Pulss jõusaalis ja mujal…
- This topic has 6 replies, 4 voices, and was last updated 15 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Hei,
hakkasin nüüd jõusaalis käima. Olen käinud ales viis korda ja nüüd tekkis küsimus.
Kavaks on naiste algajate kava. Seeriaid on igal harjutusel 3 ja korduseid 15. Raskused olen nüüd enamvähem paika saanud, st et esimest seeriat on kõige kergem teha, teist natuke raskem ja kolmanda lõpus on selline tunne, et ega rohkem ei jõuakski (kõikides seeriates ühe harjutuse raames kasutan sama raskust).
Siit aga küsimus, kui sõidan rattaga või sõidan rulluiskudega või kõnnin kiirelt või teen soojenduseks crosstrainerit, siis pulss on tavaliselt aeroobse tegevuse kohta päris kõrge 140-160. Jooksmisest olen loobunud, sest siis on ligi 200. Minu rasvapõletustsoon on muidu 120-138 umbes.
Nüüd pulsika järgi on jõusaalis seeriate lõpuks pulss kõigest 135-140 vahel. Miks nii madal? Oma arust pingutan päris mõnusalt ja peale 2 tunnist trenni on keha mõnusalt väsinud (2-tunnise trenni sees on alguse soojendus 10minutit ja lõpus 30 minutit crosstrainerit või kõndi, kahele tunnile lisaks veel 10-15 minutit venitusi). Pulss tõuseb kõrgeks (170-180 juurde) ainult mõne harjutusega-näiteks kangiga küki juures ja jalasirutus ette trenazööril. (No siit ise järeldan, et kui on suured lihased töös, siis tõuseb pulss küll, aga kui mõned väiksemad lihased, siis ei tõuse?)
Mida ma siit järeldada saan? See pole ju normaalne, et aeroobse tegevuse juures on pulss laes ja anaeroobsel jõusaalis tiksub minu rasvapõletustsoonis. Mida ma valesti teen? Või on mul jõudu nii vähe, et lihtsalt nende väikeste raskuste juures ei olegi võimalik, et pulss üles läheks, kuigi lihas on seeria lõpuks päris väsinud? Kas raskused on siis kuidagi valesti valitud???
Kas seeriate vahel võib töös olnud lihast venitada ka natukene? Peale harjutust mu lihased lausa karjuvad venituse järel, peale trenni venitan ka nagunii, aga kas vahepeal tohib???
Tänan eelkõige viisakate ja abistavate kommentaaride eest, olen jõusaalis algaja
??:”>Hei,hakkasin nüüd jõusaalis käima. Olen käinud ales viis korda ja nüüd tekkis küsimus.
Kavaks on naiste algajate kava. Seeriaid on igal harjutusel 3 ja korduseid 15. Raskused olen nüüd enamvähem paika saanud, st et esimest seeriat on kõige kergem teha, teist natuke raskem ja kolmanda lõpus on selline tunne, et ega rohkem ei jõuakski (kõikides seeriates ühe harjutuse raames kasutan sama raskust).
Siit aga küsimus, kui sõidan rattaga või sõidan rulluiskudega või kõnnin kiirelt või teen soojenduseks crosstrainerit, siis pulss on tavaliselt aeroobse tegevuse kohta päris kõrge 140-160. Jooksmisest olen loobunud, sest siis on ligi 200. Minu rasvapõletustsoon on muidu 120-138 umbes.
Nüüd pulsika järgi on jõusaalis seeriate lõpuks pulss kõigest 135-140 vahel. Miks nii madal? Oma arust pingutan päris mõnusalt ja peale 2 tunnist trenni on keha mõnusalt väsinud (2-tunnise trenni sees on alguse soojendus 10minutit ja lõpus 30 minutit crosstrainerit või kõndi, kahele tunnile lisaks veel 10-15 minutit venitusi). Pulss tõuseb kõrgeks (170-180 juurde) ainult mõne harjutusega-näiteks kangiga küki juures ja jalasirutus ette trenazööril. (No siit ise järeldan, et kui on suured lihased töös, siis tõuseb pulss küll, aga kui mõned väiksemad lihased, siis ei tõuse?)
Mida ma siit järeldada saan? See pole ju normaalne, et aeroobse tegevuse juures on pulss laes ja anaeroobsel jõusaalis tiksub minu rasvapõletustsoonis. Mida ma valesti teen? Või on mul jõudu nii vähe, et lihtsalt nende väikeste raskuste juures ei olegi võimalik, et pulss üles läheks, kuigi lihas on seeria lõpuks päris väsinud? Kas raskused on siis kuidagi valesti valitud???
Kas seeriate vahel võib töös olnud lihast venitada ka natukene? Peale harjutust mu lihased lausa karjuvad venituse järel, peale trenni venitan ka nagunii, aga kas vahepeal tohib???
Tänan eelkõige viisakate ja abistavate kommentaaride eest, olen jõusaalis algaja
??:”>Mis puudutab SLS-i jõusaalis, siis seeria, mida sa raskustega teed, on nii lühiajaline, et sa mitte kuidagi ei pruugi jõuda anaeroobsesse tsooni. Ja see ei peagi ega saagi olla eesmärgiks.
Rasvapõletustsoon – jah, on olemas selline rahvasuus levinud väljend, et parim rasvapõletustsoon on ca 60-70% max SLS, kuid ega see ei tähenda, et rasv “ei põle” ka kõrgemal SLS-l. Küsimus on siin treenituses/treenimatuses, missuguse aja järel ning millise koormusega su SLS tõusma hakkab.
Raskused – soovitaks need hoida sellised, et kordusvahemik jääks piiridesse 12…15. Kui kõigis seeriates sinna vahemikku kordusi sooritada ei suuda, on raskus suur. Kui suudad seda kõigis seeriates, on raskus väike. Kui korduste arv kõikides seeriates kipub juba olema ca 15 (13..14+), tuleb suurendada raskust.
Venitamine seeriate vahel on omal kohal – staatiline venitamine.
Mis puudutab SLS-i jõusaalis, siis seeria, mida sa raskustega teed, on nii lühiajaline, et sa mitte kuidagi ei pruugi jõuda anaeroobsesse tsooni.Äkki sa kirjutaksid sellest pikemalt?
Mulle tundub, et sul on suhteliselt kehv aeroobne vorm ja peaksid sellele tervise ja täieliku arengu huvides tähelepanu pöörama.
Mulle tundub, et sul on suhteliselt kehv aeroobne vorm ja peaksid sellele tervise ja täieliku arengu huvides tähelepanu pöörama.Nende näitajate pealt vaadates tundub see mullegi. Samas hästi aru ei saa miks, sest viimase kahe ja poole aasta jooksul on kõvasti kiiremas tempos ringi trambitud (mitte uimerdades) iga ilmaga, päevas 2-3 tundi, vahest 11km, lükates enda ees 15kilo
??:”>, lisaks suviti rulluisk ja rattasõit.Ja kui seda aeroobset vormi nüüd parandada, siis millest alustada? Kõige leebem on ju kõndimine? Aga sellegagi läheb kiires tempos pulss üles, saalis kasutan midugi incline’t ka kõndides.
Alustada võiks koormustestist, siis saaks teada, mis pulsi juures kõige õigem treenida oleks:) Kallakuga kõndimine võib olla raskem kui lihtsalt jooksmine.
Mis puudutab SLS-i jõusaalis, siis seeria, mida sa raskustega teed, on nii lühiajaline, et sa mitte kuidagi ei pruugi jõuda anaeroobsesse tsooni. Ja see ei peagi ega saagi olla eesmärgiks.Rasvapõletustsoon – jah, on olemas selline rahvasuus levinud väljend, et parim rasvapõletustsoon on ca 60-70% max SLS, kuid ega see ei tähenda, et rasv “ei põle” ka kõrgemal SLS-l. Küsimus on siin treenituses/treenimatuses, missuguse aja järel ning millise koormusega su SLS tõusma hakkab.
Raskused – soovitaks need hoida sellised, et kordusvahemik jääks piiridesse 12…15. Kui kõigis seeriates sinna vahemikku kordusi sooritada ei suuda, on raskus suur. Kui suudad seda kõigis seeriates, on raskus väike. Kui korduste arv kõikides seeriates kipub juba olema ca 15 (13..14+), tuleb suurendada raskust.
Venitamine seeriate vahel on omal kohal – staatiline venitamine.
Siit saan teha nii mõnedki järeldused oma raskuste kohta, tänan!
- You must be logged in to reply to this topic.