profikulturism kas sport?

punkt

Väga tabavalt öeldi eespool et kulturism ei ole sport aa kulturistid on sportlased (annaksin teise koha Brüno järel )

(Nagunii pooled ehitajad jne muigavad et saalis “pumpamas” käiakse. Las olla siis nii ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )

Peace.

Tegemist on võistlusmomendiga…minujaoks sport..

Pri4jom tut doping? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Teil puudub ratsionaalne l2henemine. Kleebin siia v6rdluse kehakultuuriga…

Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm.

Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest.

Kulturismis v6isteldakse st see on sport. M6ne jaoks isiklikult on see kehakultuur…

Kui mina otsustan ninaga hernest veeretada ja leian kaashuvilisi ja me korraldame ka v6istlusi….on ka see sport.

Aga väliselt mõõdetav ja võrreldav saavutus? Kulturismis saavutatav ei tundu mulle kuigi hästi mõõdetav. Võitja määramine käib subjektiivse arvamuse järgi. Seda arvamust mõjutavad igasugused asjaolud mida vähemalt minul on raske spordiga seostada. Näiteks võib tuua 1980 Mr. Olympia mille võitis Arnold Schwarzennegger. Paljude arvates hääletasid kohtunikud tema poolt, kuna ta oli juba kuulsus ja selleks ajaks kulturismi populariseerimiseks palju ära teinud. Mitte sellepärast, et ta oli objekiivselt teistest parem. Samas tagantjärgi on midagi raske tõestada, sest mis on objektiivne paremus kulturismis? Äkki ta oligi parim? Või siis äkki ikkagi mitte? Võib veel palju analoogseid näiteid tuua, see ei olnud ühekordne intsident.

Võrrelgem seda nüüd näiteks Usain Bolti võiduga. On selgelt mõõdetav, et ta oli teistest finishis eespool.

Ma ei taha kulturismi ja kulturiste sellega halvustada, et ma seda spordiks ei pea. On palju inimtegevuse valdkondi, mis ei ole sport, kuid mis ikkagi tegemist väärivad. Lisaks nõustun sellega, et kulturismis peab tulemuse nimel suurt vaeva nägema.

Aga väliselt mõõdetav ja võrreldav saavutus? Kulturismis saavutatav ei tundu mulle kuigi hästi mõõdetav. Võitja määramine käib subjektiivse arvamuse järgi. Seda arvamust mõjutavad igasugused asjaolud mida vähemalt minul on raske spordiga seostada. Näiteks võib tuua 1980 Mr. Olympia mille võitis Arnold Schwarzennegger. Paljude arvates hääletasid kohtunikud tema poolt, kuna ta oli juba kuulsus ja selleks ajaks kulturismi populariseerimiseks palju ära teinud. Mitte sellepärast, et ta oli objekiivselt teistest parem. Samas tagantjärgi on midagi raske tõestada, sest mis on objektiivne paremus kulturismis? Äkki ta oligi parim? Või siis äkki ikkagi mitte? Võib veel palju analoogseid näiteid tuua, see ei olnud ühekordne intsident.

Võrrelgem seda nüüd näiteks Usain Bolti võiduga. On selgelt mõõdetav, et ta oli teistest finishis eespool.

Ma ei taha kulturismi ja kulturiste sellega halvustada, et ma seda spordiks ei pea. On palju inimtegevuse valdkondi, mis ei ole sport, kuid mis ikkagi tegemist väärivad. Lisaks nõustun sellega, et kulturismis peab tulemuse nimel suurt vaeva nägema.

Mida v2hem te alast teate, seda subjektiivsem ta tundub.

See on nüüd õige küll aga vahel keeravad kohtunukid, kes peaks olema alaga vädagi “kodus”, ikka totaalselt käru. Ka sellest on siin foorumis juttu olnud. Vabanduseks tuuaksegi siis kohe see võlusõna, SUBJEKTIINE ja sinna see asi jääb. Jääb ka edaspidi. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Just see on põhjus mis minu jaoks teeb kulturismivõistluse vahel mittespordiks, või siis vähem spordiks. On olnud kordi kus sportlane / endal nii karmid hetked puuduvad võistluskarjäärist/ ennast vaat et vormi tehes ära tapab dieediga /tema probleem muidugi/, saavutab aga siiski väga ja väga hea sportliku vormi, seda siis kultursmi hindamissüsteemi järgi, temast ettepoole aga pannakse mingid krdi “kohalikud külatolad või lehma lellepojad”, sest kohtunikele ei jäänud teadmata tema lavatagune …olek, ütleme nii. . Kogu hingega võistlusteks valmistunud vend aga kukub korduvalt lava taga kokku, teda on vaja turgutada, et ta üldse jõuaks oma kolmanda koha auhinnale järgi minna. /ometi pidas mees ennast laval olles vapralt üleval ja pidanuks olema nr1./Selle näite puhul hindasid kohtunikud selgelt midagi muud kui visuaalselt paremat sportlikku vormi kulturismi vaatenurgast. Ometi aga oleks pidanud nad just seda hindama. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mhm…

Sellel teemal sai juba arutatud jah…

Oksemaitse siiani…

Siin ei aita miski muu, kui reegleid tuleb ikka ja j2lle uuesti lugeda ja kui m6ni ikka stabiilselt lolli m2ngib… siis diskvalifitseerida.

ärge nüüd pahandage, et ise nii loll, aga sõna võttis küll!” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No kui asja nüüd subjektiivsuse-teooria järgi käsitleda, siis pole ka poks ja kettaheide ja jooksud ja jalgpall jne ka spordivõistluse nime väärt, sest tulemused sõltuvad kohtunikest nii või naa.

Poksis ikka väga palju olnud juhtumeid, juhul kui kedagi knock-outi ei lööda, et kumb see nüüd parem oli.

Samamoodi kettaheide meil kõigil meeles kui Erki Nool võitis olümpiakulla. Astus ta selle katse siis üle või ei. Kui oleks olnud kohtunike raudne käsi ees, siis üks olümpiavõitja oleks meil vähem.

Nii on ükskõik milliste jooksudega. Oli nüüd valestart või ei.

Jalgpallis samamoodi kus vahest käib mäng ikka väga palju selle stsenaariumi järgi kuidas kohtunikud selle kujundavad.

Kui vastane on ikka peajagu üle, siis pole vahet on see kulturism või jalgpall või ükskõik mis spordiala. Tugevam, ilusam, targem, osavam ikka võidab.

Tubli tydruk! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No kui asja nüüd subjektiivsuse-teooria järgi käsitleda, siis pole ka poks ja kettaheide ja jooksud ja jalgpall jne ka spordivõistluse nime väärt, sest tulemused sõltuvad kohtunikest nii või naa.

Poksis ikka väga palju olnud juhtumeid, juhul kui kedagi knock-outi ei lööda, et kumb see nüüd parem oli.

Samamoodi kettaheide meil kõigil meeles kui Erki Nool võitis olümpiakulla. Astus ta selle katse siis üle või ei. Kui oleks olnud kohtunike raudne käsi ees, siis üks olümpiavõitja oleks meil vähem.

Nii on ükskõik milliste jooksudega. Oli nüüd valestart või ei.

Jalgpallis samamoodi kus vahest käib mäng ikka väga palju selle stsenaariumi järgi kuidas kohtunikud selle kujundavad.

See on iseenesest hea point, igal spordialal on oma kohtunikud kes põhimõtteliselt saavad lõpptulemust mõjutada. Siiski väike vahe on sees – kulturismis sõltub võitja määramine ainult kohtunike otsusest, mingit selgelt mõõdetavat komponent ei paista olevat.