Skip to main content

Pump ja toitumine

Avaleht » Forums » Toitumine » Kaalust maha » Pump ja toitumine

Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 26 total)
  • Autor
    Postitused
  • #25665
    kaya
    Member

    Tere

    Olen viimased 8 aastat juba oma kaaluga maadelnud (pigem lugeda – lihtsalt leppinud ja mitte midagi teinud). Nüüd aga avastasin enda jaoks BodyPumpi. Olen käinud seal regulaarselt kaks kuud 3-4 korda nädalas. Supper mõnus!!

    Kaal pole grammigi langenud, sentimeetreid on vähemaks küll jäänud – just vöö koht, ülejäänud on kehal on mõõdud samad (tean, sest mõõtsin ennast ära, kui alustasin trennis käimist). Räägitakse küll mulle, et ega kaal ei peagi langema, pekk põleb ja tuleb muskel. Aga minu kaalu juures peaks ikka reaalselt kaal ka langema.

    Õigesti toitumist õpin alles, sest infot on nii palju ja ei oska kohe kuskilt otsast eriti alustada.. kõik need protsendid, valgud ja rasvad on mul segamini. Aga arvan, et olen juba põhitõed endale selgeks teinud.
    Hetkel tarvitan päevas kuskil 1200-1500kcal. Kas seda on vähem, arvestades et teen 3-4 korda nädalas trenni? Olen kuskilt lugenud, et kui liiga vähe kaloreid, siis keha lülitab ennast säästurežiimile ja kaal hakkab hoopis tõusma? Kui mitme kalori eest ma peaks siis päevas sööma, et tulemusi ka näha oleks.

    Andmed:

    Pikkus 178cm
    Kaal 87kg (kahjuks)
    Vanus 26
    Sugu: N

    #358139
    Archangel
    Member

    Nii madala kaloraaži puhul langeb kaal ja põleb pekk enamasti isegi siis, kui päev otsa ainult diivanil lösutada. See säästurežiim on reaalne, kuid tema mõju väike.

    Paar võimalust:

    1) Soovitan toidukogused uuesti üle mõõta, kasuta ka köögikaalu. Niisama “umbes” 1200-1500kcal võib vabalt paljude puhul tähendada, et pooltel päevadel komistatakse üldse 2000kcal kanti ning seetõttu kaal ei langegi. Pane siia kirja ka oma toitainete kogused. Palju valke, rasvu ja süskareid.

    2) Teine variant on see nagu sa ka ise pakud – kuna lihasmassi suureneb, samuti ka glükogeenivarud ja vee mass koos sellega, siis sealt tulebki sul stabiilselt kaalu-lisa, olgugi, et pekk põleb. Selles suhtes on see huvitav nähtus algajate puhul. Kaalunumber ei ole seetõttu kõige täpsem mõõdupuu ning kehakaalu ei tasuks üle tähtsustada. Kui vorm paraneb, siis mis vahet on sellel palju kaalud? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #358142
    Okk
    Member

    Olen kuskilt lugenud, et kui liiga vähe kaloreid, siis keha lülitab ennast säästurežiimile ja kaal hakkab hoopis tõusma?

    Tundub, et sellest on tulemas uus “korraga imendub ainult 30g proteiini” müüt…

    #358143
    Archangel
    Member

    Tundub, et sellest on tulemas uus “korraga imendub ainult 30g proteiini” müüt…

    Eks see on fitnessi maailmas juba aastaid levinud ja juuri alla võtnud. Usun, et robleemiks on olnud see, et kuna liialt madala kaloraaži peal on vormi saamine mitmel põhjusel raskendatud, kaalu kõikumised võimendatud ning samas tõesti eksisteerib teatud mahus ainevahetuse aeglustamine, siis muude teadmiste puududes ongi inimesed uskuma hakanud, et see ainevahetuse aeglustumine ongi ainupõhjus miks vorm ei parane või hoopis kehveneb. Reaalsuses on see “näljarežiim” vaid üks pisike osa tegelikest põhjustest, mis vormi saamist keeruliseks muudab.

    Seega võiks seda nähtust aksepteerida, kui reaalset olukorda, mis võib tekkida – kuid samas harida end ka laiemalt pilti nägema ning mõistma, et see on vaid üks tükk puslest. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #358148
    Siim Kelner
    Member

    Tundub, et sellest on tulemas uus “korraga imendub ainult 30g proteiini” müüt…

    Pigem on tegemist jõusaalihuntide vale tõlgendusega kui müüdiga.

    Jah, imenduda võib 100g valku ka, kuid valgusünteesi trigerdamiseks piisab keskmise inimese puhul 20-30 grammist. Suurematel on see number suurem. Ülejäägi puhul kasutatakse see muuks otstarbeks juba <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #358152
    ROtter
    Member

    Pigem on tegemist jõusaalihuntide vale tõlgendusega kui müüdiga.

    Jah, imenduda võib 100g valku ka, kuid valgusünteesi trigerdamiseks piisab keskmise inimese puhul 20-30 grammist. Suurematel on see number suurem. Ülejäägi puhul kasutatakse see muuks otstarbeks juba <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kirjuta lähemalt, päris huvitav oleks lugeda sellest.

    #358153
    Archangel
    Member

    Kirjuta lähemalt, päris huvitav oleks lugeda sellest.

    Kui ma ei eksi, siis see väide põhineb ühele vanale uuringule, kus leiti, et ca. 20-30g valku tühja kõhu peale tõstab valgusünteesi max. tasemeni paariks tunniks. Sealt peaks pärit olema ka see müüt, et rohkem, kui 20-30g korraga ei imendu – lihtsalt aegamööda on uuringu algne sisu hoopis teiseks tõlgendatud. Ning kuna paari tunni möödudes sünteesi tase uuesti langeb, siis ongi “hea”, uus laks 20-30g võtta ja valgusüntees uuesti üles pressida. See peaks olema peamine põhjendus lisandiäride ning enamike jõusaalitüüpide soovitustele mitu korda päevas väikseid valgukoguseid tarbida.

    Nii – aga huvitav on see, et tegelikult me teame, et valgusünteesi tõstavad spetsiifilised aminohapped nagu näiteks leutsiin ning max. valgusünteesi taseme võime ka paari grammiga saavutada. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Veel on huvitav ka see, et aminohapete poolt stimuleeritud valgusüntees peab langema baastasemeni, enne, kui saab uuesti tõusta. Pidev aminohapete juurdevool valgusünteesi kõrgel ei hoia, keha kaotab tundlikkuse aminohapetele. See on aga tugev löök mitmete väikeste einete tarbijatele – kuidas teada, kas kehasisene toidu poolt mõjutatav valgusüntees on juba baastasemele langenud või mitte, kuidas teada kas aminohapete tundlikkus on taastunud? Kaua peab peale valgurikast einet ootama? Ega ei teagi. Mida mitmekülgsem on toitumine, mida rohkem tahkeid toite, seda kauem toit seedib ja imendub. Ehk – isegi väikese valgu koguse puhul võib toit mitmeid tunde seedida ning tihedalt süües võib uus valgulaadung siis saabuda, kui eelmine alles aminohappeid verre saadab – see aga tähendab, et valgusüntees ei tõuse.

    Tore jutt eksole. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Minu arvamus on, et praktikas on tulemuse vahe niivõrd minimaalne, et pole mõtet tähelepanu pööratagi. Toidu poolt stimuleeritav otsene valgusüntees tundub olevat suhteliselt väikese mõjuga pikemas plaanis. Tunduvalt tähtsam on jõutreeningu poolt pakutav valgusünteesi tõus, mis kestab kuni 48h, ja kohanemine/taastus/kasv mikrotraumadele. Toidu poole pealt tundub olevat kordades tähtsam kogu päeva valgutarbimise hulk.

    Ma ei väida, et toiduga valgusünteesi manipuleerides ei saaks kasu lõigata – Dr. Layne Norton on väga suur uskuja sellesse, aga hetkel on meil liiga vähe inffi, et täpselt teada, kui suur see kasutegur olla võiks. Samuti võib see olla praktikas äärmiselt raskesti teostatav.

    #358158
    Okk
    Member

    Pigem on tegemist jõusaalihuntide vale tõlgendusega kui müüdiga.

    Jah, imenduda võib 100g valku ka, kuid valgusünteesi trigerdamiseks piisab keskmise inimese puhul 20-30 grammist. Suurematel on see number suurem. Ülejäägi puhul kasutatakse see muuks otstarbeks juba <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    mis asi on valgusünteesi trigerdamine?

    Kui ta on see millena ta kõlab, siis ma julgen väita,

    et selleks piisab ka näiteks 5 grammist.

    #358183
    Ciisuc
    Member

    Soovitaks Sul esialgu ühe pumpi trenni vahetada mõne aeroobse trenni vastu. Käid ilmselt spordiklubis. Vaheta üks pump nt mõne tantsutrenni vastu. Vaata mis siis juhtub <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #358186
    Kang08
    Member

    Soovitaks Sul esialgu ühe pumpi trenni vahetada mõne aeroobse trenni vastu. Käid ilmselt spordiklubis. Vaheta üks pump nt mõne tantsutrenni vastu. Vaata mis siis juhtub <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Miks sa nii arvad?

    #358189
    Ciisuc
    Member

    Kuna kaalulangetamisele aitab hästi kaasa aeroobne trenn.

    #358190
    Sarge
    Member

    Kuna kaalulangetamisele aitab hästi kaasa aeroobne trenn.

    Miks?

    Bodypumpis on energiakulu suurem ja lihastreening aitab ka dieedi ajal lihaseid säilitada.

    #358193
    Ciisuc
    Member

    Minu meelest pulss eriti lakke ei tõuse pumpis, aga ma pole mingi ekspert ka. Minul aitas kaalu langetada aeroobne trenn ja tervislik toit. Lihastreeningu võtsin kõrvale hiljem, et keha vormida. Eks igaüks talitab nii nagu talle sobilik <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #358197
    Kang08
    Member

    Minu meelest pulss eriti lakke ei tõuse pumpis, aga ma pole mingi ekspert ka. Minul aitas kaalu langetada aeroobne trenn ja tervislik toit. Lihastreeningu võtsin kõrvale hiljem, et keha vormida. Eks igaüks talitab nii nagu talle sobilik <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui kaloraaz on paigas,võid metsas jalutades ka kaalu langetada. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nagu ise vastad – igaüks talitab nii nagu talle sobilik. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #358198
    Ciisuc
    Member

    Just! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 26 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.