pulss
- This topic has 7 replies, 5 voices, and was last updated 24 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Räägitakse, et aeroobset tehes ei tohiks pulss tõusta üle 130-ne, kuna siis hakkab organism lisaks rasvale kulutama ka lihast. Kuid mina isiklikult ei hakka alla 150-nese pulsisagedusega isegi higistama. Kas vastab tõele, et inimestel on see piirmäär erinev mitte 130?
Vastupidavuskiudude oluline “kütus” on lisaks rasvhapetele ka glükoos, mida saadakse kas maksas ja lihastes säilitatava glükogeeni lõhustamisel või kehavalkude (ka lihaskoe valkude) muutmisel glükoosiks.Sporditeadlased väidavad, et mida intensiivsem aeroobne trenn, seda suurem on glükoosi oksüdatsioonil vabanenud energia osakaal kogu lihastööks vajalikust energiast (sest glükolüüs on efektiivsem energia tootmise protsess kui rasvhapete oksüdatsioon).
nii et Teie väide on õige juhul, kui glükogeeni varud on ebapiisavad. Kuid ka siis saab asja parandada, tarbides trenni järgselt valke ja kiiresti omastuvaid süsivesikuid-nii on võimalik kaotatud lihasvalke taastada.
Seda küll, kuid minu eesmärk on kaotada just rasvkudet ning seega peaksid mu glükogeenivarud olema väga väikesed ning väga palju ma pärast trenni süüa ei saa (taastumisjoogi siiski võtan). Treener ütles, et aeroobne treening peaks olema väga väikese intensiivsusega ehk siis pulsisagedus ei tohiks ületada 130-nt. Kuid probleem on, et selline treening ei aja ming higistamagi seetõttu sooviksingi teada KAS SEE ÜLEMPIIR (130) ON KÕIGIL INIMESTEL SAMA VÕI ERINEV?
See ülempiir on kõikidel inimestel erinev. Intensiivsust ei arvestata mitte pulsilöökide järgi, vaid protsentide järgi, mille nad su maksimumist moodustavad. See treening, millest treener rääkis peaks olema intensiivsusega 60-65% max. pulsisagedusest. See tähendab seda, et kui Su maksimum pulsisagedus on 200l/min, siis on see 120-130l/min. Ellduseks on see, et Sa tead oma max, pulsisagedust. See on 220-eluaastad. (kui oled 20 a vana, siis : 220-20=200l/min)
Täiendan vaid Kelly ja VDO kirjutatut. 120-130 l/min on madala intensiivsusega treening mis peaks kestma 2-3 tundi. Sellise treeningu eesmärk on tõsta just ajalist vastupidavust pingutusele (nn. mahutreening) ning suurendada lihaste glükogeeni sisaldust (kohastumuslik efekt treeningule). Kui treenida vähemalt 4 korda nädalas siis peaks selliseid olema 2-3. 130-se pulsi puhul kulutatakse kindlasti lihastest glükogeeni, treenimata inimesel võib see väljenduda juba 1.5 treeningutunni järel (tekib nälg, nõrkus jms.). Treenitud inimesed peavad vastu 2-3 h ja enam. Oluline on kohe pärast treeningut süüa, kuna siis eksisteerib nn. glükogeeni aken st. kogu energia suunatakse glükogeeni varude taastamisele lihastes, rasvadeks seda ei suunata. Liiga madala pulsisagedusega ja liiga lühikese treeningu puhul ongi oht selles, et glükogeeni ei kulutata ära ning söögiga saadud energia suunatakse mujale (nt. rasvkoe moodustamiseks). Teisalt ei ole 130 kindlasti ülempiir. Korra nädalas peaks ennast koormama u. 170-se pulsiga 30-60 min jooksul. Sellele eelneb muidugi soojendus ja maha jahtumine 120-130-ga. Kokku ikkagi 2-3 h. Ebafüsioloogiline on treenida pulsivahemikus 150-160 – see ei ole ei mahutreening ega intensiivsustreening. Pikema aja jooksul kurnab see organismi ära. Vorm langeb, lihased kaotavad jõudu ja kiiruslikkust. Sellest kõigest võib leida materjale erinevatelt weebilehtedelt. Nt. on olemas lingid http://www.ejl.ee
Huvitav teema teil siin üles kerkinud. Ka mul mõned küsimused, selle treeningkoormuse kohapealt. Tegin enne trenni 2 tundi järjest. Pärast olin ikka täitsa läbi. Ühesõnaga treenisin vist üle. Nüüd teen tund korraga ja pärast pole hullu midagi. Olen juba jõusaali teinud ikka tükk aega, aga pekk kõhult ei kao kuhugi. Tee trenni kuidas ise tahad. Minu treenituse juures olen ma kuidagi lõdva kõhuga. Olen ka pulssi mõõtnud ja löögid on minutis kuskil 150 kanti. On see siis hea või halb, mina öelda ei oska. Kuidas siis oleks meditsiiniliselt korrektne trenni teha jõusaalis, et saaks lahti esmalt justr asvast? Aeroobsest trennist ja söömisest olen kuulnud kõike. Tahaks just teada, kuidas kõike õigesti teha just jõusaalis?
Mulle tundub, et ei ole olemas universaalset “õiget” trenni ega dieeti(vaata nt http://www.css.edu/users/tboone2/asep/april99B.htm -paksukesed nälgisid 3 kuud, tegid jõusaalis väga kerget trenni ja kaotasid lisaks rasvale ainult 1 kg rasvavaba kehamassi. Millegipärast mina kaotasin u 300 kcal säilitavast kaloraazhist vähem süües juba 1 kuuga peaaegu 1 kg rasvavaba massi) , mistõttu pean õigemaks ise katsetada, kui et mingi tarkpea öeldut uskuda.
Ma ei ole suur spetsialist selle koha pealt kuidas jõutreeninguga rasvast vabaneda. Üldiselt on nii, et võid sikutada kangi nii palju kui tahad aga kui toitumine on paigast ära siis rasvad jäävad, kuigi lihast tuleb ka juurde. Teooria ütleb nii et rasvast vabanemiseks tuleb aeroobset treeningut teha 50% maksimaalse pulsisagedusega. Noorel inimesel seega 100-120 l/min. Sellisel juhul organism kaldub süsivesikute lõhustamiselt rasvade lõhustamisele. Sellele on samas vastupidiseid arvamusi – intensiivsemalt treenides kaotad niikuinii rohkem energiat sh. osaliselt ka rasvade arvelt. Seega on otstarbekam treenida intensiivsemalt, kuid ikkagi hoida pulssi alla 150 l/min, soovitavalt 120-145 l/min. Treenimata inimesel ei pruugi see õnnestuda. Võib juhtuda, et jooksmise asemel tuleb teha kiirkõndi jne.
Kui aeroobset trenni teha ei viitsi tuleb ikkagi toiduga mängida. Kindlasti ei tohi nälgida, kuna siis kasutab keha energia saamiseks lihasvalke, kuna energiat on nendest kergem kätte saada. Ainult 300 kcal võrra söödavat vähendades tundub õige tee olevat. Võib kasutada ka ekstreemsemaid vahendeid – rasvapõletajad, anaboolsed steroidid koos tugeva söögi piiramisega jne.
- You must be logged in to reply to this topic.