Punaedu lõpp ehk Eesti spordi tulevik..
- This topic has 31 replies, 12 voices, and was last updated 15 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Vägivaldurile niipalju, et ei ülista rohelise muru aegu. NOORED tegid raudselt rohkem sporti, seda organiseeriti paremini.
Ka sinul on õigus.Siis oli kogu elu üldse paremini organiseeritud,
Sina kui 1989 sündinu tead seda kõige paremini.Tsirka 10 aastat vanem vend ja õde on mulle vastupidist selgitanud. Kõik klassi poisid käisid kossu mängimas, eraldi oli jalkatrenn, tüdrukutel oma kossutiim, tegeleti jooksutrenniga. Läksin mina kooli polnud enam tuhkagi. Lagunenud kolhoosid tõid ainult parme juurde, nende lapsed on praeguseks juba riigi leiva peal kusagil võre taga. Maapiirkondades kadus sport täiesti ära, treenerid ei teinud trenne.
Vanemad mul pole eriti sportlikud, kuid räägivad pidevalt, kuidas ajati võistlustele. Isavanused mehed olid kõik peaaegu maadlusega tegelenud.
Praegu on nii, et võistlustele ei aja keegi ja kui tahad minna, siis köhi pappi.
Statistikaks on vaja natuke rohkemat kui seda, mida vanemad pereliikmed rääkisid. Need, kes tahavad sporti teha, teevad sporti igal ajal. Kui Potjomkini korras öeldakse, et meil teevad kõik sporti, siis mis on selle tegelik sisu? Keegi tont ei tea.
Vene aja järele õhkajad unustavad alati ühe asja ära: kogu see “kord” ja “organiseeritus” lõppes riigi pankrotiga. Riik kukkus lihtsalt kokku kogu selles lolluses. Kujutame ette parmu, kes joob esimesl päeval kogu palga maha ja siis ülejäänud 30 päeva räägib kui hästi ja õigesti sai palgapäeval elatud ning asju korraldatud. Täpselt samamoodi käituvad need Vene aja järele õhkajad.
Muidugi on praegu parem riigikorraldus. Samas kas ühiskond on veel haigemaks muutunud või paranenud? Pole vahet kas oleme “organiseeritud” või mitte, inimene on ikka loom. Praegu ei ole me kriisis ja pankroti äärel?
Demagoogilised hüüatused on toredad, aga kui sa tõesti ei saa aru, mis vahet on praeguse ja selleaegse ühiskonna või praeguse ja selleaegse kriisi vahel, siis on sul veel palju vanemate ja targemate inimeste käest küsida…
Nii targa inimesega ei jõua vaielda. Kõige mõttekam on foorumid kõrvale heita ja sporti teha.
Selles mõttes pole midagi muutunud. Nõuka ajal kottis riik isikuvabadusi, seadis omad normid, mis
pidid ühiskonda teenima. Praegu on isikuvabadused(nii et võid avalikult ajalehes p…se saata),
demokraatia, mis teenib meie “tahteid”. Ütleme nii, et ühiskond kotib praegu iseennast.
Saab samamoodi propagandat nagu nõuka ajal. Sööme iga päev mõttetut reklaami ja proovime
ennast võimalikult palju “ehtida”, nüüdsete normide järgi.
Inimese loomus ei muutu aastakümnetega.
Kriisi koha pealt pole vahet, mis selle tekitas. Kui kriis majas on, siis tähtsamad on muud asjad.
Vabadus valida on ikka väga ja väga põhimõtteline erinevus. Totalitaarne režiim kardab oma inimest kõige naeruväärsemal kombel. Totalitaarsel riigil ei ole isegi piirivalve selleks, et riiki kaitsta. Piirivalve on selleks, et enda kodanikud minema ei jookseks. Demokraatliku riigi reklaami saab võrdsustada punapropagandaga ainult inimene, kes seda jama ise näinud ei ole.
Kui sulle tõesti tundub, et hetkel on riik samas seisus kui 1990, siis ära parem rohkem sellel teemal kirjuta. Teed ennast ainult rumalaks.
Vabadus valida on ikka väga ja väga põhimõtteline erinevus. Totalitaarne režiim kardab oma inimest kõige naeruväärsemal kombel. Totalitaarsel riigil ei ole isegi piirivalve selleks, et riiki kaitsta. Piirivalve on selleks, et enda kodanikud minema ei jookseks. Demokraatliku riigi reklaami saab võrdsustada punapropagandaga ainult inimene, kes seda jama ise näinud ei ole.Kui sulle tõesti tundub, et hetkel on riik samas seisus kui 1990, siis ära parem rohkem sellel teemal kirjuta. Teed ennast ainult rumalaks.
Ma räägin rohkem mõttelaadist, mitte konkreetsetest punktidest. Teistele oma sõnu ka suhu ei hakka toppima. Pole võrrelnud eri kriiside sarnasust ega näitajaid.
Kuid kui teema sinna läks, siis jah panin 8 aastat mööda. Oleme läinud aastasse 1998.
Kuid kui teema sinna läks, siis jah panin 8 aastat mööda. Oleme läinud aastasse 1998.Numbiritega lahmimine ei ole argument.Sul ju suva,milline aasta-arv välja käia.Põhjendada sa seda ei suuda.
Miks aastas 98 aga mitte 2001 või 97 või 2006?
inimesed on end kuidagi valesti häälestanud.medal ei ole peamine vaid arenemine sportlasena kui ka lihtsalt inimesena.
kes jõuab tippu see jõuab ning ülimalt positiivne muidugi.
hetkel on aga suhtumine,et kui medalit ei tule siis pole mõttet jätkata ning sportlane tembeldatakse lolliks,laisaks jne.
kahju,et asjad on jõudnud niikaugele nagu nad on ehk negatiivse suunas.
Asi polegi selles, et medalit ei tule, vaid pigem selles, et arengut pole
Andrusgi ju oli esimesel olümpial 21, järgmisel juba 8s, ning siis võitja! Väga selge areng
Meie mehed siin paugutavad korra esikümnesse(A’ra Rehemaa), mõtlevad ise, et ohh, olen nüüd kõva. Ei tea kust see viga tuleb, miks areng ei jätku
Või võtame Saarepuu, noorteklassis oli tipp, sattus meeste sekka, ei tea mis juhtus.
Veerukas ei teinud midagi veel noorteklassis
JA ka Erki Nool oli ju noorena täitsa naerualune.
Väga kõva töö ja tahe on neist teinud selle, kes nad on- Olümpiavõitjad siis.
Pullerits muidugi lahmib natuke liiga palju, aga eks oma tõetera on juttudes sees. Tema puhul on viga muidugi selles, et ta on ise ka üks kõva rahvasportlane, kuid mitte profisportlane, ning ju ta siis võtab vabaduse arvata, et tema, kes ta ei ole proffesionaalne sportlane, suudab end nii heasse vormi ajada et jookseb 10 km 36 minutiga, siis proffid peaks ikka märksa rohkem suutma. või kurat seda teab…
Asi polegi selles, et medalit ei tule, vaid pigem selles, et arengut poleAndrusgi ju oli esimesel olümpial 21, järgmisel juba 8s, ning siis võitja! Väga selge areng
Aga tegelikult:
1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville’is
* 10. koht 4 x 10 km teatesõidus
* 21. koht 10 km klassikas
* 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus
* 44. koht 30 km klassikas
1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris
* 11. koht 4 x 10 km teatesõidus
* 26. koht 50 km klassikas
* 36. koht 10 km klassikas
* 55. koht 15 km jälitussõidus
Mäletan seda puna aega küll – palgapäev tuli siis padujoomine algas. Ei olnud siis mingit eriliselt kõrget moraalsust ja spordis oldi ka üldiselt edutud. Oli taliolümpiamänge kus Eestist keegi ei pääsenud mängudelegi, medalitest pole üldse mõtet rääkida. Murmasuusatamisest ei tulnud kogu selle aja jooksul (~50 aastat) mitte ühtegi medalit. OM-lt ja MM-lt ei tulnud midagi ja vist isegi MK etappidelt mitte ühtegi. EV-s on nüüd võidetud suusatamises kokku 17 medalit. Seitseteist on palju rohkem kui null.
Aga tegelikult:1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville’is
* 10. koht 4 x 10 km teatesõidus
* 21. koht 10 km klassikas
* 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus
* 44. koht 30 km klassikas
1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris
* 11. koht 4 x 10 km teatesõidus
* 26. koht 50 km klassikas
* 36. koht 10 km klassikas
* 55. koht 15 km jälitussõidus
tänx
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ma ei viitsinud ise otsidaAga iga üks võib ka edasisi tulemusi vaadata.
- You must be logged in to reply to this topic.
