Pulss
Avaleht » Forums » Arhiiv » Vana Foorum » Pulss
- This topic has 7 replies, 6 voices, and was last updated 23 years, 11 months tagasi by
Risto.
-
AutorPostitused
-
veebruar 28, 2002 at 2:23 p.l. #323
Ats
MemberMida tähendab maksimaalne pulss? Mis siis juhtub, kui pulss üle selle läheb? Kas kohe sussid püsti?
veebruar 28, 2002 at 6:21 p.l. #28406Vlad
MemberMaksimaalne pulss on 220 – oma vanus. Kui oled 20 aastane, siis 220 – 20 = 200. See ongi maksimaalne pulss.
märts 2, 2002 at 8:12 e.l. #28408Ats
MemberMa saan aru küll kuidas maksimaalset arvutada, kuid mida ma sest arvutan, kui ma ta tähendust ei tea. Mida ta siiski näitab?
märts 3, 2002 at 9:56 e.l. #28409triin
Member221 ja kabelimats.
ole ettevaatlik.
märts 3, 2002 at 8:22 p.l. #28410hary
MemberSüdame koormuse taluvus on esimene asi, mis tuleks määrata, enne kui võiks öelda, mida inimene trennis üldse teha tohib.
See 220-vanus on jäme reegel. Maksimaalne löögisagedus on mõistagi veel individuaalne. Üldise koormuse taluvuse juures ei mängi alati põhirolli süda, vaid ka perifeersed liikumisorganid: lihased ja liigesed(jah liigesed, nii imelik kui see ka ei tundu). Just need võivad piirata inimese koormuse taluvust Lastel ja noortel on organismi poolt enesealalhoiu võime s. o. see et ei ole ennast võimalik surnuks joosta vms. Täiskasvanutel on see mehhanism pärsitud. Treenitud inimene võib max pulsil suht kaua vastu pidada.
Treenimata inimesel olenevalt vanusest ja tervislikust seisundist võib peale pikemaajalist maksimaalset pulssi tekkida lokaalne intensiivne valu, survetunne, mis kestab tavaliselt üle 30 min, valu võib kiirguda kaelapiirkonda, vasemasse õlga, kätte, selga, samuti, olenevalt isikupärast, pärgarteri harust mujale (ülakõhtu, selga, paremale kehapoolde jm). Valu on sarnane stenokardiale, kuid enamasti tugevam, kestvam, sageli valu lainetava iseloomuga, enamasti valu ei ole kõige tugevam alguses, vaid hiljem, erinevalt aordi aneurüsmi ruptuurist. Oluline on valule kaasuvate sümptoomide arvestamine: nõrkustunne, kattumine külma higiga, õhupuudus, valule kaasuvad sageli iiveldus, oksendamine. Valule kaasub sageli surmahirm, ärevus, rahutus. On selge, et ägeda valu korral tuleb selline inimene viivitamatult hospitaliseerida intensiivpalatisse, määrata ruttu veregrupp ja Rh-faktor. Sageli vajalik Rö-pilt rindkerest, real juhtudel ka ehhokardioskoopia.
märts 4, 2002 at 10:24 e.l. #28407ero
Member..peaks mainima et maksimaalset pulssi (220-vanus) ikka korralikult treenimata inimene nii kergelt kätte ei saa…selleks et seda max pulssi kätte saada peab ikka päris korralikult ennast kokkuvõtma ja pingutama!
märts 4, 2002 at 1:26 p.l. #28411hary
MemberMinust just treenimata selle kätte saabki, mõnel mutil on juba trollile joostes see käes
)märts 4, 2002 at 3:49 p.l. #28412Risto
MemberMaksimaalne pulss on maksimaalne südamelöökide arv minutis. Seda on võimalik määrata arvutuslikult (ebatäpsem moodus) eelpool mainitud valemiga ja ka mõõtmise teel (täpne moodus). Maksimaalne pulss on aluseks treeningu intensiivsuse määramisel. Näiteks madal treeningkoormus on 60-70% HR/max (maksimaalne südamelöögisagedus), keskmine (aeroobne) 70-85% HR/max, tugev (85%-HR/max).
Treeningu intensiivsusest lähtuvalt valitakse treeningu pikkus. Tugevad trennid peaksid olema lühemad, madala intensiivsusega trennid pikemad.
Jõusaalitreeningu puhul pole võimalik treeningu intensiivsust pulsisageduse abil määrata. Pingutuse ajal läheb pulss alati tugevasse (anaeroobsesse) tsooni, puhkepauside ajal jällegi hea taastumise korral isegi normaalolekusse 30-40% HR/max.
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.