Raske trenn ilma soojenduseta
- This topic has 22 replies, 12 voices, and was last updated 11 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Eilne Ringvaade
http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=10556#.Ut98k7X8KIU
Mikk Pärn on füsioterapeut, kes venitamisse ei usu. Venitamine on tema sõnul ajast ja arust tehnika, mille asemel võiks tänapäeval kasutada muid vahendeid. Ühe ideena pakub ta välja vahurulli kasutamise, mille peal võiks ennast venitamise asemel rullida.
Lihaste venitamine vähendab Pärna sõnul nende tundlikkust, nii et inimene ei tunne seda valu, mille on endale trenniga lihastesse tekitanud.
Kaalustalla artikli põhjal kutsuti ka saatesse osalema, aga otsustasin mitte. See teema ei ole mulle nii sügavuti selge, et riigitelevisioonis rusikaga vastu rinda taguda. Internet vähe teine teema, kus saab arendada aktiivset arutelu lugejaskonna ning teiste ekspertidega.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga põhimõtteliselt jah, Pärn rääkis suht sama juttu. Hetke seisuga on uuringud toetamas seda arusaama, et regulaarne venitamine harjutab sind paremini taluma venituse pinget, valu ning ebamugavustunnet, vähendab tundlikkust ning see võimaldab lihastel paremini lõdvestuda ning sujuvalt venida. Aga trenni tegemiseks või taastumiseks kasu ei paku, kui just paindlikkus trennide/spordi osa ei ole.
Vaharull on tõesti tunduvalt parem variant millega treeninguid lõpetada ning mida iga kasvõi igapäevaselt kodus kasutada, et parandada taastumist ning vähendada lihaspingeid.
Vahurulli kasutan mina ka , et lihastest valulike punkte välja saada. Ma olen teiega täitsa nõus et venitamine on omal kohal kui sa tahad nende tundlikust vähendada. Kui vaadata neid raamatuid mille põhjal ma seda väitsin siis kaks on jooksjate kirjutatud, üks isegi Paula Radcliffe oma ja üks vangi poolt kes kannab eluaegset karistust.
Eks neil oma treenimis moodused ja omad nõudmised lihastele.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kirjanduses öeldakse, et istessetõuse kõhulihastele tuleb teha maas ja keha ning jalad sirged. Jalad sirgelt ees ja muudkui aga tõuse istesse. Tänaseks on see harjutus paraku üks ohtlikemaid kuna puusades ja nimepiirkonnas tohutud ülepinged. Kirjanduses on, et lõuatõmbeid tehes tee ka kuklataha siis saad hea tugeva selja. Tänaseks on selge, et see on ka üks tohutu ohtlik harjutus kuna õlavöötmes ja kaelas tohutu ülepinged. Ja kui norida seda kirjanduse teemat edasi siis naised ka sünnitasid kartulivagude vahel ise samal ajal atra lükates
Sellest, millest räägid, kirjutati viimati nii 90-ndatel. Ei pea lugema nii vanu asju.
Selge see, et eilsed teadmised pole tänastega võrreldavad ning autori ja autori vahel võib olla suur erinevus. Samas on kirjandus (nii raamatud, mis ka uutena on arengust pidevalt sammu võrra maas, kui teadusartiklid, mis annavad edasi arengu viimast sõna) ainuke tõeliselt kindel viis omandada enam-vähem adekvaatseid ja professionaalseid teadmisi. Veebist võib leida pärleid, kuid ühe tera jaoks tuleb rinda pista 10 sõklaga ja vajaliku ning õige asja leidmiseks peab omama süvendatud teadmisi. Nii, et ma soovitaks küll lugeda. Ja miks mitte vahel ka vananenud kirjandust lugeda – annab hea pildi, kuidas süsteem areneb.
Venituse kohta on mul näiteks kohe riiulist võtta 2009. aastal Soomes, 2010. aastal Eestis välja antud “Venitusharjutused”. Aasta järgi ei ütleks, et väga vana on. Autorid on spordifüsioterapeut Seppo Pehkonen ja treener ja spordimassöör Markku Leppänen.
Ise võimlen ja jooksen enne treeningut ja peale treeningut teen staatilisi venitusi. Minu puhul on küll kasu olnud venitustest peale treeningut, taastun paremini järgmiseks trenniks. Juhul kui venitusi ei tee, tunnen järgmisel päeval, et lihased on veidi kangemad. Omal kohal on ka saun peale trenni ja kodus kasutan massaaži tooli, mis selja hästi lahti mudib.
p2ev m66das ja selg hakkab juba paremaks minema. olen siiamaani kasutanud ibuprofeeni ja paratsetamooli. Asi hakkab paremaks minema.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere. Lugesin antud postitust, ning kuna olen ka selline pooleldi algaja veel, siis tahaksin oma teadmisi täiendada. Loen siin staatilisest ja dünaamilisest venitusest nii jõutrenni alguses, kui lõpus. Kas saaks palun keegi selgitada, mis tähendab staatiline venitamine ja mis dünaamiline, millised venituse liigid neisse kuuluvad ja mis vahe neil on ?
aitäh
Tere. Lugesin antud postitust, ning kuna olen ka selline pooleldi algaja veel, siis tahaksin oma teadmisi täiendada. Loen siin staatilisest ja dünaamilisest venitusest nii jõutrenni alguses, kui lõpus. Kas saaks palun keegi selgitada, mis tähendab staatiline venitamine ja mis dünaamiline, millised venituse liigid neisse kuuluvad ja mis vahe neil on ?
aitäh
1:05 hakkab
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.