitel REKLAAMI teha (inimeste tervise kulul)!
Olles ise viibinud mõnda aega USA’s julgen toetada väidet, et Euroopa inimene saab toiduga transrasvu vähe. Tahkeid rasvu seevastu tuleb tõesti väga palju. Hakata keskmisele inimesele seletama, et nüüd on vaja tarbida linaseemneid, sarapuupähkelid, hakata õtma kalamaksaõli jne – see läheb lihtsalt kõrvust mööda. Hea algus oleks juba see kui hakataks kasutama erinevaid õlisid toidu valmistamiseks (mitte ainult rapsi).
Ja samas võib muidugi olla tegu ka õlitöösturite reklaamiga.
Ma arvan, et siinkohal pole aruteluga mõtet edasi minna. Kõik millele toetume on meie enda kogemus ning nägemus (mis on arvatavasti väga erinev) ning sellest tulenev subjektiivne arvamus. Peace.
jaanuar 23, 2008 at 11:26 e.l. #137122anelka
MemberMa arvan, et siinkohal pole aruteluga mõtet edasi minna. Kõik millele toetume on meie enda kogemus ning nägemus (mis on arvatavasti väga erinev) ning sellest tulenev subjektiivne arvamus. Peace.Kogemustele toetumiseks aitan sind: The Mediterranean Paradoxes (Hispaania, Prantsusmaa)
A study published in 1995 noted that heart disease deaths in Spain from 1966-1990 dropped by 25% for men and by 34% in women.(1) The study published a table which indicated that between 1964 and 1991:
# bread consumption fell by 55%,
# rice consumption fell by 35%,
# and potato consumption fell by 53%.
At the same time consumption of
# beef went up 96%,
# pork went up by 382%,
# poultry was up by 312%,
# and full-cream milk went up by 73%.
jaanuar 23, 2008 at 11:34 e.l. #137125ROtter
MemberKogemustele toetumiseks aitan sind: The Mediterranean Paradoxes (Hispaania, Prantsusmaa)A study published in 1995 noted that heart disease deaths in Spain from 1966-1990 dropped by 25% for men and by 34% in women.(1) The study published a table which indicated that between 1964 and 1991:
# bread consumption fell by 55%,
# rice consumption fell by 35%,
# and potato consumption fell by 53%.
At the same time consumption of
# beef went up 96%,
# pork went up by 382%,
# poultry was up by 312%,
# and full-cream milk went up by 73%.
Sa oled hea lingi leidnud.
jaanuar 23, 2008 at 11:39 e.l. #137126anelka
Memberjaanuar 23, 2008 at 12:03 p.l. #137129sweals
MemberKogemustele toetumiseks aitan sind: The Mediterranean Paradoxes (Hispaania, Prantsusmaa)A study published in 1995 noted that heart disease deaths in Spain from 1966-1990 dropped by 25% for men and by 34% in women.(1) The study published a table which indicated that between 1964 and 1991:
# bread consumption fell by 55%,
# rice consumption fell by 35%,
# and potato consumption fell by 53%.
At the same time consumption of
# beef went up 96%,
# pork went up by 382%,
# poultry was up by 312%,
# and full-cream milk went up by 73%.
Korreltaiivsed uuringud ei näita toimunu põhjuseid.
Sõna paradoks tähendab näiliselt vastuolulist väidet, mis tuleb ka välja erinevatest antud uuringutega kaasnenud / aasnevates aruteludest. “The Spanish Paradox” ja “The French Paradox” teemade juures on pakutud välja mitmeid erinevaid põhjuseid ning üritatud leida vastuseid nö tegelikele põhjustele mis tasakaalustasid inimeste dieete, mille tagajärjel suremus südamehaigustesse vähenes. See tema on kõike muud kui oma vastused leidnud. (Lisaks on arutletud ka teemadel kuidas sealsete inimeste rohke oliiviõli tarbimine võis tasakaalustada uut tüüpi dieete jne).
Ja veel kord. Korrelatiivsed uuringud ei näita toimunu põhjuseid.
Aga huvitav lugemine tõesti.
jaanuar 23, 2008 at 12:30 p.l. #137134Parabool
Memberemm mis asi on surrogaatjuust ? . Ise olen suur juustussõber , eelkõige kodu juustu näol mille tervislikusest ma olen teadlik aga lisaks ka tavaline juust + feta, sinihallitus ja mozarellad. Saan aru et surrogaatjuust ongi see kõige tavalisem ja odavam kollane juust mida poelettidelt leida võib .?
jaanuar 23, 2008 at 12:55 p.l. #137141sweals
Memberemm mis asi on surrogaatjuust ? . Ise olen suur juustussõber , eelkõige kodu juustu näol mille tervislikusest ma olen teadlik aga lisaks ka tavaline juust + feta, sinihallitus ja mozarellad. Saan aru et surrogaatjuust ongi see kõige tavalisem ja odavam kollane juust mida poelettidelt leida võib .?Surrogaat tähendab aseainet. Juustu puhul lisatakse massi / mahu täis saamiseks taimerasvu selle asemel, et kogu juust oleks tervenisti valmistatud loomulikul juustu valmistamise meetodil (piimast). Tavaliselt on see pakendil ka kirjas kui palju on taimerasvu lisatud – selle järgi saab otsustada kui “surrogaat” konkreetne juust on. Üldjuhul on seos ka juustu hinnaga – surrogaadid on odavamad.
jaanuar 23, 2008 at 12:56 p.l. #137142jrx
MemberSurrogaatjuust on juust, kus on kasutatud taimerasvasid (trans-rasvu).
Aga jah…
Aastatel 1500-2008 on stabiilselt vähenenud piraatide arv maailmameres… samaaegselt on toimunud kliima soojenemine!
Selleks, et võidelda kliima soojenemisega vajame taas rohkem piraate?
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.