Puder?

Ma pole siiamaani aru saanud, kuidas need pudru kaalumised käivad. Räägitakse, et tuleb kuivaineid kaaluda. Aga mis ma selle teadmisega peale hakkan kui keedan suure potitäie putru, mida söön kaks päeva/vastavalt isule/jagan teistega? Äkki keegi viitsib seletada?

Pudrukeetmisest ka nüüd veel raketiteadus teha..igav on inimestel:)

Mis tast kaaluda – paar peotäit kuivainet potti, tõesti, õhtul – vesi peale, ligunema ja hommikul korraks pliidil soojaks. Või, marjad, hapukoor, jätka loetelu..peale ja lusikas sisse.

Ma pole siiamaani aru saanud, kuidas need pudru kaalumised käivad. Räägitakse, et tuleb kuivaineid kaaluda. Aga mis ma selle teadmisega peale hakkan kui keedan suure potitäie putru, mida söön kaks päeva/vastavalt isule/jagan teistega? Äkki keegi viitsib seletada?

Kui sa vastavalt isule oma päevaseid toidukoguseid määrad siis sul polegi nende kaalumistega eriti midagi peale hakata, ajad asjad keerulisemaks ilma kasu saamata. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui tahad kaloraaži jälgida siis enam ainult isude järgi üldjuhul toidukoguseid valida ei saa. Tähendab, et eine suurusel on see muidugi arvestatav faktor, aga faktor mille paned juba enne paika – kui iga päev isu erineva koguse järgi siis on ühtlase toitumisplaani järgimine suhteliselt raske ja tulemused seinast seina.

Pudru keetmine ei võta ju niipalju aega, et seda igal hommikul valmistada. Värske puder maitseb paremini kui nädal aega ühest potist uhada ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Saad ka pudru ära keeta ja ta potis “mõtteliselt” osadeks jaotada ja edasisi arvutusi ise teha. Või siis puder karpidesse ära jaotada.

Lihtsam ikkagi iga hommiku putru teha. Tuleb mõnus ja värske ” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Eks vahel võib iga päev ka teha. Kaks päeva järjest kannatab muidu ühte putru süüa küll.

Harrastaja võib jah ka nii hakkama saada. Kuid kes ajab taga maksimaalseid tulemusi, minimaalse aja ning vaeva kuluga siis päris nii ehku peale välja minna pole siiski just parim variant. Muidugi ei pea igaüks 24/7 igat grammi arvel hoidma, aga vähemalt umbkaudne arusaam võiks olla ning toitumine igapäevaselt õiges mahus, vastavalt eesmärkidele.

Enamikest toiduainetest on nii mitmeid eri variante, et oleks absurd loota, et saad ainult kaalu ja peegli abiga vormi täpselt timmida. Et vali aga lambi toite ning siis vahi kuidas kaal ja pilt muutuvad ja tee korrektuure. Või noh, eks saad – aga ajakulu saab päris suur olema. Näiteks ma võin osta kaks eri Sea Kaelakarbonaadi lihapakki, ühes, kus on 100kcal 100g kohta, ning ühe kus on 250kcal 100g kohta. Selleks, et nende toitude kaloraaži vahe vormis peegelduma hakkaks võib minna mitu nädalat, enne kui on selge, et üks neist põhjustab näiteks kaalutõusu. Samas oleks võinud võtta selle ühe sekundi ja pakendit uurida ning olekski koheselt teada saanud, et üks on liiga kalori-rikas. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma isegi ei kujutaks ette, kui iga toiduga peaks nii tegema. Enne läheks küll vist hulluks, kui saaks aru mis toit kui suures mahus vormi mõjutab. Rääkimata, et toitainete sisaldustest pole sul ka siis aimu ning võid regulaarselt ala või ületarbida teatud toitaineid. Seega mitte just kõike effektiivsem meetod vormi teha.

Põhimõtteliselt muidugi nõus, kuid ka mina ei räägi äärmustest. Pakendite lugemisest ja elementaaranalüüsist ei pääse vast keegi. Samas arvan siiski, et võistlusspordiga mitte tegelejate jaoks ei loo iga suutäie kaalumine mingit lisaväärtust. Põhjused, miks mitte kaaluda, võiksid olla:

Inimesed on erinevad. Mõnes inimesed tekitab pidev kontrollisundus lisastressi. Stressi vältimine on olulisem kui paar kalorit siia-sinna.

Mitte ükski kaalumine ei anna kunagi absoluutset tulemust. Piisab, kui sööd korra väljas, või kasutad toiduaineid, millel pole infosilti.

Kaalumine eeldab menüüst ja toidukogustest ranget kinnipidamist. Selle võimalikkus on seotud elustiiliga. Kui palju neid ikka on, kelle elukorraldus baseerub toitumisel.

Arch, aga kuidas sa hindad seda, et magad öösel vähem ja kulutad järgmisel päeval 100 kcal rohkem või vähem? Oled haigeks jäämas ja siis kulutad 3-400 kcal rohkem või hiljem hoopiski vähem?

Pakkide pealt kalorite lugemine mõõtmine-kaalumine on suht tulutu, sest täpset kontrolli kulutatavate kalorite üle ei ole ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Arch, aga kuidas sa hindad seda, et magad öösel vähem ja kulutad järgmisel päeval 100 kcal rohkem või vähem? Oled haigeks jäämas ja siis kulutad 3-400 kcal rohkem või hiljem hoopiski vähem?

Pakkide pealt kalorite lugemine mõõtmine-kaalumine on suht tulutu, sest täpset kontrolli kulutatavate kalorite üle ei ole ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kindlasti mitte pole tegemist täppisteadusega. Aga samas kui kontrollida tarbimist siis on lihtne teha järeldusi ka kulutuste kohta. Point selles, et pikema ajaperioodi peale taandub kõik “keskmistele”. Ehk mida pikem on ajavahemik millal kindlat kaloraaži jälgid, seda kindlam on see, et igasugu energia kulutused on väga täpselt juba teada.

Või kuidas ma seletan nüüd. See, et mõni päev on energiakulu -100 või -500 või -5000kcal ei oma tähtsust, kui tegemist on 1) äärmiselt erakordsete sündmustega mida juhtub vbl 1-2x dieedi ajal, 2) kui seda juhtub suhteliselt tihti. Ehk ühel juhul ei oma see pikema ajalises lõpptulemuses erilist tähtsust ning teisel juhul on ta juba enamvähem tavapärane osa keskmisest energiakulutusest mida on juba arvesse võetud kaloraaži paikapanemise juures.

Ma ütleks, et enesepettus on pigem see, kui inimesed oma energia tarbimist üldse ei kontrolli. Sest just siis tekivadki sellised alusetud arvamused nagu, et üks või teine toit langetab kaalu või see või teine tegevus põletab rohkem rasvu vms jama. Ehk kui puudub kindel kontroll mida süüakse, ei saagi olla mingit ligilähedastki arusaamist sellest mis asi millist reaktsiooni põhjustab ja millises mahus. Lampi lahmimine ma ütleks. Siis pole ka ime, kui platood tekivad kergelt või dieediga tõmmatakse juhe liiga kokku või ei saada üldse hakkama.

Viimase 5 kuu jooksul mis ma olen dieeditanud pole kordagi olnud sellist tunnet, et nüüd ma ei tea miks kaal ja vorm mul nii või naapidi on. Igal ajahetkel teadsin täpselt miks mu kaal ja välimus sellised on ning mida teha, et eesmärke saavutada. Näiteks vahetasin regulaarselt – vaat-et igapäevalselt oma lihavalikuid. Kord kana, siis siga, siis veis, siis erinevad kastmed jne. Ning kordagi polnud tunnet, et pean nüüd katsetama hakkama, et mis kogustes ma tohin süüa või kas see toode on sobilik või ei ole.

Pilk pakendile, kaloraaži ning toitainete sisaldustele ning pole toodet mida ma enda menüüsse sobitada ei võiks.

Vot see on minu arust tõeline Stressi Vältija. Omada võimet süüa absoluutselt ükskõik mida ning olla kindel oma tulemustes. Jäätis, koogid, rasvased lihad – mida iganes. Pole probleemi, sest tean et kokkuvõttes taandub asi ikka toitainete sisaldustele. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja mis aktiivsusesse puutub siis näiteks selline asi: Ühel dieedi kuul mul kaal eriti ei langenud. Teadsin, et kuna minu igapäevane aktiivsus on pidevalt samasse auku siis otsustasin, et toitumist ei puudu, vaid lisan hoopis aeroobset. Ma isegi ei tea kui palju ma kaloreid põletan selle aeroobsega, tean vaid seda, et selline toitumise kaloraaži ja aktiivsuse puhul on kaalu muutused sellised või sellised. Väga lihtne ja loogiline.

Ma ei ole kindel, kas ma seletan piisavalt hästi või mitte. Aga ütleme nii, et toidukoguste ja aktiivsuste mõõtmine pole täppisteadus, aga pikema aja peale ning piisavate teadmiste olemasolul taandub lõpptulemus ikka päris täpseks. Ega ilma-asjata Kiivikas vaat-et grammi pealt endal vormi ei tee. Aastad ja aastad toitumiskoguste ning energiakulutuste üle arvet pidamine on talle väga hea pildi maalinud sellest mida peab tegema, et vormi teha. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Pilk pakendile, kaloraaži ning toitainete sisaldustele ning pole toodet mida ma enda menüüsse sobitada ei võiks.

Vot see on minu arust tõeline Stressi Vältija. Omada võimet süüa absoluutselt ükskõik mida ning olla kindel oma tulemustes. Jäätis, koogid, rasvased lihad – mida iganes. Pole probleemi, sest tean et kokkuvõttes taandub asi ikka toitainete sisaldustele. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja mis aktiivsusesse puutub siis näiteks selline asi: Ühel dieedi kuul mul kaal eriti ei langenud. Teadsin, et kuna minu igapäevane aktiivsus on pidevalt samasse auku siis otsustasin, et toitumist ei puudu, vaid lisan hoopis aeroobset. Ma isegi ei tea kui palju ma kaloreid põletan selle aeroobsega, tean vaid seda, et selline toitumise kaloraaži ja aktiivsuse puhul on kaalu muutused sellised või sellised. Väga lihtne ja loogiline.

Aga sedaviisi, kus kaal on ok – söö mida sa sööd ja tee mida sa teed, saavad ju suurem osa 7 miljardist inimesest elatud, ilma kaalumata, lugemata.

Natuke müstiliseks aetakse see teema.

Väike defitsiit pooltel päevadel, kerge pluskaloraaž teistel, ja ei toimu mingeid dramaatilisi muutusi. Kui me räägime tavalisest keskmisest inimesest, kelle “eesmärk” on lihtsalt “trevislik” elu.