Raskused Bodypumpi trennis
- This topic has 42 replies, 19 voices, and was last updated 10 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Spinning ja bodypump. Võib-olla oled sa mõlemas liiga suurel koormusel ja lihtsalt vägisi pressid ennast tagant, kuigi tegelikult töötad 101% võimsusega? Loomulikult mängib siin rolli ka aeroobne vastupidavus – see mõjutab ka su jõuvastupidavust.
Jõusaali näitel on vahest vaja jõu arengu kinni jooksmisel raskust paariks nädalaks vähendada, et peale seda jälle hooga edasi panna. Olen ise seda edukalt ka teinud.
Ehk raskuse lisamiseks peab vahest julgema neid ka vähemaks võtta, kui areng pikaks ajaks kinni jookseb.
Siiski-siiski. Vaadake küsija raskusi. Sellised raskused on tõesti tugevalt alla keskmise. Heas vormis (ja mitte sportlase tasemel) naistel võiks pumpis kükis olla kangil ikka ca 2×10 kg. Käärkükk on aga enamasti naiste “leivanumber”, siin liigutatakse reeglina raskusi pea võrdselt meestega (kes jõusaalis enamasti ülakeha treeninud ja autoga tööl käivad, samal ajal kui naine toidukottidega jookseb). Selliste raskuste puhul tekiks mul ka küsimus, et mis viga on.
Väheusutav, et küsija igasse trenni tuleb täiesti tühjana. Kui muidu kõik korras, aga tuled trenni kokkukukkumise äärel, siis reeglina esimesed harjutused jõuad ära teha, edasi aga kukud mõnes harjutuses järsku ära, sest oled tühi.
Bodypumpis võib teinekord raskuste valikuga haledalt alt minna…eriti uute kavadega. Kahjuks päris tihti pannakse peale liiga suured raskused ning harjutuste teisel poolel unustatakse korralik tehnika ning sisse tuleb ohtlikuid elemente. Kui tõesti enam ei jõua, siis tuleb vajadusel hoog natukeseks maha võtta ja teinekord kergema raskuse valima.
Nii, otsisin üles siis oma kunagiste koormustestide näitajad. nov.2008 (58,2kg) / aprill 2010 (66,3kg). Maximum HR 188/188, anaerobic threshold 163/162, aerobic threshold 137/137, lower limit of aerobic zone 112/111. VO2max 9,5/8,5 METs. Rasva% 22,7%/28,8%, lihas 32,9%/31% Mõlemal korral tehtud samas spordiklubis st. samade masinatega erinevate inimeste juhendamisel. Esimesel korral pöörati mu tähelepanu sellele, et kui koormus maha võeti, siis pulss ei kukkunud kohe vaid kukkus 137 peale ja siis lainetena jäi 125 juurde pidama. Perearst ei arvanud sellest jutust miskit.
Toitumisest…. no tunnistan ausalt, et hoolimata siinsete nõuannete lugemisest olen ikkagi teie mõistes rämpstoidusööja ehk küll mitte päris põhja kiht. Vähe ei söö, pigem palju. Söön korralikult hommikul, lõunal, õhtul ja tavaliselt on mingid vahepalad ka. Kui ma süüa ei saa siis hakkab mul lihtsalt halb mingi hetk kui vahe liiga pikaks läheb. Usun, et valkude, süskarite ja rasvade tasakaal on rohkem tasakaalus kui paljudel nö. keskmistel. Valkude osakaal on kindlasti siinse keskkonna mõjul tõusnud. Kevadel proovisin ka teadlikult kõvasti tõsta valkude osakaalu toidus ja just hommikupoole, et nagu loetu põhjal aru sain, siis peaks nii vähenema magusa isu (võimalik, et valesti aru saanud) aga no minu puhul ei toiminud. Ehk siis peale suurema valgukoguse oli magusaisu jätkuvalt muutumatult suur. Endale tundus, et lihased hakkasid suuremaks paisuma aga mitte raskused trennis. Peale 1t kuud lõpetasin sellise just hommiku poole päevast valkudele rõhumise ja olen püüdnud pigem nüüd iga toidukord neid tasakaalus hoida. Minu rämpstoidu osa seisnebki magusas – ei ole asja, mis mulle magusatest asjadest ei maitseks. Magusa söömisest endal hingepiinu ei teki ja olen nõus pigem rohkem trenni tegema kui magusast täielikult loobuma.
Ja tahtsin tänada asjaliku ning põhjaliku tagasiside eest.
Et siis suurem lihas ei liigutagi suuremat raskust
Nii et nt. biitsa ümbermõõdu järgi on võimalik raskusi arvutada?Päris huvitav mõte, muidugi on siinkohal statistilisi näitajaid veel vaja – esimesena tulevad pähe rasva% ja lihasmassi osakaal aga eks neid ole veelgi.
Nii et nt. biitsa ümbermõõdu järgi on võimalik raskusi arvutada?Display of “strength” (e.g. lifting a weight) is a result of three factors that overlap: physiological strength (muscle size, cross sectional area, available crossbridging, responses to training), neurological strength (how strong or weak is the signal that tells the muscle to contract), and mechanical strength (muscle’s force angle on the lever, moment arm length, joint capabilities).
Vertebrate muscle typically produces approximately 25 N (5.6 lbf) of force per square centimeter of muscle cross-sectional area when isometric and at optimal length.
The strength of any given muscle, in terms of force exerted on the skeleton, depends upon length, shortening speed, cross sectional area, pennation, sarcomere length, and myosin isoform.
Kui ultraheliga arvutad lihase ristlõike pindala siis jah, mõõdulindiga ei.
Display of “strength” (e.g. lifting a weight) is a result of three factors that overlap: physiological strength (muscle size, cross sectional area, available crossbridging, responses to training), neurological strength (how strong or weak is the signal that tells the muscle to contract), and mechanical strength (muscle’s force angle on the lever, moment arm length, joint capabilities).Vertebrate muscle typically produces approximately 25 N (5.6 lbf) of force per square centimeter of muscle cross-sectional area when isometric and at optimal length.
The strength of any given muscle, in terms of force exerted on the skeleton, depends upon length, shortening speed, cross sectional area, pennation, sarcomere length, and myosin isoform.
Kui ultraheliga arvutad lihase ristlõike pindala siis jah, mõõdulindiga ei.
Ma üldse mitte paha pärast, aga kuidas sa seletaksid neid kleenukesi, kellel karujõud on? Erand või?
Ma üldse mitte paha pärast, aga kuidas sa seletaksid neid kleenukesi, kellel karujõud on? Erand või?Nimekirjas oli ka ära toodud nn neuroloogiline jõud ehk närvisüsteemi võime kaasata pingutusse maksimaalselt lihaskiudusid. Kui lihaskiudude koostöö v ajastus on parem, on tekitatud jõud suurem. – Jõutõstjatel on see väga hästi arenenud.
Lisaks mängib sellisel juhul rolli ka kogu keha kohanemine koormusega – neil on tihti ka sidemed ja kõõlused kohanenud vastava töö režiimiga ja võimendavad lihaste funktsiooni, näiteks küki allfaasist põrgatades.
Ja tõesti, selliste inimeste puhul tavalised jõu arvutamise valemid ei pruugigi toimida. Aga jah, pigem ikkagi erand.
*Muidugi tuleb selliste “kleenukeste” puhul arvesse võtta ka seda, et väga paljudel on rasva protsent väga madal – ehk kui neil neil rasvaprotsent oleks keskmine, siis nad niiväga kleenukesed polekski?
Ma tahaks omal raskusi veidi tõsta, sest praeguse kava pingipeale käte osa on muutunud selliseks kangiviskamiseks. Aga juba kõige väiksema ketta võrra raskuse tõstmine tekitab randmetele meeletu põletava valu.
Üritasin mingied tehnikapilte vms leida, et ehk ma saan mingit infot kuidas tehnikat parandada aga ei leidnud/osanud otsida midagi asjalikku.
1. Keegi oskab mingit lugemist/pilte soovitada?
2. Palju siin randmetoestusega kinnastest reaalset abi on?
Kas oled instruktorile kurtnud? Näidanud oma tehnikat? Sest ega seal üldiselt raketiteadust küll ei ole ja raskused on paratamatult loo pikkuse tõttu nii väikesed, et normaalolekus mingit ülekoormust ei saa tekkida kui jõuad harjutuse lõpuni teha. Põhjus on milleski muus. St. ma ennustan, et käe sättimisega 1-2cm siia-sinna asja ei paranda.
Randmetoestusega kinnastest abi ei ole, käed-jalad peaks endaga ise hakkama saama. Kindlasti ei tohiks nende peale oma elu üles ehitada. Põhjus tuleks välja selgitada. Kurda tundi läbi viivale instruktorile, kindlasti aitab või suunab.
Tere,
Probleem selles, et olen juba paar aastat regulaarselt jõusaalis treeninud, aga oleks soov proovida ka mõnda rühmatreeningut nt. BodyPump-i. Nimelt ei tea, mis raskused seal peaks valima. Olen kuulnud sõpradelt jutte, et suured mehed pidid seal trennis nõrgemad olema kui naised. On see tõsi?
Enda näitajad: kükk-150, surumine-105 ja tõmme-170
Vabandan, kui loll küsimus, kuid äkki oskab keegi postitada mõne lingi, kust saaks näha, milline trenn üldse välja näeb.
Tere,
Probleem selles, et olen juba paar aastat regulaarselt jõusaalis treeninud, aga oleks soov proovida ka mõnda rühmatreeningut nt. BodyPump-i. Nimelt ei tea, mis raskused seal peaks valima. Olen kuulnud sõpradelt jutte, et suured mehed pidid seal trennis nõrgemad olema kui naised. On see tõsi?
Enda näitajad: kükk-150, surumine-105 ja tõmme-170
Vabandan, kui loll küsimus, kuid äkki oskab keegi postitada mõne lingi, kust saaks näha, milline trenn üldse välja näeb.
Mine proovi järele!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nii saad kõige parema tagasiside selles osas, et milline see trenn välja näeb ja kui suured raskused sulle sobivad. Aga üldiselt, küllap need raskused esialgu sinna 10-20kg vahele jäävad (tausta arvesse võttes, olenevalt lihasgrupist).Sõltumata su näitajatest on sulle võimatu täpseid BodyPump raskusi soovitada. Sest maksimaalse jõu näitajad ei ütle midagi lihasvastupidavuse ja aeroobse võimekuse kohta. Need on aga BodyPumpis määravad. Muidugi, mingi seos siin on aga täpsemalt pead ise järgi proovima, parata pole midagi. Trennis öeldakse ka umbkaudu soojenduse raskusega võrreldes, kas harjutuses peaks olema suurem või väiksem raskus.
Aga mine katseta nt. raskusi: soojendus 15kg (5+2,5kg kettad), kükk 30kg (10+5 kg kettad kummassegi otsa), rinnalt surumine 20kg (10kg), tõsted 20kg (tavaliselt pannakse rinnaga võrreldes rohkem, kuid selles harjutuses palju võhma vaja), triitsepsis kasutatakse praeguses kavas kettaid, siin vali ise. Biitseps – 15kg (5+2,5), käärkükk (kui kava 82 siis pool küki raskust), õlad 20kg (10 kettad) + 5kg kettad kätte?
Käi ära ja ütle, kuidas need tundusid
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
