Private Trainers Association – Eestis !
- This topic has 12 replies, 6 voices, and was last updated 19 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Private Trainers Association – PTA, alustab oma koolitus tegevust Eestis, sügisest 2006. Esimene tutvustus toimub Võsul 17.- 23.07.06 toimuval EKFL- i suvisel treening/koolitus laagris. Loenguid viib läbi Tapani Valkonen, kes on PTA põhjamaade regiooni koolitusdirektor.
Lähemalt saab tutvuda koolitajatega SIIN, http://WWW.PROPTA.COM
Kas sellise asja vastu oleks huvi – tegu on päris kuluka koolitusega ?
Ei ole ju kallis, alla 600 doltsi ikkagi
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>mul tekkis huvi üldse kuidas saab eestis treeneriks ja kuidas saab selle astme 1-4 ? milline on kõige kõrgem aste? kus ja palju selle saamiseks õppima peab? vist peab kehakultuuri õppima aga kas pärast seda olen kohe treener?
TAOTLEJALE ESITATAVAD NÕUDED
Kutsestandardite alusel määratakse kindlaks taotleja hariduse, töökogemuse ja teadmiste ning oskuste nõuded, millele erinevate kutsekvalifikatsioonide taotlejad peavad vastama.
Treener I kutsekvalifikatsiooni taotlemine
vanus vähemalt 18 aastat, kutsealane koolitus nõutavas mahus, soovituslik on spordiala harrastuse kogemus
Treener II kutsekvalifikatsiooni taotlemine
1) treener I kutsekvalifikatsioonitunnistuse omamine, kutsealane koolitus nõutavas mahus ning vähemalt 1-aastane erialane töökogemus I kutsekvalifikatsiooni tasemel
või
2) kutsealane koolitus nõutavas mahus ning vähemalt 3-aastane erialane töökogemus
Treener III kutsekvalifikatsiooni taotlemine
1) treener II kutsekvalifikatsioonitunnistuse omamine, kutsealane koolitus nõutavas mahus ning vähemalt 3-aastane erialane töökogemus I ja II kutsekvalifikatsiooni tasemel
või
2) viimase 5 aasta jooksul omandatud erialane kõrgharidus
või
3) 6 ja enam aastat tagasi omandatud erialase kõrghariduse korral kutsealane täiendkoolitus ja vähemalt 5-aastane erialane töökogemus.
Treener IV kutsekvalifikatsiooni taotlemine
1) treener III kutsekvalifikatsioonitunnistuse omamine, kutsealane koolitus ning vähemalt 10-aastane erialane töökogemus
või
2) viimase 5 aasta jooksul omandatud erialane kõrgharidus ning praktilise töö kogemus vähemalt 3 aastat
või
3) 6 ja enam aastat tagasi omandatud erialase kõrghariduse korral kutsealane täiendkoolitus ning vähemalt 8-aastane erialane töökogemus.
Treener V kutsekvalifikatsiooni taotlemine
1) erialane (spordi valdkond) magistrikraad ja töökogemus vähemalt 5 aastat ning õpilaste sportlikud tulemused ja avaldatud publikatsioonid ja/või tegevus koolitajana
või
2) erialane (spordi valdkond) kõrgharidus, kutsealane täiendkoolitus ja praktilise töö kogemus vähemalt 10 aastat ning õpilaste sportlikud tulemused ja avaldatud publikatsioonid ja/või tegevus koolitajana.
vist peab kehakultuuri õppima aga kas pärast seda olen kohe treener?Praeguse “super” süsteemi järgi, lõpetades 3 aastat kehakultuuri õppimist, oled sa mittekeegi. Ehk siis proportsioonid puuduvad, kui kehakultuuri üliõpilane õpib juba nt anatoomiat 4 AP (80 tundi on see vist) siis ametlikult see ei loe. Ehk siis süsteem on paigast ära, aga asi kindlasti paraneb.
Lõpetuseks, et treeneriks võib saada igaüks, kellel põhimõttelised teadmised on olemas.
aga kus saab taotelda ennast 1 astme treeniriks?Lehe ülevalt menüüst vali koolituse alt fitnessitreenerite kutseomistamine. Septembris peaks vist see eksam toimuma.
palju umbes teadma peab et ära teha esimese astme eksam? milliseidi raamatuid peab olema lugend?Ega mingi geenius ei pea olema. Põhiteadmised peavad olemas olema ikka. Ehk siis kui asjaga ise tegelenud oled ja nii mõndagi lugenud oled siis ei tohiks probleeme tekkida. Kirjandusest enamus Eestis välja antud kulturismi raamatud, “Kulturism kõigile” , “Kulturism” I ja II jne jne. Täpsemat infi küsi Marek Morozovilt.
Private Trainers Association – PTA, alustab oma koolitus tegevust Eestis, sügisest 2006. Esimene tutvustus toimub Võsul 17.- 23.07.06 toimuval EKFL- i suvisel treening/koolitus laagris. Loenguid viib läbi Tapani Valkonen, kes on PTA põhjamaade regiooni koolitusdirektor.Lähemalt saab tutvuda koolitajatega SIIN, http://WWW.PROPTA.COM
Kas sellise asja vastu oleks huvi – tegu on päris kuluka koolitusega ?
Koolitused on alati teretulnud… Kus on kuulutus? Kuna ja kus toimub? Mis on programmis? jne…
Minu III kategooria tahaks ka uuendamist.
Üks asi on muidugi vastava alaliidu koostatud küsimustik, mis inimesele, kes asjaga kursis on, pole eriti raske teostada. Kuid on ka veel EOK poolt koostatud küsimustik, mille küsimustest arusaamine võtab juba omamoodi aega! Väga palju olen sellel teemal rääkinud erinevate alade treneeritega, kellel on oma ala 4-5 aste. Ja mis on selgunud: Nimelt erinevate alade atesteerimis eksamid on väga erineva raskusastmega, seega ei saa võrrelda ei 3-dat, 2-st ega muud sellist astet üldiselt, vaid tuleb ikkagi lähtuda vastavast alast! Samuti on osad alad sellised, kus on saadudu nö. omal ajal väga kõrgeid tasemeid suhteliselt lihtsalt, kuid nüüd on see suhteliselt raske teostada inimestel, kes võivad olla tasemelt paremad. Seega vigu on sellises süsteemis palju mida parandada. Samuti olen täiesti nõus bohemianrhapsody-ga. Nimelt jah praeguse seisuga ei saa spordi valdkonnas õppinud inimene minu teada mitte ühetegi taset, kuigi ülikooli saadakse nii anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat, biomeditsiini, kehakultuuri teoorita jne jne rohkem ja enamgi veel. See ei ole siiamaani midagi lugenud. Samas tõis üks 4 taseme kergejõustiku treener välja mõtte: tsiteerin: “Olen seda meelt, et esimese ja teise astme andmist treeneritele peaks võtma täie karmusega, sest tavaliselt on sel tasemel tunnistust saamas inimesed, kel pole erialast haridust, nad on nii-öelda inimesed tänavalt – olnud ise sportlased või siis huvilised,”Samas aga võiks kolmanda ja neljanda astme kutseeksami tegemine olla lihtsustatud, sest seda saavad taotlema minna need, kel on erialane kõrgharidus ning sageli ka väga pikaajalised kogemused olemas,” jätkas ta. “Ja Eesti mastaabis võiks olla veel kuueski – riikliku treeneri aste – Mati Alaveri taoliste tipptreenerite jaoks.”
JUTT JUMMALA ÕIGE ARVAN MA
eks seda ole siis näha kas midagi muudetakse või ei, igatahes tuleb edasi töötada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1. Ma ei toeta nn VI kategooria loomist. Miks?
See toetub puht subjektiivsel hinnangul. Alati leidub keegi, kes tundub meile veel targem ja veel v22rikam. Kas siis luua j2rjest rohkem ja rohkem kategooriaid? T2na Alaver… homme keegi teine. Temale siis VII v6i VIII kategooria??
Alaveri teemat te arendate siin hetkel, sest te ei ole suusatajad. Ise te ei tea, ei ole tema juures treeninud, ei oska v6rrelda teiste suusatamise treeneritega, kuid meedias ta eksisteerib.
2. Ei toeta ka lihtsustatud viisil IV ja V kategooria jagamist. Sellisest ettepanekust kumab l2bi enesealalhoiuinstinkt. Keegi treener, kellel on mingi kategooria juba k2es, tahab raskemaks teha j2relkasvu tekkimist ja samas tahab kergemaks teha endale k6rgema kategooria saamist. ????? P6hjendades, et tal olla juba piisavalt kogemusi???
Toetan kindlalt yksk6ik milliste kategooriate jagamise puhul teha seda t2ie vastutustundega ja juhinduda siiski mittesubjektiivsetest (meedia t2helepanu jne) aspektidest (mis v6iks olla n2iteks t2iendkoolituste ja eksamite systeem).
Kui r22kida kulturismist, siis koolitussysteem on siin puudulik (ytleks isegi olematu…). Kui ei ole endal kursusi v6i juhendajaid, siis palun ostke need sisse. Valeh2bi ei tee meie treenereid paremaks.
- You must be logged in to reply to this topic.