Probleem jooksmisega
Avaleht » Forums » Päevakajaline » Külastajate Küsimused » Probleem jooksmisega
- This topic has 26 replies, 17 voices, and was last updated 14 years, 11 months tagasi by
kalmer87.
-
AutorPostitused
-
veebruar 2, 2011 at 5:25 p.l. #288740
eesti mees
Membermina alustasin sellest aastast oma maratoniks ettevalmistust ja selle kohast kirjandust uurides soovitati kah et te alguses jooksmist ja kõndimist vaheldumisi. kui lugeda RUNNERS WORLDI siis seal soovitatakse ka alguses kui alustad jooksu treeninguid teha kiirkõndi ja siis jooksmist.
Samas mida rohkem sulle tekib jooksu kogemust seda rohkem sul keha sellega kohaneb ja ka pulss langeb, asi on selles et su keha pole sellega harjunud ja kopsud hakkavad rohkem hapniku ahmima ja süda kiiremini tööle et seda organismi laiali pumbata.
Minu arust kõige paremini arendab keha intervall treening, mingi maa kiirelt ja siis sama ma aeglaselt aga ennem ja pärast intervalli peab kaasnema korralik soojendus ja lõdvestus. Muidugi intervalliga on see probleem et alguses kui organism pole jooksmisega harjunud, on vigastuse oht suur eriti kiirendustel ja aeglustustel see pärast soovitatakse tempot tõsta sujuvalt ja aeglustada ka sujuvalt.
Muideks siin oli eelnevalt juttu pulsikelladest, jah nad on head aga samas minu puhul natsa häirib, mina soovitan oma keha kuulata ja selle järgi oma tempot reguleerida.
Mina olen jooksnud kahel poolmaratonil ja ainuke kell mida kasutasin oli tavaline sportkell , millel oli peal stopper et aega võtta. Samas kui juba otsustad osta siis osta selline millega saad ka oma tulemuse netti ülesse laadida ja mis näitab sulle graafikuna kuidas su trass oli ja kuidas oli jooksu tempo ja kuidas su südamelöögi sagedus kõikus. .
Muideks ei tohi unustada ka söömist, jooksiad kasutavad energiaks süsivesikuid .Samas ei tohi unustada rohelist ja raua rikkaid aineid. Viimane on vajalik punastele vereliblede tootmiseks ja viimased on vajalikud su hapniku transpordiks, mida parem su keha hapniku vajadus seda kauem ja ökonoomsemalt sa ka töötad. Rääkides raua vajalikust siis minu elukaaslane pidi jätma treeningud katki kuna ei pöörand tähelepanu sellele ja see langes liiga madalale, nüüd on maksa ja rauatablettide kuuril, see pidigi olema suht suur oht naisjooksjatel, raua desifitsiit.
Edu treeningutega.
veebruar 2, 2011 at 7:13 p.l. #288742Char27
Memberma olen 20 aastane ja ma teen aeroobset 3 korda nädalas 60 minutit
käisin spordiarsti juures ja tulemus, et koormustalvusu madal, hüperkineetiline pulsi tõus ja aeglane taastumine. ehk trennimata inimene
soovitati teha trenni ~150 pulsi juures
preagu käingi sörkimas ~6.5km/h ja hoian pulsi 140-153
kas see on sobilik rasvapõletamiseks?
veebruar 2, 2011 at 7:36 p.l. #288744jrx
Member180ga võid 40 minutit järjest joosta? Käi igaksjuhuks spordiarstil ära. Koormustest. 18-aastased saavad seda veel tasuta! Minu südamerike avastati ka alles siis kui 20 olin.
veebruar 2, 2011 at 8:15 p.l. #288748Viiking
MemberMa 19. Just käisin koormustestil, muidu kõik korras, v.a et vererõhk on koormuse all kõrge, öeldi, et aeroobset peaks tegema (teen ainult jõusaalis soojenduseks natuke), EHHO uuringuga mingeid rikkeid ei ilmnenud. Puhkeolekus pulss kõige madalam 42 olnud, vererõhk puhkeolekus on ka alati norm või isegi alla selle
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>veebruar 2, 2011 at 8:21 p.l. #288751eesti mees
Memberma olen 20 aastane ja ma teen aeroobset 3 korda nädalas 60 minutitkäisin spordiarsti juures ja tulemus, et koormustalvusu madal, hüperkineetiline pulsi tõus ja aeglane taastumine. ehk trennimata inimene
soovitati teha trenni ~150 pulsi juures
preagu käingi sörkimas ~6.5km/h ja hoian pulsi 140-153
kas see on sobilik rasvapõletamiseks?
ikka on arvestades su sörkimis kiirus
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . võiks öelda et mina tegin täna kerge sörgi,distants 5M ja kiirus 7:17 ning pulss 135-144. Üle hulga aja kasutasin ka kella aga tulemust vaatasin alles kodus
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>veebruar 2, 2011 at 8:50 p.l. #288764Char27
Memberikka on arvestades su sörkimis kiirus
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . võiks öelda et mina tegin täna kerge sörgi,distants 5M ja kiirus 7:17 ning pulss 135-144. Üle hulga aja kasutasin ka kella aga tulemust vaatasin alles kodus
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>a mis see kiirus loeb? kas pulss mitte pole oluline?
aga muidu, 5miili 7 minutiga? see teeb mingi 66km/h jooksid?
veebruar 2, 2011 at 11:17 p.l. #288771eesti mees
Membera mis see kiirus loeb? kas pulss mitte pole oluline?aga muidu, 5miili 7 minutiga? see teeb mingi 66km/h jooksid?
vabandust, aeglase jooksu tempo oli 7:17 minta miilile
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Jah sul on vägagi õigus pulss on oluline, mida madalamal on su pulss seda vähem sa ennast kurnad ja seda paremini sa põhja laod, mõtlen aeroobset põhja
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>veebruar 3, 2011 at 5:45 e.l. #288776ROtter
Membervabandust, aeglase jooksu tempo oli 7:17 minta miilile
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Jah sul on vägagi õigus pulss on oluline, mida madalamal on su pulss seda vähem sa ennast kurnad ja seda paremini sa põhja laod, mõtlen aeroobset põhja
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõige madalamal on inimese pulss magades ja kurnab nii ennast kõige vähem. Nii et maga 24/7 .
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Koormusel 50 – 60 % maksimaalsest töövõimest olulist mõju töövõimele pole. Ainult aja raiskamine.
veebruar 3, 2011 at 8:44 e.l. #288781daman
MemberKõige madalamal on inimese pulss magades ja kurnab nii ennast kõige vähem. Nii et maga 24/7 .
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Koormusel 50 – 60 % maksimaalsest töövõimest olulist mõju töövõimele pole. Ainult aja raiskamine.
Sisuliselt õige jutt, sellises pulsivahmeikus on variant:
1) Pikka jooksu (väsimus kumuleerub, ja tempo pole niivõrd oluline)
2) Taastavat jooksu, et järgmisel päeval peale rasket trenni vereringet elavdada
3) Intervallide aegu pulssi alla lasta
Üldiselt ärge seda pulssi nii täht-tähelt võtke, mis ühele aeroobne on teiselöe täiesti punases juba, see on siiski individuaalne. Rusikareegel selline, et aeroobse põhja ladumisel peaks saama veel rääkida.muutu
veebruar 16, 2011 at 5:30 p.l. #290182Rallitaja
Memberendal suht sama jama , peale 500m on võhm otsas ja pistab.
veebruar 17, 2011 at 7:31 e.l. #290220rennu21
Memberendal suht sama jama , peale 500m on võhm otsas ja pistab.kaua jooksnud oled? Selles suhtes et keegi pole sündinud jooksujalu miile neelama ja asi tuleb aja jooksul. Kuid kui sa alles alustasid siis kahtlustan liiga täis kõhtu+ liiga suurt tempot soenduseks(või ongi juba soendusel võhm otsas ja keel vestil ripakil). Usun, et kui võtta jooksuks tempo kus veel saad rääkida ilma ähkimiseta siis probleemi pole ja selles tempos hakata tegema pistelisi kiirendusi, et organism harjuks kiirema sammuga. Keegi asjalikum võiks arusaadavamalt jutu kokku võtta
veebruar 17, 2011 at 8:14 e.l. #290223kalmer87
Memberendal suht sama jama , peale 500m on võhm otsas ja pistab.Ise alustasin regulaarse jooksmisega 2009 a. sügisel.
Alguses oli ka nii, et pigistasin hambad ristis 1,5km ära. Siis oli iga viimne kui lihas jalgades krampis ja pulss oli 180 peal. Kõndisin vahepeal 3-5min, venitasin kergelt ja jooksin edasi. Nii 2-3 korda järjest.
Siis vahepeal võtsin aja maha ja hakkasin hoopis jalutamas käima, peaaegu iga päev umbes 7-15km. Jalad harjusid koormusega ära, kaal langes ka tublisti. Kevadest hakkasin jälle regulaarselt jooksma. Hetkel käin ikka veel regulaarselt jooksmas. Tavaliselt ulatub jooksuring kuskil sinna 1,5h kanti või isegi tsipa rohkem. Mõnus on! 15-20km mõõduka tempoga (8-10km/h) joosta ei ole enam probleem.
Järjepidevust!
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.