Pump ja toitumine
- This topic has 25 replies, 9 voices, and was last updated 12 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Toidu poole pealt tundub olevat kordades tähtsam kogu päeva valgutarbimise hulk.
Arvan samuti ja olen seda juba paar aastat harrastanud, vist isegi üsna edukalt..
Arvan samuti ja olen seda juba paar aastat harrastanud, vist isegi üsna edukalt..
Sama siin. Päris tihti möödub hommik+päev mingi 10-20g valguga, nii umbes 15h vältel. Ning siis 2h enne und keeran 120-150g valku sisse.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Muidugi ei saa väita, et muud moodi paremini ei saaks, aga ilmselgelt mingi meeletult määrava tähtsusega asi see ei ole.Sama siin. Päris tihti möödub hommik+päev mingi 10-20g valguga, nii umbes 15h vältel. Ning siis 2h enne und keeran 120-150g valku sisse.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Muidugi ei saa väita, et muud moodi paremini ei saaks, aga ilmselgelt mingi meeletult määrava tähtsusega asi see ei ole.Mõista, mõista, mis see on, millest koosneb inimese väljaheide, kui kogu toit imenduks?
Mõista, mõista, mis see on, millest koosneb inimese väljaheide, kui kogu toit imenduks?
Enamuses samadest asjadest ma pakuks.
http://www.healthhype.com/feces-faeces-formation-composition-color-and-odor.html
About 75% of fecal weight is made up of water. The other 25% is composed of solid matter which contains :
- Undigested fiber and solidified components of digestive juices (30%)
- Bacteria (30%)
- Fat (10% to 20%)
- Inorganic matter (10% to 20%)
- Protein (2% to 3%)
Või isegi suurem osakaal bakterimassil:
http://jmm.sgmjournals.org/content/13/1/45.full.pdf+html
The results obtained from this fractionation technique show that the faecal bacterial mass is larger than previously thought. If bacteria are 80% water, 55% of the dry weight becomes an even larger proportion of the wet stool, about 75%. PJa bakterid koosnevad samuti 75–85% ulatuses veest ning valkudest, süsivesikutest ja lipiididest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enamuses samadest asjadest ma pakuks.
http://www.healthhype.com/feces-faeces-formation-composition-color-and-odor.html
Või isegi suurem osakaal bakterimassil:
See on tavalise inimese v/h, kelle toidus on valku 10 -15%, rasvu 25-30%, s/v 60%. Aga kui toidus on valku 30 -40 %, milline on v/h koostis siis?
See on tavalise inimese v/h, kelle toidus on valku 10 -15%, rasvu 25-30%, s/v 60%. Aga kui toidus on valku 30 -40 %, milline on v/h koostis siis?
Siin ühte ja õiget vastust niivõinaa ei leia.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kogu toitumise ülesehitus, toiduvalikud, seedesüsteemi eripärad, aktiivsuse tasemed jne kõik mõjutavad. Muidugi on loogiline, et mida suuremaks lähevad toidukogused, seda suurem osa toitaineid läheb kaotsi. Kiudainete osakaal võib väga suure kaloraaži puhul päris korralik olla ning veelgi segada valkude imendumist näiteks…Ausalt öeldes ei saagi ma enam aru mille üle me arutleme.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kes mida väidab või tõestada või diskusseerida tahab. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ausalt öeldes ei saagi ma enam aru mille üle me arutleme.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kes mida väidab või tõestada või diskusseerida tahab. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Et kui palju oleks optimaalne valgukogus korraga ja päeva jooksul tarvitada, et võimalikult vähe läheks WC-sse ja selle arvel raha säästa.
Et kui palju oleks optimaalne valgukogus korraga ja päeva jooksul tarvitada, et võimalikult vähe läheks WC-sse ja selle arvel raha säästa.
No, kui rääkida raha säästmisest, siis kindlam variant on siiski odavamalt toitu osta ning arukamalt valmistada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kuna nüansse, mis valkude omastamist ja kasutamist ning väljutamist mõjutavad on omajagu ning nii mõnigi teema valkude ümber on ka teaduse mõistes alles lapsekingades, siis kardan, et võimegi teoretiseerima jääda. Optimaalseid soovitusi sellel teemal me vist lähiajal anda ei oska. Vähemalt mitte selliseid, mida igaühele kõlbaks ette serveerida. Üldiseid vahemikke pigem. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui rääkida valgukogustest korraga, siis peame esiteks paika panema terve hunniku parameetreid. Näiteks mis valgust jutt on. Kas mõni lisand või tavatoit? Kas süüakse eraldi või millegagi koos? Kas inimene on paastunud või mitte? Millised on inimese näitajad? Milline elustiil ja aktiivsus? Milline ülejäänud toitumine?
Kui rääkida kogu päeva peale, siis samamoodi laias laastus kõik samad küsimused. Juurde veel see, kas iga päev saab samasugune olema? Kuidas toiduvalikud päevade lõikes erinevad? Jne jne.
Krt see ei ole lihtne teema. Ning kokkuvõttes on point ka selles, et reaalne kasutegur tundub, vähemalt mulle, olevat niivõrd piiratud, et vaid professionaalse sportlase jaoks on selle optimaalsuse taga-ajamine aja/vaeva kulu suhtes mõttekas. Mitte, et harrastaja kasu ei võiks lõigata, aga lihtsalt ma kardan seda, et neid harrastajaid kelle jaoks selline jebimine mingit eesmärki omab on väga vähe. Enamikel on kümme muud asja oma treeningute ja toitumise juures paigast ära ning viimane asi mille peale energiat kulutada on grammi täpsusega valku lugeda, kindlat valgu tüüpi kasutada ning õigesti veel ajastada ka.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Layne Nortoni poolt mõned sõnad.
Veel kaks maailmatasemel valguspetsialisti:
Ma küll ei ole toitumise alal ekspert aga ma vaatasin mingi aeg Athlean X videot toitumise kohta, seal väideti et päeval tarbida süsikaid ja mõõdukalt valku ja 1h enne magamaheitmist teha korralik valgu sheik , selleks et laadida keha korralikult ja toimuks max kasvamine ja taastumine magades.
Muidugi tema treeningvideote eesmärk on anda sportlik sale keha. Keha ehitajatest on tema treening videod kaugel.
Ma küll ei ole toitumise alal ekspert aga ma vaatasin mingi aeg Athlean X videot toitumise kohta, seal väideti et päeval tarbida süsikaid ja mõõdukalt valku ja 1h enne magamaheitmist teha korralik valgu sheik , selleks et laadida keha korralikult ja toimuks max kasvamine ja taastumine magades.
Muidugi tema treeningvideote eesmärk on anda sportlik sale keha. Keha ehitajatest on tema treening videod kaugel.
Mõttetult pealiskaudsed soovitused tema poolt ning kohe kindlasti saa väita, et see tagaks max. kasvamise ja taastumise.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu soovitused valgu tarbimise oleksid hetke informatsiooni põhjal sellised:
#1 – Kõige tähtsam on päevased makro-numbrid. Harrastussportlasele 1.5-2g valku kehakilo kohta päevas on hea vahemik mida kasutada. Võistlusdieedil olev kulturist võib ka rohkem proovida, võib kasu saada. (Seni kuni valgu osakaal ei löö rasvatarbimist liiga alla ning süsivesikute hulka liiga madalaks, et trennis jõudu ei jagu)
#2 – Subjektiivne ajastuse tähtsus. Seda ei saa kellegile punkti pealt ette dikteerida. Igaüks peab ise katsetama erinevate toiduvalikute ja ajastustega, sõltuvalt oma elustiilist, maitse-eelistustest ja treeningute tüübist ning eesmärkidest. On alust arvata, et teatud kella-aegadel võib kasutegur olla meie keha jaoks veidi suurem kui muudel hetkedel, aga hetkel on tõestatud toimete kohta infot vähe. Subjektiivne heaolu, mis tagab parimad trennid ning parima üldise enesetunde (ning seega ka edukama dieedist kinnipidamise) tundub olevat tunduvalt tähtsam muudest potentsiaalsetest täpselt teadmata kasuteguritest.
- You must be logged in to reply to this topic.
